Obsah (5)

§ 459§ 164§ 657§ 654§ 171

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks Otsuse tegemise aeg ja koht 11. mai 2022, Tartu Tsiviilasja number 2-2

§ 459aluste esinemist väljamõistetud elatise suuruse vähendamiseks.

Hageja arvamus, et kostja ülalpidamiseks piisab kokku 260 eurost (s.o hageja antav elatis 100 eurot, ema samaväärne panus 100 eurot ning peretoetus 60 eurot), on meelevaldne ja subjektiivne. Nimetatud summa on väiksem kompromissmääruse tegemise ajal

1. aastal kehtinud elatise miinimummäärast, samuti
2. aastal või
3. aastal kehtinud miinimummääradest. Hageja pakutud elatis 100 eurot on vähem ka alates
4. jaanuarist 2022 kehtivast elatise baassummast (213,44 eurot). Hagejal on ekslik arusaam, et hinnang tema majanduslikule seisundile kujundatakse vaid töötasu saamise alusel. Ainuüksi igakuise sissetuleku ebapiisav suurus ei ole üldjuhul mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud määra (vt Riigikohtu
5. veebruari 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-2343, p 13). Hageja ei ole tõendanud, et tema tervislik seisund piirab võimalusi sissetuleku teenimiseks. Lapse vajaduste katmiseks ei piisa peretoetusest ja hageja poolt senini tasutavast 100 eurot suurusest elatisest. Hageja on oma majandusliku võimekuse ise hoidnud sellisena, mis tema arvates välistaks temalt elatise nõudmise miinimumelatise suuruseski. Hagejal on võimalik oma majanduslikku olukorda parandada ning tal on vanemana kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks piisavad vahendid. Alates
6. jaanuarist 2022 muutus perekonnaseaduses sätestatud regulatsioon elatise suuruse kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel. Kuivõrd seadus muutus menetluse kestel, on kohtu hinnangul menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt põhjendatud tõlgendada PKS § 2172 lgt 2 selliselt, et seaduse muudatusele kui väljamõistetud elatise suuruse muutmise alusele saab tugineda ka menetluse kestel. Hageja ei ole ka kehtiva perekonnaseaduse alusel tõendanud ühtegi mõjuvat põhjust elatise vähendamiseks alla seadusega kehtestatud miinimummäära.

§ 164

lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. Hageja (apellant) palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Maakohtu otsus põhineb kostja esindaja poolt esitatud ja kohut mõjutanud väljamõeldistel. Hageja ei ole sotsiaalmeedia kaudu raha teeninud. Kostja tegeleb teadlikult hageja elu 3 jälitamisega sotsiaalmeedias. Hageja väited oma majandusliku seisundi kohta on õiged. Hageja ei ole kostjat näinud 3,5 aastat.
2. Kostja (vastustaja) palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Hageja ei ole tuginenud ühelegi maakohtu menetlusnormi või materiaalõiguse normi rikkumisele. Hageja ei ole väitnud, et lapse vajadused oleksid muutunud. Samuti ei ole hageja tuginenud üheski menetlusdokumendis elatise vähendamise alusena õigusliku olukorra muutumisele. Lõppastmes jättis maakohus seega õigesti hagi rahuldamata. Kostja leiab, et väljamõistetud elatise vähendamise aluseks ei saa olla ka pelgalt üksnes seaduse muutumine, vaid lisaks tuleb tuvastada, et lapse heaolu püsivalt ei väheneks (PKS § 123 lg 2). RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata (

§ 657lg 1 p 1).

Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks.

1. Hageja vaidlustab maakohtu otsust tervikuna ning palub vähendada tsiviilasjas nr 2-18-19002 hagejalt kostja kasuks kompromissmäärusega kinnitatud elatist (pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, millest võib maha arvata 50% peretoetusest) 100 euroni kuus. Tsiviilasjas nr 2-18-19002 kinnitatud kompromissmäärus jõustus
2. novembril
4. aprillil 2020, s.o ca 4 kuud pärast kompromissmäärus jõustumist, esitas hageja tsiviilasjas nr 2-20-5063 hagi elatise vähendamiseks, mis jäeti rahuldamata. Maakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-20-5063 jõustus
5. jaanuaril
6. Hageja esitas
7. oktoobril 2021 käesolevas asjas taas hagi elatise vähendamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kuivõrd maakohtu otsus tehti
8. veebruaril 2022, s.o uue perekonnaseaduse elatise redaktsiooni kehtivuse ajal, tuli maakohtul kontrollida elatise vähendamise aluseid kuni
9. detsembrini 2021 kehtinud ning ka alates
10. jaanuarist 2022 kehtiva perekonnaseaduse sätete alusel. 8.

§ 459

lg-t 1 arvestades on elatise suuruse muutmiseks alust, kui lapse põhjendatud vajadused või vanemate varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud (Riigikohtu

1. septembri 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-61-16, p 34). Kohus peab võtma aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas asjaolud on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab tõendama üldjuhul nende asjaolude muutumise, millele tema väited või vastuväited tuginevad (Riigikohtu
2. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p-d 32 ja 36). Ainuüksi asjaolude muutumisest siiski ei piisa, vaid sellest peab tulenema ka vajadus suurendada või vähendada väljamõistetud elatise suurust (Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud vlj. Tallinn 2017, § 459, lk 1231). Maakohus on õigesti märkinud, et hageja ei ole tõendanud elatise suuruse muutmise alust, st et kas lapse põhjendatud vajadused või vanemate varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud, sh alates
3. jaanuarist
4. Maakohus on põhjendatult asunud seisukohale, et elatise suuruse muutmiseks puudub alus nii hagi esitamise ajal kehtinud perekonnaseaduse sätete kohaselt kui ka alates
5. jaanuarist 2022 jõustunud redaktsiooni alusel. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu otsuse põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid kõiki korrata (

§ 654lg 6).

4 Hageja ei ole õigusliku olukorra muutumisele kui alusele elatise vähendamiseks menetluses tuginenud. Hageja ei ole viidanud apellatsioonkaebuses ühelegi asjaolule, millest nähtuks, et maakohus oleks otsust tehes ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust või oluliselt rikkunud menetlusnormi. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu otsus põhjendatud ja seaduslik ning selle tühistamiseks puudub alus. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata. 9. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud ringkonnakohtus

§ 171lg 1 alusel hageja kanda.

Kostjat esindas lepinguline esindaja tunnihinnaga 100 eurot, millele lisandub käibemaks. Menetluskulude nimekirja kohaselt kasutas kostja õigusabi kokku 3 h 15 minutit (sh apellatsioonkaebusega tutvumine (15 min), kaebusele vastuse koostamine (2 h 30 min) ja menetluskulude nimekirja koostamine (30 min)). Ringkonnakohtu hinnangul on kostja esindaja ajakulu osaliselt ülepaisutatud. Arvestades käesoleva tsiviilasja vähest keerukust ja mahukust, apellatsioonkaebuse sisu ja pikkust, on põhjendatud esindaja ajakulu ringkonnakohtus kokku 2 h 30 min. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagejalt kostja kasuks menetluskulude katteks välja mõista 250 eurot, millele lisandub käibemaks 50 eurot, s.o kokku 300 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Andra Pärsimägi (allkirjastatud digitaalselt) Triin Uusen-Nacke 5 (allkirjastatud digitaalselt) Kersti Kerstna-Vaks