← Eesti

1-21-7546/19

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbiv

§ 84lg 1 kohaldamise tagamiseks Tallinna Ringkonnakohtu 11.

jaanuari

  1. a määrus A. Ž. kaitsja vandeadvokaat Ilja Sipari, määruskaebus Prokuratuur, esindaja Riigiprokuratuuri abiprokurör Janar Pilve
  2. mai 2022, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  3. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu
  4. jaanuari
  5. a määrus muutmata.
  6. Määruskaebus jätta rahuldamata. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  7. Prokuratuur arestis
  8. novembril 2021 karistusseadustiku (KarS) §

§ 84lg 1 kohaldamise tagamiseks Kar

S § 213 lg 2 p-de 3 ja 4, § 394 lg 2 p 3 ning § 298 lg 1 tunnustele vastavate kuritegude toimepanemises kahtlustatava A. Ž. vara (välisriikides asuvate pankade kontodel oleva raha). Määrus edastati kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 142 lg 3 alusel samal päeval kell 17.24 Harju Maakohtule arestimise lubatavaks tunnistamise otsustamiseks. 2. Harju Maakohtu 10. novembri 2021. a määrusega tunnistati A. Ž. vara arestimine KarS §

§ 84

lg 1 alusel laiendatud konfiskeerimise ja konfiskeerimise asendamise tagamiseks lubatavaks.

  1. Maakohtu määruse vaidlustas kahtlustatava kaitsja, osutades, et KrMS § 142 lg 3 kohaselt tuleb vara arestimisest eeluurimiskohtunikule teatada arestimisest alates 24 tunni jooksul. Maakohtu määruse kohaselt teavitas prokuratuur
  2. novembril
  3. a asetleidnud arestimisest eeluurimiskohtunikku alles
  4. novembril 2021 kell 08.
  5. Tunnistades KrMS § 142 lg 3 alusel lubatavaks vara arestimise, millest prokuratuur teavitas kohut enam kui 62 tunni pikkuse hilinemisega, rikkus maakohus oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 tähenduses. Kaitsja taotles maakohtu määruse tühistamist ja vara vabastamist aresti alt. 1-21-7546
  6. Tallinna Ringkonnakohtu
  7. jaanuari
  8. a määrusega jäeti kaebus rahuldamata. Ringkonnakohus tuvastas, et prokuratuur edastas
  9. novembri
  10. a määruse maakohtule samal päeval kell 17.
  11. Kuivõrd teave vara arestimisest saabus kohtusse reedel pärast tööpäeva lõppu, sai eeluurimiskohtunik arestimisest teada alles esmaspäeva,
  12. novembri
  13. a hommikul kell 08.12, mil asi kohtute infosüsteemis konkreetsele kohtunikule määrati. Kuna eeluurimiskohtunik tegi vara arestimiseks loa andmise määruse
  14. novembril kell 16.34, s.o vähem kui 72 tundi pärast arestimisest teadasaamist, järeldas ringkonnakohus, et nii prokuratuur kui ka eeluurimiskohtunik tegutsesid viivitamatult. Ometi tuli seaduse nõuete täitmiseks otsustada vara arestimise lubatavus hiljemalt
  15. novembril. Kuna teave arestimise kohta saabus kohtusse pärast töönädala lõppu, siis lükkus otsustamine mõned päevad edasi, kuid see ei toonud kaasa menetlusõiguse olulist rikkumist KrMS § 339 lg 2 tähenduses. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
  16. Ringkonnakohtu määruse vaidlustas kahtlustatava kaitsja, kes taotleb nii maa- kui ka ringkonnakohtu määruse tühistamist. Kaitsja hinnangul ei ole kohtusse saabunud taotluse kohtute infosüsteemis registreerimise aeg KrMS § 142 lg-s 3 sätestatud tähtaja kulgemise arvestamisel üldse tähtis. Prokuratuur teavitas kohut arestimisest
  17. novembril 2021 kell 17.24, millest lähtuvalt tulnuks arestimiseks loa andmine otsustada järgneva 72 tunni jooksul ehk hiljemalt
  18. novembril 2021 kell 17.
  19. Tunnistades arestimise lubatavaks pärast selle tähtaja saabumist, rikkusid kohtud oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 tähenduses.
  20. Prokuratuur nendib vastuses, et maakohus tunnistas vara aresti lubatavaks tõesti pärast KrMS § 142 lg-s 3 märgitud tähtaja möödumist, kuid tegemist ei ole kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  21. Kolleegiumi hinnangul väärib tähelepanu määruskaebuse väide, et maakohus andis vara arestimiseks loa KrMS § 142 lg-s 3 sätestatud tähtaega rikkudes.
  22. Kaitsja kaebuse lahendamine eeldab vastamist küsimusele, millisel hetkel saab eeluurimiskohtunik KrMS § 142 lg 3 tähenduses prokuratuuri teostatud vara arestimisest teada ja hakkab kulgema kohtule antud 72 tunni pikkune tähtaeg selle lubatavuse otsustamiseks. Praegusel juhul teavitas prokuratuur Harju Maakohut vara arestimisest reedel,
  23. novembril 2021 kell 17.
  24. Ringkonnakohus tõdes, et kuigi seaduse nõuete täitmiseks pidanuks eeluurimiskohtunik otsustama vara arestimise lubatavuse üle hiljemalt
  25. novembril, sai ta arestimisest teada siiski alles
  26. novembri hommikul kell 08.12, mil kriminaalasi kohtute infosüsteemis konkreetsele kohtunikule määrati. Kuna prokuratuur ja eeluurimiskohtunik tegutsesid viivituseta ja A. Ž. õigusi ei rikutud, ei tule menetlustähtaja rikkumist lugeda praeguses asjas oluliseks KrMS § 339 lg 2 tähenduses.
  27. Seoses ringkonnakohtu nende mõneti vastuoluliste seisukohtadega märgib kolleegium järgmist. KrMS § 142 lg 3 näeb ette erandi üldisest vara arestimise korrast – edasilükkamatul juhul võib vara arestida prokuratuuri, mitte kohtu määruse alusel, kuid ajutiselt kohtu loata toimuv põhiõiguse riive tuleb hiljemalt 24 tunni jooksul allutada kohtulikule kontrollile, mille käigus otsustab eeluurimiskohtunik viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 72 tundi pärast arestimisest teadasaamist, kas anda arestiks luba või sellest keelduda. Grammatiline tõlgendus, mis seob KrMS § 142 lg-s 3 kohtule antud tähtaja kulgemise alguse konkreetse eeluurimiskohtuniku arestimisest teadasaamisega, ei tagaks põhiõiguste riive tõhusat ja viivituseta kohtulikku kontrolli. Enamgi veel, see võiks tuua kaasa olukordi, kus põhiõiguste riive võib kohtuliku 2

(3)1-21-7546 kontrollita kesta sisuliselt tähtajatult (nt kohtuasjade ümberjagamise korral). Kolleegiumi hinnangul on KrMS § 142 lg 3 eesmärgi ja põhiõiguste kaitsega enim kooskõlas tõlgendus, mis seob eeluurimiskohtuniku vara arestimisest teadasaamise prokuratuuri vastavasisulise teate kohtusse jõudmisega. Praegusel juhul sai maakohus prokuratuuri teate vara arestimise kohta reedel,
  1. novembril 2021 kell 17.
  2. Kuivõrd KrMS § 171 lg 1 kohaselt ei arvata tähtaja arvutamisel selle hulka tundi, millest loetakse tähtaja algust, hakkas kohtule (eeluurimiskohtunikule) antud 72 tunni pikkune tähtaeg vara arestimise lubatavuse otsustamiseks seega kulgema samal kuupäeval kell 18.00 ja lõppes esmaspäeval,
  3. novembril 2021 kell 18.
  4. Eeltoodust johtuvalt nõustub kolleegium kaitsjaga, et andes vara arestimiseks loa kolmapäeval,
  5. novembril 2021 kell 16.34, ületas maakohus seaduses sätestatud tähtaega.
  6. Samas ei jaga kolleegium kaitsja seisukohta, et juba vara arestimiseks loa andmise tähtaja ületamine toob alati kaasa maakohtu määruse õigusvastasuse (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  7. veebruari
  8. a määrus nr 1-21-4394/35, p 15). Maakohtu rikkumine ei väära kohtute järeldust, et A. Ž. suhtes esineb nii põhjendatud kuriteokahtlus kui ka vara arestimise alus. Maakohus hindas nii arestimise kui ka arestimismenetluse KrMS § 142 lg 3 alusel läbiviimise põhjendatust. Nõustumisväärne on samuti ringkonnakohtu seisukoht, et eeluurimiskohtunik ei viivitanud põhjendamatult vara arestimise lubatavuse üle otsustamisega. Seega leidis ringkonnakohus põhjendatult, et menetlustähtaja ületamine ei toonud endaga kaasa KrMS § 339 lg 2 mõttes ebaseaduslikku ega põhjendamatut kohtumäärust.
  9. Seaduse ühetaolise kohaldamise tagamiseks märgib kolleegium veel lühidalt järgmist. KrMS § 142 lg 3 järgi on vara arestimine prokuratuuri määruse alusel lubatav ainult edasilükkamatul juhul. Kolleegium kordab kohtupraktikas väljendatud seisukohta, mille kohaselt tähendab edasilükkamatu juhtum KrMS § 142 lg 3 kontekstis erandolukorda (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  10. jaanuari
  11. a määrus asjas nr 3-1-1-91-14, p. 9.1). Eeltoodu tähendab, et hinnates tagantjärele prokuratuuri määruse alusel vara arestimise lubatavust, peab kohus tuvastama esmalt need erandlikud asjaolud, mis tingisid kõrvalekalde vara arestimise tavapärasest korrast. Alles seejärel saab kohus asuda kontrollima arestimise eeldusi ja põhjendatust. Kolleegium rõhutab seejuures, et kontroll vara arestimise põhjendatuse üle peab olema sisuline. Võttes arvesse vara arestimise lubatavuse hindamiseks võimaldatud aja piiratust, tuleneb sellest ühtlasi, et prokuratuur peab ka mahukate kriminaalasjade puhul suutma esitada oma määruse ja sellele lisatud materjali eeluurimiskohtunikule sellisel kujul ja sellise arvestusega, et viimasel oleks hiljemalt 72 tunni jooksul võimalik lahendada küsimus arestimise lubamisest sisuliselt (vt ka viidatud määrus nr 1-21-4394/35, p 13).
  12. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 361 lg 1 p-st 1, jätab kolleegium Tallinna Ringkonnakohtu
  13. jaanuari
  14. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.