-ist ei tulene, et teises kohtuasjas tehtud kohtulahendi põhjendused on siduvad uue vaidluse lahendamisel samade menetlusosaliste vahel. Riigikohtu praktikas on asutud seisukohale, et menetlemise peatamise aluseks ei saa olla see, et teises menetluses võidakse tuvastada asjaolusid, mis võiksid olla olulised asja lahendamiseks. Selle seisukoha põhjendamiseks on viidatud § 457 lg-le 1, milles tulenevalt ei ole kohtuotsuse põhjendused, sh kohtuotsuse põhjendustes tuvastatuks loetud asjaolud, siduvad samade poolte vahel hilisemat vaidlust lahendava kohtu jaoks. Isegi, kui eeldada, et tsiviilasja nr 2-18-7394 lahend jõustub, siis selles lahendis märgitud põhjendused ei ole siduvad tsiviilasjas nr 2-20-11557. Seega puuduvad alused menetluse peatamiseks. 4. Kohus peatas menetluse käesolevas asjas 25.11.2020. a määrusega. 10.02.2021 esitas kostja taotluse menetluse uuendamiseks ning asja läbivaatamata jätmiseks. Kohus uuendas menetluse 11.02.2021. a määrusega ning küsis hageja seisukohta menetluse jätkamise kohta. 5. Hageja on 08.03.2021. a esitanud seisukoha, milles leiab, et puuduvad alused hagiavalduse läbivaatamata jätmiseks.
lg-s 2 märgitud alused ei sätesta kohtu kohustuse, vaid kohtu õiguse jätta hagi läbi vaatamata. Teiseks, käesoleval juhul ei ole kumbki
lgs 2 fikseeritud tingimus täidetud, mistõttu on välistatud märgitud sätte alusel hagi läbi vaatamata jätmine.
lg 2 p 1 järgi võib kohus jätta hagi läbi vaatamata, kui ilmneb, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Juhul, kui lähtuda hageja esile toodud faktilistest asjaoludest ja kui eeldada nende õigsust, siis on võimalik, et hageja õigusi on rikutud. Seega tuleb
lg 2 p 1 järgi hinnata ainuüksi seda, kas hageja väidete õigsust eeldades on hageja õiguste rikkumine võimalik.
lg 2 p 1 kohaldamisel ei oma tähtsust, kas ja mida on tuvastatud teiste kohtuasjade raames, sest teistes kohtuasjades tuvastatu ei mõjuta hageja esitatud faktilisi asjaolusid. Kolmandaks, ei ole täidetud alus hagi läbi vaatamata jätmiseks
Seadusest tuleneb hageja õigus nõuda kahju hüvitamist, kui hageja õigusi on rikutud. Juhul, kui leping ei ole kehtivalt lõppenud, on hagejal õigus nõuda kostjalt kahju hüvitamist, kuivõrd kostja ei ole lepingut täitnud ja hagejale on tekkinud täitmata jätmisest kahju. Samuti ei saa nõustuda, et hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada, sest isegi, kui ringkonnakohus oleks teises tsiviilasjas tuvastanud
lg 1 p 2 alusel - samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud menetluse lõpetanud Eesti kohtu lahend. Pooled vaidlesid nii tsiviilasjas 2-18-7394 kui ka käesolevas tsiviilasjas sisuliselt selle üle, kes rikkus poolte vahel sõlmitud rendilepingut. Jõustunud kohtuotsusega on tuvastatud, et OÜ Xxxxxxxxxxx rikkus oma lepingust tulenevat kohustust rendilepingu vilja väljaandmiseks Xxxxxxxxxxx talule ning Xxxxxxxxxxx talu ei ole oma kohustusi rikkunud, s.o OÜ-l Xxxxxxxxxxx puudub lepingust tulenev tasaarvestatav nõue Xxxxxxxxxxx talu vastu. 8. Riigikohus on 26.04.2016. a kohtumääruses tsiviilasjas 3-2-1-34-17 (p 13) märkinud, et „üldjuhul on pooltele siduv üksnes kohtulahendi resolutsioon (vt nt Riigikohtu 13. aprilli 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-181-15, p 58). Sellest reeglist teeb olulise erandi
lg 2, mille järgi seob otsus menetlusosalisi juhul, kui kostja on esitanud menetluses haginõude vastu tasaarvestuse vastuväite, ka ulatuses, milles vastunõude olemasolu ja tasaarvestust ei tunnustata. Tsiviilasjas nr 2‑14‑56699 ei esitanud tasaarvestuse vastuväidet kostja, vaid hageja, kuid sisuliselt oli hageja selles menetluses kostja positsioonil, soovides välistada enda vastu maksma pandud nõude täitmise. Seetõttu on ka praegusel juhul põhjendatud kohaldada analoogia korras
Tsiviilasjas nr 2‑14‑56699 tehtud ringkonnakohtu otsuse p‑dest 9-12 nähtub, et lisaks sellele, kas hagejal on õigus oma nõue kostja nõudega tasaarvestada, on kohtud hinnanud ka seda, kas hagejal on üldse nõue, mida kostja nõudega tasaarvestada. Nii maa- kui ka ringkonnakohus jõudsid järeldusele, et hagejal ei ole nõuet, millega täitmisele pööratud kostja nõuet tasaarvestada. Tulenevalt
lg‑st 2 on tsiviilasjas nr 2‑14‑56699 tehtud jõustunud kohtuotsus hagejale ja kostjale siduv mitte ainult osas, millega keelduti sundtäitmist lubamatuks tunnistamast, vaid ka osas, millega jäeti tunnustamata hageja õigus tasaarvestada oma nõue kostja nõudega.“
lg 1 p‑de 3-5 järgi läbi vaatamata või lõpetama asja menetluse
Eeltoodust tulenevalt ja kuna varasemas tsiviilasjas tehtud kohtulahend on jõustunud, siis tuleb käesolevas asjas menetlus lõpetada. (allkirjastatud digitaalselt) Eve Grass kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.