← Eesti

3-22-1096/6

Obsah (6)§ 120§ 47§ 121§ 43§ 2§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht 20. mai 2022, Tartu Haldusasja number 3-22-1096 Haldusasi X kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvit

) § 121 lg 4 ja § 119 lg 1). ASJAOLUD

  1. Tartu Vanglas kinni peetav isik X esitas
  2. mail 2022 Tartu Halduskohtule kaebuse, millest nähtub tema rahulolematus Tartu Vangla kambri nr 3050 tingimustega. Kaebaja viitab kambri halvale seisukorrale ning toob välja mitmed pöördumised, mis ta on seonduvalt sellega vanglale esitanud. Tartu Vangla on kaebajale vastanud, et tal puudub subjektiivne õigus nõuda kambri remonti ning kambri seisukord on vanglale teada ja remont teostatakse esimesel võimalusel (kaebuses viidatud vangla
  3. veebruari
  4. a vastus nr 2-3/130-2 ja
  5. märtsi
  6. a vastus nr 1-11/59-2 (vaide tagastamine)). X märgib, et ta esitas seonduvalt kambri nr 3050 halbade tingimustega mittevaralise kahju hüvitamise taotluse Riigi Kinnisvara AS-le, kuid sealt suunati teda esitama hüvitamisnõuet kinnipidamisasutuse kui vangistuse kohaldaja vastu. Kaebaja märgib, et ta esitas seejärel kahju hüvitamise nõude vanglale. Ta palub asjatute 3-22-1096 üleelamiste, hoolimatu suhtumise ning moraalse ja vaimse kahju tekitamise eest endale välja maksta hüvitis 1000 eurot. Kaebuses sisalduvad ka riigi õigusabi ning riigilõivust vabastamise taotlused. Ühtlasi palub kaebaja asja juurde välja nõude mitmesuguseid dokumente.
  7. Kohus edastas
  8. mail 2022 Tartu Vanglale ning Riigi Kinnisvara AS-le kohtunõuded, milles palus väljastada X poolt esitatud hüvitamistaotlused ning neile antud vastused. Riigi Kinnisvara AS edastas
  9. mail 2022 halduskohtule X poolt neile esitatud kahju hüvitamise taotluse ning Riigi Kinnisvara AS-i
  10. mai
  11. a vastuse nr HAL-19/2022-292, milles selgitati Xle, et tal tuleb oma nõue esitada vanglale. Tartu Vangla väljastas
  12. mail 2022 kohtule X kahju hüvitamise taotluse seonduvalt kambri nr 3050 tingimustega (registreeritud vanglas
  13. mail 2022 nr-ga 1-13/148-1) märkides, et kahju hüvitamise taotlust ei ole veel lahendatud. KOHTU SEISUKOHT
  14. X kohtule esitatud kaebusest nähtub, et ta soovib mittevaralise kahju tekitamise eest 1000 euro suurust hüvitist ning mittevaralise kahju on talle tekitanud Tartu Vangla kambri nr 3050 tingimused, millega on kaasnenud üleelamised. Samuti viitab kaebaja Tartu Vangla hoolimatule suhtumisele. Kohus märgib, et Riigi Kinnisvara AS on oma
  15. mai
  16. a vastuses nr HAL19/2022-292 õigesti leidnud, et kirjeldatud olukorras ei saa kahju põhjustajaks pidada Riigi Kinnisvara AS-i ning kaebajal tuleb esitada oma nõue kinnipidamisasutuse vastu. Kaebaja on seda ka teinud, esitades
  17. mail 2022 Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse nr 1-13/148-
  18. 4.

§ 120

lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus on seisukohal, et X kaebus tuleb tagastada alljärgnevatel põhjustel. 4.1.

§ 47

lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 sätestab, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Seega näeb VangS § 11 lg 8 vangla vastu hüvitamiskaebuse esitamiseks ette kohustusliku kohtueelse menetluse ning isiku kaebus on kohtus lubatav üksnes siis, kui tema vanglale esitatud kahju hüvitamise taotlus on tagastatud, osaliselt rahuldatud, rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jäetud. 4.

  1. Tartu Vangla on kohtule
  2. mail 2022 teatanud, et X on kaebuses kirjeldatud asjaoludel esitanud vanglale kahju hüvitamise taotluse
  3. mail 2022 ehk järgmisel päeval pärast kohtule hüvitamiskaebuse esitamist. Vangla edastas kohtule koopia kaebaja kahju hüvitamise taotlusest ning selgitas, et seda ei ole veel lahendatud. 4.
  4. Kohus märgib, et vastavalt riigivastutuse seaduse (RVastS) § 18 lõikele 1 peab vangla kaebaja kahju hüvitamise taotluse lahendama kahe kuu jooksul selle nõuetekohasest esitamisest 2 3-22-1096 arvates. Kuna kaebaja esitas kahju hüvitamise taotluse alles
  5. mail 2022, ei ole vangla seda mõistetavalt veel jõudnud lahendada ning lahendamise tähtaeg ei ole veel saabunud. Seega on kaebaja oma kahju hüvitamise kaebuse esitanud kohtule ennatlikult ehk enne kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist. 4.4.

§ 121

lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Kuna kaebajal on kohustuslik kohtueelne menetlus veel läbimata, ei ole kaebus kohtus lubatav ning see tuleb tagastada

§ 121lg 1 p 4 alusel.

5.

§ 43lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse.

Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Kohus selgitab kaebajale, et tal on võimalik hüvitamiskaebusega pöörduda uuesti kohtu poole, kui vangla teeb tema

  1. mai
  2. a taotluse osas mitterahuldava otsuse või kui vangla ei lahenda kaebaja hüvitamistaotlust kahe kuu jooksul selle nõuetekohasest esitamisest. Kohus selgitab, et vastavalt RVastS § 18 lg-le 2, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks, kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga.
  3. Kaebaja on avaldanud kaebuses soovi saada riigi õigusabi. Kohus mõistab riigi õigusabi taotlust nii, et kaebaja soovib riigi õigusabi enda esindamiseks halduskohtumenetluses (riigi õigusabi seadus (RÕS) § 4 lg 3 p 5). RÕS § 7 lg 1 p 5 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Samuti ei anta riigi õigusabi olukorras, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi (RÕS § 7 lg 1 p 1). Kuna kohus on eelpool asunud seisukohale, et kaebus tuleb tagastada kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu, siis on kaebaja võimalus praeguses asjas oma õigusi kaitsta ilmselt vähene. Lisaks ei saa kaebaja poolt kohtule esitatud kaebuse pinnalt asuda seisukohale et ta ei oleks võimeline oma õigusi iseseisvalt halduskohtus kaitsma. Kaebaja on suutnud esitada arusaadava hüvitamiskaebuse ning saab samasisulise kaebuse vajadusel esitada uuesti pärast kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist. Ka on kaebaja suutnud ise esitada vanglale kahju hüvitamise nõude, milles on arusaadavalt oma eesmärki väljendanud. Kohus märgib, et halduskohtumenetluses ei ole esindaja olemasolu ka esmatähtis, sest kohtul on selgitamiskohustus ning kohus juhindub uurimispõhimõttest ja abistab kaebajat vajadusel taotluste ja avalduste esitamisel (

§ 2lg-d 4 ja 5).

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p-de 1 ja 5 alusel rahuldamata.

  1. Kohus märgib, et kaebuse tagastamise tõttu puudub vajadus lahendada sisuliselt kaebaja riigilõivust vabastamise taotlust ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.
  2. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga X (

§ 175lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.