← Eesti

3-22-1149/14

Obsah (6)§ 68§ 2§ 23§ 15§ 24§ 66

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Reelika Lind Määruse tegemise aeg ja koht 24. mai 2022, Tallinn Haldusasja number 3-22-1149 Haldusasi Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidami

) § 15 lg 1, lg 2 p-de 1-3 ja § 23 lg 1 alusel taotluse X kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks kuni 2 kuuks. Põhjendused: 3.

  1. Vestlusel isikuga selgus, et ta lahkus Venemaalt 18.04.2022 ja saabus Eestisse smuugeldamise teel, omamata kehtivat reisidokumenti. Ta peitis end veoauto haagisesse ja maksis selle eest Antoni-nimelisele venelasele 500 dollarit. Isiku sõnul kaotas ta Egiptuse dokumendi ning tunnistas, et saabus teadlikult ebaseaduslikult Eesti Vabariiki ja Schengeni alale. Isik keeldus vestlusest ja polnud nõus ilma kaitsjata vastama migratsiooniametnike esitatud küsimustele. Isik keeldus tutvumast enda õiguste ja kohustustega ega teinud PPA-ga koostööd. Soome Vabariigist päringule saadud vastuse kohaselt taotles ta Soomes
  2. a varjupaika ja omas hiljem ka mitut tööluba. Viimasest tööloast keelduti ja isik saadeti Soomest Egiptusesse välja 13.01.
  3. Vestlusest isikuga selgus, et ta lahkus kodumaalt
  4. a oktoobris Venemaa Föderatsiooni, et alustada seal põllumajandustehnika äriga. Moskvasse lendas otselennuga Kairost. Venemaal abiellus venelannaga ja 05.05.2022 sündis neile tütar. Ta sõitis 18.04.2022 või 19.04.2022 Moskvasse, et illegaalselt Euroopa Liidu suunal lahkuda. Lahkumise põhjusena nimetas Ukraina sõda, mis ei meeldinud talle. Reis konteineris kestis umbes 20 tundi ja umbes 20.04.2022 või 21.04.2022 öösel jõudis ta Berliini. Sealt liikus ta bussiga Taani, rongiga Rootsi ja laevaga Eestisse. Teel Saksamaalt Eestisse isikut kontrolliti, aga ametnikud aktsepteerisid Soome juhilube ja edasi teda ei uuritud. Ka Eestis olles ei ole tema vastu huvi tuntud, kui ta näitas Soome juhilube. Isik kaotas oma Egiptuse rahvuspassi 1-2 nädalat tagasi ära. Eestisse soovis tulla, sest Soome ei andnud elamisluba ja Venemaa peab Ukrainaga sõda. Isik võttis ühendust Tallinnas elava süürlase A. A.ga, kellelt palus abi töö leidmisel. A. A. andis isikule ebaseaduslikult kasutada oma Bolti toidukulleri koti ja sõiduauto. Raha maksti talle sularahas. Enamuse aega on ta ööbinud Paks Margarita hostelis, kuid mõnedel öödel on ööbinud ka Tallinna lennujaama lähedal asuvas mošees. 3.
  5. PPA hinnangul ei ole tegemist usaldusväärse välismaalasega, sest tal puuduvad Schengeni liikmesriigi elamisluba, viisa või muu dokument, mis lubaksid tal Schengeni viisaruumi seaduslikult siseneda. Isik võib jätkata Eesti Vabariigi õiguskorra rikkumist ebaseadusliku töötamise või viibimise näol või põgeneda teise Schengeni konventsiooni liikmesriiki, ületades ebaseaduslikult Schengeni liikmesriikide sisepiire. Isikul puuduvad kaitsmist väärivad majanduslikud ja perekondlikud sidemed Eesti Vabariigi ja Schengeni liikmesriikide territooriumil. Seetõttu koostati talle sundtäidetav lahkumisettekirjutus. 3.
  6. Välismaalaste seaduse (VMS) § 43 lg 1 järgi peab välismaalasel Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks olema seaduslik alus. Isikul selline alus puudub. Ta on teadlik, et saabus Eestisse ebaseaduslikult ja ta plaanis ka edaspidi Eesti ebaseaduslikult viibida. Isiku kinnipidamine kinnipidamiskeskuses on proportsionaalne, kohane ja vajalik sunnivahend väljasaatmiseks, kuna on alust arvata, et isik hakkab väljasaatmismenetlusest kõrvale hoidma. Tema puhul esineb põgenemisoht (

§ 68p 6).

Isiku hoiakutest ja käitumisest saab järeldada, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Isik selgitas 23.05.2022 küsitluse raames, et ta ei soovi kodumaale naasta. Isiku motivatsioon PPA-ga koostööd teha on vähene ja see suurendab põgenemisohtu. PPA lähtub põgenemisohu hindamisel ka isiku ütlustest, toime pandud süütegudest, ebaseaduslikust töötamisest ja lahkumisettekirjutuse täitmata jätmisest. PPA ei ole kindel, et isik täidab vabaduses viibides temale pandud lahkumiskohustust. Vabaduses viibides ei järgiks isik talle kohaldatud leebemaid järelevalvemeetmeid. Isik võib vabaduses viibides 2

(5)3-22-1149 hakata väljasaatmismenetlusest kõrvale hoiduma ja põgeneda temale sobivasse riiki. Isik on oma käitumisega näidanud, et ta ei ole usaldusväärne isik, ta ei tee koostööd ametnikega, sh keeldus dokumentidele allkirju andmast. Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine baseerub usaldusel, mida isik oma varasema käitumisega ei ole tekitanud. Isiku varasem käitumine (ebaseaduslik töötamine Eestis) näitab isiku suhtumist kehtivasse õiguskorda ja on alust arvata, et ta ei pruugi vabaduses viibides olla vabatahtlikult kättesaadav väljasaatmiseks. Põgenemisohu hindamine on prognoosotsus. Isik on kohustatud oma väljasaatmise korraldamisele kaasa aitama. Vabaduses viibides puudub tal selleks ajend. 3.
  1. Isikul puudub tagasisaatmiseks reisidokument. Isik väitis, et see on kadunud. Enne passi nägemist ei saa PPA olla veendunud, et väljasaatmist saab korraldama hakata. Reisidokumendi puudumine pikendab väljasaatmise korraldamist.
  2. PPA jäi istungil oma taotluse juurde. Isik ei tee koostööd. Mingitele küsimustele vastab, kuid mitte kõigile. Sõrmejälgede abil selgus, et ta on varem taotlenud nii Eestis kui Soomes varjupaika. Eestis jäi varjupaigamenetlus pooleli, sest ta lahkus teadmata suunas. Soomest deporteeriti tagasi kodumaale, kust uuesti lahkus. Isikul puudub dokument, mille kaudu teda tuvastada, ei ole teinud koostööd tema teekonna ja muude asjaolude väljaselgitamisel, on põgenemisoht. Isiku käitumisest järeldub, et ta ei soovi koostööd teha ega lahkumiskohustust täita. Teda ei saa lugeda usaldusväärseks, sest tal puuduvad dokumendid, mis lubaksid tal Schengeni viisaruumis viibida, on sisenenud Euroopasse ja töötanud siin ebaseaduslikult. Puudub usaldus, et ta täidaks vabaduses viibides järelevalvemeetmeid. Isikut ei ole olnud võimalik 48 tunni jooksul välja saata, mistõttu taotleb PPA isiku kinnipidamist kuni 2 kuuks.
  3. X vaidles istungil taotlusele vastu. Isiku palus endale koheselt kinnipidamisel advokaati, kuid seda ei võimaldatud. Ei tunne Eesti seadusi, seetõttu soovib endale esindajat, et oskaks õiget teavet anda. Ta põgenes riigist, kus on sõda. Tal on abikaasa ja laps, kes on Venemaal. Seoses Ukraina sõjaga ei olnud võimalik Venemaalt otse välja saada ja seetõttu väljus sel viisil. Näitas politseile Soome ID-kaarti ja tal lasti minna. Neil polnud mingeid vastuväiteid tema viibimisele. Oli plaanis pöörduda migratsiooniameti poole, et paluda kaitset naisele ja lapsele sõjalise olukorra tõttu Venemaal. Ta arvas, et seoses Ukraina sõjaga lubatakse välismaalastel siin viibida.
  4. a tuli Eestisse viia alusel ja taotles pagulase staatust. Ei jäänud siia menetlustoimingute lõpuni, sest taotles Soomes elamisluba ja sai selle. Soomes töötas 8 aastat, tal oli kaks ettevõtet, töötas transpordialal veokijuhina. Selle aja jooksul ei rikkunud mingeid seadusi. Kui elamisluba hakkas
  5. a lõppema, taotles ekslikult kahte alust elamisloa saamiseks – õppimiseks ja töötamiseks. Kuna taotles kahel alusel, sai keelduva otsuse ja nõuti, et ta riigist lahkuks. Seega lahkus Soomest
  6. a, pöördus tagasi päritoluriiki. Siis reisis Venemaale töö pärast, töötas põllumajandustehnika valdkonnas. Venemaal sai elamisloa ja abiellus. Siis algas sõda Venemaal. Leidis, et olukord ei ole turvaline. Puudusid võimalused reisimiseks, oli sunnitud sellisel viisil lahkuma. On vastu sõdimisele. Tema suhtes ei ole mingit kriminaalmenetlust toimunud, kui Soomes elas, ei ole mingeid reegleid rikkunud, on kõik maksud maksnud ja isegi toetusi saanud. Ei ole probleeme tekitanud. KOHTU PÕHJENDUSED
  7. VMS § 43 lg 1 järgi peab välismaalasel Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks olema seaduslik alus. Sama sätestab

§ 2lg 1.

Vaidluse all ei ole, et X puudub Eestis viibimiseks seaduslik alus. Tal ei ole viisat, elamis- ega tööluba. Ta ei ole ühtki luba Eestis viibimiseks taotlenud ei enne Eestisse sisenemist ega ka Eestis viibimise ajal. Isik sisenes nii Schengeni viisaruumi kui ka Eestisse ebaseaduslikult. Sel põhjusel tehti talle 23.05.2022 Eestist lahkumiseks lahkumisettekirjutus, mis muutus 23.05.2022 sundtäidetavaks. Kuna isikul 3

(5)3-22-1149 puudub hetkel reisidokument, mille ta väidetavalt ära kaotas, siis ei ole PPA-l võimalik lahkumisettekirjutust sundtäita ega isikut 48 tunni jooksul Eestist välja saata. Kauem kui 48 tundi võib isikut kinni hoida vaid kohtu loal. Sel eesmärgil taotles PPA

§ 23

lg 1 alusel kohtult luba X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks. 7.

§ 23

lg 11 järgi annab halduskohus loa väljasaadetava kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni 2 kuuks, kui esinevad sama seaduse § 15 lg-s 2 sätestatud alus ja lg-s 1 nimetatud põhimõtted.

§ 15

lg 1 järgi võib välismaalast kinni pidada sama paragrahvi lg-s 2 sätestatud alusel, kui samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil välismaalasega seotud olulisi asjaolusid.

§ 15

lg 2 järgi võib välismaalast kinni pidada, kui samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust ning eelkõige juhul, kui: 1) esineb välismaalase põgenemise oht; 2) välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust või 3) välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib.

  1. Kohtu hinnangul on PPA taotlus põhjendatud ja tuleb rahuldada. Praegusel juhul puuduvad X tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid (kodakondsusjärgse riigi pass) ja selle hankimine Egiptusest võtab aega. Seda ei ole võimalik teha selle 48 tunni jooksul, mil PPA-l on võimalik isikut ilma kohtu loata kinni pidada. Samuti pikendab seda aega asjaolu, et isik ei tee PPA-ga koostööd. Ta ei vasta küsimustele ja keeldub dokumente allkirjastamast. Seega ei ole põhjust oodata temapoolset koostööd ka passi hankimisel. Isikupoolse koostöö puudumine, Eestisse ebaseaduslikult sisenemise, siin ebaseaduslikult elamise ja töötamisega seotud asjaolud annavad põhjust kahelda, et isik järgib vabaduses viibides tema suhtes kohaldatud järelevalvemeetmeid ja aitab vabatahtlikult PPA-le kaasa tema riigist väljasaatmisele. Isiku riiki ebaseaduslik sisenemine ja siin ebaseaduslik viibimine näitavad vastupidi, et ta ei soovi kodumaale naasta, vaid Euroopasse jääda. Seda näitab ka tema korduv ebaseaduslik Euroopasse tulek ja põhjendamatute varjupaigataotluste esitamine. Kuigi isik saadeti Soome ametivõimude poolt
  2. a jaanuaris Egiptusesse tagasi, lahkus ta sama aasta oktoobris uuesti päritoluriigist, suundus Venemaa Föderatsiooni ja sealt kaudu
  3. a Euroopasse. Sellest võib järeldada, et ta ei soovi vabatahtlikult kodumaale naasta, vaid Euroopasse jääda. Seega on alust arvata, et ta võib hakata vabaduses viibides end PPA eest varjama, et tema väljasaatmist takistada. Samuti võib ta lahkuda omavoliliselt Eestist mujale Schengeni liikmesriikidesse. Selliselt käitus ta
  4. a, kui ei jäänud varjupaigataotlejate majutuskeskuses varjupaigamenetluse tulemust ära ootama, vaid lahkus omavoliliselt Soome. Seega puudub põhjus arvata, et ta jääb seekord menetluse tulemust ehk tema väljasaatmist ära ootama. Järelikult on PPA poolt tõenäoliseks peetav põgenemisoht (

§ 68p 6) kohtu jaoks usutav.

9. Järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab usaldust isiku suhtes. Kohus nõustub PPA-ga, et isik ei ole oma varasema käitumisega ja ka menetluse käigus antud ütlustega sellist usaldust äratanud. Isiku viited sõja eest põgenemisele on otsitud. Isik elas enne Euroopasse siirdumist Venemaa Föderatsioonis, kus tal on väidetavalt abikaasa ja laps. Sõda toimub Ukrainas, mitte Venemaal. Seega ei ohusta teda ega tema perekonda Venemaal mingi sõjaoht, mis annaks talle või tema perekonnale alust Euroopasse põgeneda. Seda enam tema abikaasal, kes on väidetavalt Venemaa Föderatsiooni kodanik. Sõda saab anda alust rahvusvahelise kaitse saamiseks ukrainlastele, mitte venelastele või teiste riikide kodanikele, kes elavad Venemaal. Pelgalt asjaolu, isikule sõda ei meeldi, ei tähenda, et tema elu või tervis või turvalisus oleksid Venemaal ohus ja ta vajaks Eesti poolt rahvusvahelise kaitse andmist. Seejuures ei ole isik siiani PPA-le 4

(5)3-22-1149 rahvusvahelise kaitse taotlust esitanud. Isik väitis kohtuistungil, et tuli Euroopasse sooviga taotleda oma abikaasale ja lapsele kaitset sõja eest, samas põgenes ta Venemaalt üksi, jättes oma perekonna väidetavasse ohtu. Tegeliku ohu korral ei oleks isik selliselt käitunud. Samuti ei pöördunud isik kohe Euroopasse saabudes Saksamaal ega Taanis või Rootsis või Eestis ametivõimude poole taotlusega rahvusvahelist kaitset taotleda, vaid reisis läbi erinevate riikide, jäi Eestisse elama ja ebaseaduslikult töötama. Väited advokaadi leidmise soovi kohta on otsitud. Tegeliku kaitse vajaduse korral puuduks isikul vajadus advokaadi kaitse järele, sest ametivõimud peavad uurimispõhimõtet rakendades ise isikuga seonduvad asjaolud ja kaitsevajaduse välja selgitama. Õigusabiteenus ei ole teatavast odav ja isikul tulnuks vajaliku raha teenimiseks töötada pikemat aega. Ei ole eluliselt usutav, et kui isiku perekond vajanuks tegelikult kaitset, olnuks neil piisavalt aega selleks, et oodata ära, kuni isik advokaadi palkamiseks piisavalt raha teenib. Seega peab kohus isiku poolt kohtuistungil välja toodud põhjendusi ebausutavateks ja otsituteks. Igal juhul ei andnud need õiguslikku alust Eestis viibida ja töötada. Õigusliku aluse Eesti viibimiseks saanuks isik rahvusvahelise kaitse taotlusega ametivõimude poole pöördumine. Kohtu hinnangul näitavad isiku otsitud ja ebausutavad väited seda, et isik ei ole valmis koostööks PPA-ga ja võib vahendeid valimata vältida enda riigist väljasaatmist. 10. Arvestades isiku suhtes esinevat põgenemisohtu, mis ei võimalda arvata, et leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine oleks tema suhtes tõhus, on tema kinnipidamine kinnipidamiskeskuses vajalik ja proportsionaalne. Kui isik teeb PPA-ga koostööd, sh reisiks vajalike dokumentide hankimiseks, ei kujune kinnipidamine eelduslikult pikaajaliseks. Kohus on hinnanud kinnipidamise kaalumisel isiku endaga seotud asjaolusid. Samuti puudub teave, et isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine oleks vastuolus tema turvalisuse või tervisekaitse kaalutlustega (

§ 23lg 4).

  1. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus PPA taotluse ja annab PPA-le loa paigutada isik kinnipidamiskeskusesse kuni tema kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 2 kuuks.
  2. PPA-l tuleb isik kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada, kui tema kinnipidamise alus langeb ära, kinnipidamise tähtaeg möödub või tema väljasaatmine osutub perspektiivituks, samuti kui isikule antakse riigis viibimiseks viibimisalus (

§ 24lg-d 11 ja 3).

13. Kohus selgitab isikule, et tal on õigus taotleda

§ 66alusel tasuta riigi õigusabi andmist, kui tal puuduvad õigusabi kulude kandmiseks piisavad rahalised vahendid. /allkirjastatud digitaalselt/ 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.