ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna seadus ei näe ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata lihtmenetluses. 2. Kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada
lg-s 1 sätestatud täitetoimingud (
3.
lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu
lg 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks. Kuna
alusel loa andmine otsustatakse piiratud informatsiooni põhjal enne maksukontrolli lõppemist (ehk enne vastutusotsuse koostamist), ei pea loa andmist otsustav kohus võtma lõplikku seisukohta vastutusotsuse sisuliste eelduste täitmise ja vastutusotsuse õiguspärasuse osas. Täitmist tagavateks toiminguteks loa andmise menetluses kontrollitakse eelkõige vastutusotsuse tegemist välistavate asjaolude puudumist või esinemist, mitte ei tuvastata vastutuskohustuse tõendatust (Riigikohtu 02.06.2017 määrus nr 3-3-1-17-17, p 11; 09.06.2014 määrus nr 3-3-1-24-14, p 11.3; 05.05.2014 määrus nr 3-3-1-4-14, p 9.3).
Tulevikus määratava vastutuskohustuse suuruse kujunemine on taotluses jälgitav. Selliseks puudutatud isikule tõenäoliselt määratava maksukohustuse suuruseks (arvestades, et puudutatud isik oli äriühingu juhatuse liige 27.01.2021–26.11.2021) on 77 228,10 eurot (sh põhivõlg summas 76 113,74 eurot ja intress 1114,36 eurot), mis koosneb maksustamisperioodil 04.2021–10.2021 deklareeritud, kuid tasumata käibemaksust summas 52 486,41 eurot, 07.2021–10.2021 kinnipeetud tulumaksust summas 7162,83 eurot, töötuskindlustusmaksest summas 994,77 eurot ja kogumispensionimaksest summas 665,36 eurot ning 07.2021–10.2021 sotsiaalmaksust summas 14 804,37 eurot (vt MTA 11.04.2022 taotluse täiendus ning 11.04.2022 taotluse lisa 1; dtl-d 51-53 ja 72) ning intressist 1114,36 eurot (26.11.2021 seisuga; dtl-d 9-12). 6. Maksuhaldur on taotluses kirjeldanud, millistest asjaoludest ta järeldab, et vastutusmenetluse tulemusena antava vastutusotsuse sundtäitmine võib puudutatud isiku tegevuse tulemusena kujuneda raskeks või võimatuks. Need asjaolud on järgmised: 1) puudutatud isiku tegutsemisviis juhatuse liikmena näitab, et tema suhtumine riiklike maksude tasumisse on 2
lg 1 ei nõua, et maksuhaldur tõendaks ja halduskohus tuvastaks maksukohustuslase tegevuse, mis takistab hilisema sundtäitmise tulemuslikkust (see ei ole etteulatuvalt üldjuhul ka võimalik), vaid esile peab tooma asjaolud, mis viitavad sellise võimaluse tõenäosusele. Kuna põhjendatud kahtluse hindamine on prognoos, siis antakse luba täitetoiminguks, kui kohus peab täitmise raskendatust või võimatust asjaoludest ja kogutud tõenditest lähtudes tõenäoliseks (vt Riigikohtu 27.11.2012 määrus nr 3-3-1-15-12, p 50 c) ja 28.01.2013 määrus nr 3-3-1-16-12, p 10.4). Selliseks kahtluseks annavad põhjust näiteks käimasoleva maksumenetluse käigus kogutud tõendid, isiku ebausaldusväärne käitumine maksuõigussuhetes ja maksupettusele viitavad asjaolud. Kohtu ülesandeks on hinnata, kas maksuhalduri esile toodud asjaoludel on maksukohustuse määramine võimalik ja kas selle täitmine võib maksukohustuslase võimalikust käitumisest tulenevalt muutuda võimatuks või raskeks (Riigikohtu 30.04.2013 määrus nr 3-3-1-4-13, p-d 22-23). Kohtule esitatud asjaolude pinnalt on usutav maksuhalduri hinnang, et äriühingu maksumenetluses tuvastatud asjaolud viitavad äriühingu ja tema juhatuse liikme teadlikule tegevusele, mille eesmärgiks oli maksueelise saamine ning valeandmete esitamise kaudu hoida kõrvale maksude tasumisest ning viia ettevõtlusest välja raha maksuvabalt. Kohus nõustub maksuhalduri hinnanguga, et äriühingu maksumenetluses tuvastatud asjaolud viitavad teadlikule maksukohustuse vältimisele äriühingu poolt, mille tegevuse korraldamise kohustus oli ajavahemikul 27.01.2021–26.11.2021 äriühingu ainsal juhatuse liikmel (puudutatud isikul). Seega viitab olemasolev teave, et äriühingu maksuseaduste rikkumised on taandatavad puudutatud isiku tegevusele. Sellises olukorras on põhjendatud eeldada puudutatud isiku soovimatust tasuda isiklikult äriühingu poolt tasumata jäänud maksukohustust. Maksuhaldur on toonud välja puudutatud isiku töötasu: viimati sai puudutatud isik tulumaksuga maksustatavaid väljemakseid 2021. a Y OÜ-st keskmise kuutasuga 713,78 eurot, 2022. a tulumaksuga maksustatavaid väljamakseid puudutatud isikule deklareeritud ei ole ning maksuhalduril ei ole käesoleval hetkel võimalik hinnata puudutatud isiku väljamaksete võimalikku suurenemist. Y OÜ juhatuse liikmeks on puudutatud isik. Kohtu hinnangul ei saa välistada, et maksukohustuse määramise järgselt võib puudutatud isik püüda enda sissetulekut varjata. Puudutatud isiku omanduses on neli sõidukit, kuid maksuhalduri hinnangul on tegemist väheväärtuslike varadega (vt MTA 3
8. Kohus nõustub MTA-ga, et puuduvad
Samuti ei ole möödunud
Äriühing on õigusvõimeline ning maksuvõlga ei ole kustutatud. Taotluse kohaselt on varaseim maksukohustus perioodist 04.2021, mistõttu hakkab aegumistähtaeg kulgema 05.2021. Arvestades maksusumma 3- või 5-aastast aegumistähtaega, siis ei ole maksusumma sissenõudmine ka aegunud. MTA taotlusest ja sellele lisatud dokumentidest ilmneb, et
lg 5 teises lauses sätestatud eeldused on täidetud, kuivõrd juriidiline isik on pankrotis (pankrot on välja kuulutatud 28.02.2022) ning juriidiliselt isikult ei ole õnnestunud maksuvõlga sisse nõuda. 9. Maksuhaldur soovib, et kohus annaks loa puudutatud isikule kuuluvale korteriomandile hüpoteegi seadmiseks. Riigikohtu 27.11.2012 määruse nr 3-3-1-15-12 p 57 kohaselt peab kohus lisaks taotluse rahuldamise eelduste täidetusele arvestama ka kohaldatava meetme põhjendatust ja proportsionaalsust. Taotleja on põhjendanud, et isiku sissetuleku või muu vara arvelt maksuvõla täitmine on ebatõenäoline. Kohtule ei nähtu leebemate täitetoimingute tegemise võimalust. Ehkki tegemist on puudutatud isiku elukohaga, siis ei välista see korterile kohtuliku hüpoteegi seadmist, kuna täitemenetluses ei ole elukoha võõrandamine välistatud. Samuti ei välista kohtuliku hüpoteegi seadmist elukohale
. Hüpoteegi seadmine ei takista vara valdamist, kasutamist ega käsutamist. Korteriomandi müügi korral on isikul võimalik maksunõude tagamises hüpoteegipidajaga kokku leppida. Maksuhaldur on ka ära näidanud võimaliku sundtäitmisega kaasnevate kulude suuruse ning need ei ole ilmselgelt ekslikud. Kokkuvõttes leiab kohus seega, et maksuhalduri taotletav täitmistoiming on proportsionaalne. Puudutatud isikul on võimalik saavutada täitetoimingu lõpetamine tagatise esitamisega (
Taotluses on märgitud, et maksuhaldur lõpetab täitetoimingud, kui puudutatud isik on esitanud tagatise
lg 1 p 3, § 121 kohaselt, valides tagatise liigi vastavalt
§-s 122 loetelule.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.