Obsah (7)

§ 187§ 440§ 444§ 468§ 173§ 168§ 162

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Külli Puusep Otsuse tegemise aeg ja koht 26. aprill 2022, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-165 Tsiv

§ 187

lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. MENETLUSE KÄIK

1. G. K. (hageja) esitas
2. jaanuaril 2022 R. J. e (kostja) vastu hagi võlgnevuse saamiseks. Hageja andis
3. mail 2019 kostjale laenu 12 000 eurot. Laenulepingu p-de XXX ja XXX alusel peeti laenusumma väljamaksest kinni laenulepingu sõlmimise tasu 500 eurot. Kostja palvel kanti 11 500 eurot Ants Juure kontole. Kostjal oli kohustus tagastada hagejale laen koos intressidega
4. augustiks
5. Kostja on tagasimakseid teinud ebaregulaarselt. Kostja on tasunud hagejale kokku 4060 eurot, millest 1440 eurot on hageja arvestanud laenulepingust tulenevate intresside katteks, 2550 eurot arvestusliku viivise katteks ning 70 eurot laenu põhiosa katteks. Kuigi kostja on täitnud laenulepingust tuleneva intressi tasumise kohustuse täies ulatuses, ei piisa tema tagasimaksetest laenu põhiosa täitmiseks. 1.1 Hageja nõuab kostjalt põhiosa jäägi tasumist 11 930 eurot koos lisandunud viivisega. Pooled on pidanud pikema perioodi vältel edutuid läbirääkimisi võlaküsimuse lahendamise eesmärgil. Hageja on sunnitud pöörduma kohtusse ja nõudma võlgnevuse tasumist võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 alusel. Lepingu kohaselt pidi kostja tagastama hagejale laenusumma
6. augustiks
7. Kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist (VÕS § 82 lg 7). Täiendavalt VÕS § 88 lg-le 8 on pooled kokku leppinud, et kui laenusaajal on kohustus tasuda laenuandjale üheaegselt erinevaid summasid, arvestatakse makstuks esimeses järjekorras leppetrahv, seejärel viivis, seejärel intress ja seejärel laenusumma. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. 1.2 Pooled on laenulepingu p-s XXX leppinud kokku lisanduvad viivises määraga 0,20% päevas laenu põhisummalt iga viivitatud päeva eest. Hageja nõuab kostjalt viiviseid alates laenusumma sissenõutavaks muutumisest (
8. augustist 2019). Hagiavalduse esitamise seisuga on arvestuslik viivis 21 139 eurot 96 senti, millest kostja on tasunud 2550 eurot. Mõistlikkuse põhimõttest kantuna vähendab hageja arvestuslikku viivist. Hageja lähtub viivise nõude esitamisel põhimõttest, et kõrvalnõuded kogumis ei ületaks laenulepingujärgset põhinõuet. Hageja nõuab kostjalt vähendatud viivist summas 8010 eurot (s.o laenulepingujärgne põhinõue 12 000 eurot – tasutud intressid kogusummas 1440 eurot – tasutud viivised kogusummas 2550 eurot). Kostja vastus hagiavaldusele
9. Kostja esitas
10. veebruaril 2022 vastuväite, et ta pole nõus kohtuasjaga ja soovib asja arutamist kohtuistungil. Kohtu eelmenetlus 2 2-22-165
11. Kohus
12. märtsil 2022 kohustas kostjat esitama korrigeeritud vastuse hagiavaldusele. Kostja vastus peab sisaldama: 1) teavet, kas kostjal on vastuväiteid selle kohta, et kohus asja menetlusse võttis või on alust jätta hagi läbi vaatamata või asjas menetlus lõpetada; 2) kõik korrektselt vormistatud ja selged kostja väited selle kohta, kas poolte vahel oli sõlmitud laenuleping ja mis ulatuses on ta laenulepingut täitnud; 3) tõendid, mida menetlusosaline soovib kasutada oma väidete tõendamiseks või vastaspoole väidete ümberlükkamiseks (või korrektsed tõendi kogumise taotlused); 4) seisukoht vastaspoole esitatud tõendite kohta; 5) teavet, kas kostja arvates on võimalik asi lahendada kompromissiga või muul viisil kokkuleppel.
13. Kostja
14. märtsil 2022 esitatud vastuses hagiavaldusele märkis, et pooled sõlmisid laenulepingu. Samuti märkis kostja, et ta võtab hagi õigeks, tunnistab tema vastu esitatud nõudeid ja loeb esitatud faktiväited õigeks. Kostja soovis kokkulepet võlgnevuse vähendamiseks.
15. Kohus soovis pooltelt teada, kas kohtuvaidlus on võimalik lõpetada kompromissiga.
16. Hageja selgitas
17. märtsil 2022 kohtule, et pooled on pidanud läbirääkimisi kompromissiks omavahel ja samuti esindaja vahendusel, kuid kostja pakutud tingimused hagejale ei sobi. Hageja on juba varem andnud ajapikendust kostjale, kuid kostja rikkus pidevalt kokkulepet. Samuti pidi kostja laenusaamisel seadma sõidukipandi hageja kasuks, mida kostja aga ei teinud ning see halvendas hageja õigustatud ootust kogu lepingu täitmise tähenduses, ehk et sisuliselt muutus leping tagatiseta sissenõutavaks. Hagejal ei ole võimalik enam aastaid oodata (arvestades kostja pakkumist graafikuks) et ehk sel korral nüüd asub kostja pakutut graafikut täitma (sarnaseid pakkumisi varem kostja ei täitnud) ja seda enam et ühtegi tagatist ta selleks ei pea võimalikuks pakkuda. MAAKOHTU PÕHJENDUSED
18. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 440 lg 1 näeb ette, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.

§ 440

lg 3 kohaselt kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata.

§ 444

lg 3 alusel võib kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.

1. Kostja on kohtule
2. märtsil 2022 edastanud avalduse, milles on märkinud, et ta võtab hagi õigeks. Kostja vastusest hagile, milles kostja võtab õigeks laenulepingust tuleneva hageja nõude, nähtub piisaval määral, et kostja õigeksvõtt on sisuline ega ole esitatud eksimuse tõttu. Kohus ei näe põhjuseid keelduda hagi õigeksvõtu vastuvõtmisest, mistõttu rahuldab kohus hagi kohtuistungit pidamata. Kohus jätab kohtulahendist välja põhjendava osa. 9.

§ 468

lg 1 p 1 järgi tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. 10. Vastavalt

§ 173

lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 6 näeb ette, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust esitada hagi. Praegusel juhul on kostja andnud põhjuse hagiavalduse esitamiseks, sest kohtueelsed kokkulepped võlgnevuse tasumiseks ei ole vett pidanud. Hageja 3 2-22-165 oli sunnitud oma õiguste kaitseks kohtusse pöörduma, seetõttu jätab kohus menetluskulud

§ 162lg 1 alusel kostja kanda.

1. Hageja
2. märtsil 2022 esitatud menetluskuludele nimekirja järgi on hageja menetluskulud kokku 1798 eurot 80 senti, millest 748 eurot 80 senti on õigusabikulud ja riigilõiv 1050 eurot. Kostja ei ole hageja menetluskulude nimekirjale omapoolset vastuväidet esitanud. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest ja see kulu on põhjendatud. Menetluskulude nimekirja järgi on hagejale osutatud õigusabi hinnaga 120 eurot tund. Kohtu hinnangul vastab selline hind kohtupraktikas tunnustatud tavapärasele tunnihinnale. Ka ajaliselt on hageja õigusabikulud põhjendatud, st kohus loeb põhjendatuks hagiavalduse koostamisele ja esitamisele kulunud 4 tundi. Menetluskäigu jälgimisele, kompromissi dialoogi vahendamisele, vastusele kohtule seoses kompromissiga kulu 1 tund on põhjendatud ja 20 minutit menetluskulude nimekirja koostamiseks on samuti põhjendatud. Hageja nõuab ka rahuldatud menetluskuludelt alates lahendi jõustumisest viivist VÕS § 113 lg 1 kehtivas määras kuni nende täieliku tasumiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik 4