lg.3 paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Otsese tahtluse puhul on oluline, et isik teab kindlasti, et teo tulemusena saabub selline tagajärg, kuid viimane ei ole tema teo eesmärk. Otsese tahtlusega on tegemist juhul, kui isik teab midagi täiesti kindlalt, kuid ähvardava tagajärje ärahoidmiseks sellest hoolimata midagi ette ei võta, seega ta paratamatult tahab selle tagajärje saabumist. Maakohus leiab, et väärkoheldes kaaskinnipeetavat selliselt, et talle tekitati tervisekahjustus, on kindlasti tegemist süüteo toimepanemisega otsese tahtlusega. Ülaltoodu alusel on maakohus seisukohal, et süüdistatav pani toime kuriteo KarS §121 lg.2 p.3 järgi ning tuvastatud on nii kuriteo subjektiivne kui objektiivne külg.
lg.1 saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub seaduses sätestatud süüd välistav asjaolu.
on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. Maakohus leiab, et süüdistatav on talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemises süüdi, sest ta on täiskasvanu ja süüdiv ning tema teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid antud kriminaalasjas ei esine.
lg.2 karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.
Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib karistuseks mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. 6 Maakohus peab oluliseks, et karistuse mõistmisega edastatakse süüdimõistetule ühiskonna sõnum, et süütegu ei jää ilma karistamiseta. Seega kaitstakse õiguskorda üldises mõttes. Oluline on ka see, et karistus ja karistamine avaldaksid süüdimõistetule vastavat ja õiget mõju. Karistuse mõistmisel tuleb karistuse liigi ja määra mõistmisel arvestada nii üld- kui eripreventiivseid eesmärke. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava sätte sanktsiooni piires ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke (vt. ka Riigikohtu 16.05.2007 lahend kohtuasjas nr.3-1-114-07 ja 24.10.2011 lahend kohtuasjas nr.3-1-1-77-11). Karistuse mõistmisel võetakse kõigepealt arvesse toimepandud kuriteo asjaolusid ja siis süüdistatava isikut. Klassikalise arusaama kohaselt on karistusõigus suunatud esmajoones teole, mitte aga täideviijale. Karistusõigusliku hinnangu andmise aluseks on üldjuhul isiku poolt toimepandud tegu, mitte aga isik ise ja karistuse aluseks on esmajoones isiku süü (vt. ka Riigikohtu 14.06.2006 lahend kohtuasjas nr.3-1-1-4306). Kuigi karistuse mõistmine rajaneb süüpõhimõttel ja esmajoones tuleb lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest (vt. ka Riigikohtu 12.12.2012 lahend kohtuasjas nr.3-1-1-113-12), tuleb karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvestada ka süüdistatava isikut. Vastavalt Riigikohtu 17.06.2013 lahendile kohtuasjas nr.3-1-1-58-13 tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks Karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr, seejärel tuvastada süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Samuti tuleb karistuse mõistmisel arvestada võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Andrei Antonov on süüdi ühes kuriteoepisoodis, tegemist on tervisekahjustuste põhjustamisega kehalise väärkohtlemise läbi kaaskinnipeetavale. Maakohus nõustub ringkonnaprokuröriga selles osas, et süüdistatava karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. Kaitsja viitas küll kohtukõnes süüdistatava poolt süü tunnistamisele ja kahetsusele, kuid maakohus nõustub siinkohal ringkonnaprokuröriga, et süü tunnistamist ei saa lugeda kergendavaks asjaoluks KarS §57 lg.1 mõttes. Kahetsust süüdistatav maakohtu istungil ei väljendanud. Antud juhul on tegemist II astme isikuvastase üheepisoodilise ühe kannatanuga kuriteoga. Tegemist on tervisekahjustuse tekitamisega, kannatanu sai koheselt meditsiinilist abi ja käesoleval ajal puuduvad andmed selle kohta, et kuriteoga oleks kannatanule tekitatud mingi sügav ja alaline terviserike. Lähtudes eeltoodust hindab maakohus süüdistatava süü suurust keskmisest määrast madalamaks. Karistuse mõistmisel arvestab maakohus ka süüdistatava isikut. 7 Karistusregistri väljavõtte kohaselt on süüdistatav korduvalt kriminaalkorras karistatud, tal on hetkel 6 kehtivat kriminaalkaristust, teda on korduvalt karistatud isikuvastaste kuritegude toimepanemise eest. Käesolev kuritegu on toime pandud vangistuse kandmise ajal. Kuna ka eelmise samalaadse kuriteo pani süüdistatav toime vangistuse kandmise ajal, siis nähtub sellest üheselt, et isegi pikaajaline vangistus ei ole süüdistatavat pannud käituma seaduskuulekalt. KarS §121 lg.2 p.3 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Seega näeb antud paragrahvi sanktsioon leebema karistusena ette rahalise karistuse. Maakohus leiab, et leebema karistusliigi, s.t. rahalise karistuse mõistmine ei ole antud süüdistatava puhul millegagi põhjendatud, selline karistus ei vastaks karistamise eesmärkidele ja see ei avaldaks süüdistatavale piisavat eripreventiivset mõju. Sellist liiki karistuse mõte on süüdlase mõjutamine varaliste vahendite vähendamise ja seega igapäevase tegevuse piiramise kaudu. Antud süüdistatava puhul on käesoleval juhul tegemist isikuga, kes on kinnipeetav ja kannab eluaegset vangistust. Seega puudub tal igasugune ja/või piisav rahaline sissetulek, mille vähenemisel tunneks süüdistatav end piiratuna ja karistatuna. Sellisel juhul ei oleks karistuse eesmärgid antud süüdistatava puhul kuidagi täidetud. Iga isiku süüdimõistmisel ja karistamisel peab ka ühiskond aru saama, et riik on õiguskorra ja kõikide isikute, s.h. kinnipeetavate õiguste kaitsmisest huvitatud. Kuna süüdistatav kannab käesoleval ajal reaalset vangistust, siis ei ole võimalik talle mõista karistuseks ka vangistust tingimisi. Arvestades süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdistatava süü suurust ja süüdistatava isikut leiab maakohus, et süüdistatavale tuleb karistuseks mõista reaalne vangistus ja teda tuleb karistada vangistusega alla sanktsiooni keskmise määra, arvestades seejuures asjaolu, et iga järgnev karistus peab olema eelnevast suurem. Ülaltoodu alusel mõistab maakohus süüdistatavale karistuseks 1 aasta 3 kuud vangistust. Maakohus leiab, et sellise karistusmäära kohaldamisel osutatakse süüdistatavale piisavat mõju, et edaspidi hoiduks ta uute süütegude toimepanemisest, samuti on kaitstud õiguskord. KarS §65 lg.2 kohaselt, kui süüdlane paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, järgides sama seadustiku §64 lg.2, 4 ja 5 sätestatut. KarS §64 lg.4 kohaselt, kui mõni mõistetud karistustest on eluaegne vangistus, mõistetakse liitkaristusena eluaegne vangistus. Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et Andrei Antonov on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 14.03.2013 otsusega ja karistatud liitkaristusena eluaegse vangistusega. Arvestades KarS §65 lg.2 ja §64 lg.4 sätteid, tuleb Andrei Antonovile käesoleva kohtuotsusega liitkaristuseks mõista eluaegne vangistus. 8 Käesolevas kriminaalasjas on vaidluse all seni kantud karistuse arvestamine ja uue kohtuotsuse järgi mõistetava karistuse kandmise alguse aeg. Maakohus on seisukohal, et käesoleva kohtuotsusega mõistetud liitkaristusest eluaegne vangistus tuleb lugeda kantuks perioodil 18.10.1994 – 08.07.2021 kantud karistus ning käesoleva kohtuotsusega mõistetud liitkaristuse kulgemise aeg algab alates 09.07.2021. Vastavalt KrMS §313 lg. p.12 esitatakse süüdimõistvas kohtuotsuses muuhulgas kriminaalmenetluse kulude kohta tehtud otsus. Vastavalt KrMS §180 lg.1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.
S §121 lg.2 p.3 järgi kvalifitseeritav kuritegu teise astme kuritegu. Vastavalt KrMS §179 lg.1 p.2 on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määrusele nr.115 on töötasu alammäär 584 €. Eeltoodu alusel kuulub süüdistatavalt riigituludesse väljamõistmisele sundraha 876 €. Vastavalt KrMS §175 lg.1 p.4 kuuluvad kriminaalmenetluse kulude hulka määratud kaitsjale makstud tasud. Süüdistatavale oli kohtueelses menetluses määratud kaitsjaks vandeadvokaadi abi Irina Gromtsev, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks kohtueelses menetluses kokku 129,60 €. Nimetatud summa on kaitsjale menetlejate määrustega hüvitatud. Eeltoodu alusel kuulub süüdistatavalt kohtueelses menetluses 129,60 €. väljamõistmisele riigituludesse kaitsjatasu Kohtulikus menetluses oli süüdistatava kaitsja vandeadvokaadi abi Irina Gromtsev, kes esitas taotluse kaitsjatasu summas 243,60 € väljamõistmiseks. Maakohus peab seda summat põhjendatuks ja rahuldab taotluse täies ulatuses. Kaitsjatasu jääb süüdistatava kanda. Maakohtu istungil leidis kaitsja, et kuna kogu menetluskulude tasumine käib süüdistataval üle jõu, palus ta osa menetluskuludest jätta riigi kanda ning ülejäänu tasumine võimaldada ositi aasta jooksul. Maakohus leiab, et kaitsja taotlus menetluskulude jätmiseks osaliselt riigi kanda ei ole põhjendatud ja ei anna selleks alust. Küll aga võimaldab maakohus süüdistataval tasuda kriminaalmenetluse kulud ositi ühe aasta jooksul. Sellele seisukohale ei vaielnud vastu ka ringkonnaprokurör. 9 Vastavalt KrMS §313 lg. p.11 esitatakse süüdimõistvas kohtuotsuses muuhulgas asitõendite suhtes võetavad meetmed. Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et antud juhul tunnistatud CD-R plaat, mis asub kriminaalasja materjalide juures. on asitõendiks Maakohus nõustub ringkonnaprokuröri seisukohaga, et antud asitõend tuleb kohtuotsuse jõustumisel KrMS §126 lg.3 p.1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde. Sellele seisukohale ei vaielnud vastu ka kaitsja. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE Kohtunik 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.