) § 317 lõike 1 punkti 1 alusel avalikult väljaandes Ametlikud Teadaanded. Maakohtu määrus ja põhjendused
Antud juhul ei ole kohus suutnud avalike registrite andmete alusel võlgnikule kohtudokumente kätte toimetada. Samuti ei ole võlausaldaja suutnud enda korraldamisel kohtutäituri kaudu võlgnikule kohtudokumente kätte toimetada. Võlausaldaja ei ole esitanud kohtule täiendavaid andmeid, mis võimaldaksid võlgnikule menetlusdokumente kätte toimetada. Võlausaldaja on palunud kohtul toimetada võlgnikule menetlusdokumendid kätte avalikult väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus selgitas, et ei saa praegusel juhul võlgnikule menetlusdokumente avalikult väljaandes Ametlikud Teadaanded kätte toimetada, kuivõrd arvestades pankrotiseaduses esitatud nõudeid, ei ole võimalik hagita pankrotiasja tagaselja lahendada. Seega jättis kohus avalduse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks läbi vaatamata. 7. Juhindudes
§-st 173 ning kooskõlas
Võlgnikul hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
lõike 1 punkti 8 kohaldamise eelduseks on hagimaterjalide kättetoimetamise võimatus kõigi kättetoimetamise viiside järgi. PankrS § 6 lõige 3 sätestab kättetoimetatuks lugemise osas erandi ning kohus on ka ise viidanud
Seega on kohus menetluse käigus andnud vastukäivaid selgitusi. 11. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 12. Ringkonnakohus leiab, et Harju Maakohtu 05.05.2022 määrus tuleb
lõike 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi rikkumise tõttu ning tsiviilasi tuleb saata menetluse jätkamiseks tagasi maakohtule. Määruskaebus kuulub rahuldamisele. 13. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et maakohus on ennatlikult jätnud pankrotiavalduse läbi vaatamata. Praegusel juhul on tegemist olukorraga, kus võlgnikul puudub rahvastikuregistris märgitud elukoht (t lk 50), viimase elukohana on märgitud CCC (kehtis kuni 03.06.2021). Maakohus proovis võlgnikule kohtumaterjale kätte toimetada e-toimiku kaudu (ei õnnestunud), samuti rahvastikuregistris märgitud võlgniku e-postiaadressile YYY ja võlausaldaja avaldatud (ning ka rahvastikuregistris märgitud) aadressile XXX, kuid mõlemalt tulid tagasi tõrketeated, mille kohaselt kohaletoimetamine nurjus (esimese puhul ilmnes sidetõrge (t lk 59), teise puhul olid probleemid meiliaadressi õigsusega (t lk 55)). Maakohtu määruse kohaselt ja toimikust nähtuvalt edastas kohus dokumendid ka e-postiaadressile WWW (t lk 53), mille puhul ei nähtu materjalidest, et e-kirja saatmisel oleks ilmnenud tõrkeid. Seega on kohus ekslikult määruses märkinud, et ka sellelt aadressilt tuli tagasi teade, et kirja ei õnnestunud edastada. Siiski ei jaga kolleegium võlausaldaja seisukohta, et kohus saanuks praegusel juhul lugeda kohtudokumendid e-postiga saatmisega PankrS § 6 lõike 3 alusel kättetoimetatuks. Viidatud sätte esimesest lausest tuleneb, et kohus võib lugeda menetlusdokumendi kätte toimetatuks viie päeva möödumisel postitamisest saaja aadressile, isegi kui saadetis tagastatakse. Esmalt tuleb märkida, et kahe esimese e-postiaadressi puhul tulid tagasi tõrketeated, millest saab järeldada, et e-kirjad ei jõudnud vastuvõtja serverisse. PankrS § 6 lõige 3 teenib küll pankrotimenetluse lihtsustamise huve, kuid kolleegiumi hinnangul ei saa sätte mõte olla võimaldada dokumentide kättetoimetamist mistahes või mittetoimivale e-postiaadressile. Seda seisukohta toetab ka kohtupraktika. Nimelt on viidatud sätet kohtupraktikas tõlgendatud läbi
S § 6 lõike 3 alusel kättetoimetatuks, peavad olema täidetud ka
lõigetes 1– 3 sätestatud eeldused (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 27.01.2022 määrus asjas nr 2-21-7742, punkt 32). Praegusel juhul ei ole ühegi e-postiaadressi puhul täidetud ükski nendest eeldustest, kuivõrd võlgnikule ei ole praeguses menetluses menetlusdokumente kätte toimetatud (lõike 1 eeldus) ning ta ei ole avaldanud kohtule enda aadressi või sidevahendi andmeid (lõike 2 eeldus), samuti ei esine lõikes 3 sätestatud olukordi (teisest käimasolevast kohtumenetlusest ei ole kohtule teada menetlusosalise aadressi jmt).
lõike 1 punktist 1 tuleneb, et menetlusosalisele võib kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil. Ringkonnakohtu hinnangul on praegusel juhul tegemist viidatud sätte põhilise kohaldamise olukorraga ehk juhuga, kui menetlusosalisel puudub rahvastikuregistris aadress ning see ei ole kohtule ka muul viisil teada, samuti ei saa dokumente kätte toimetada isiku esindajale (esindaja puudub) ega muul
-s sätestatud viisil (e-toimiku, e-postiaadressi ja kohtutäituri kaudu kättetoimetamine ei õnnestunud). Ka õiguskirjanduses on selgitatud, et tõlgendades
koosmõjus § 423 lõike 1 punktiga 8 (mille alusel jäi avaldus ka praegusel juhul läbi vaatamata), saab järeldada, et vähemalt Eestis asuva kostja puhul ei saa hagi läbi vaatamata jätmise aluseks olla kostja aadressi või muude kontaktandmete selgusetus, kuivõrd sellest hoolimata on võimalik hagiavaldus kätte toimetada avalikult (Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne, koost V. Kõve jt, Tallinn 2017, § 423 komm 3.2.8.
lõike 3 teist lauset, millest tuleneb, et hagita asja ei või lahendada tagaseljamäärusega. Ringkonnakohus selgitab, et kohtumaterjalide avalikult kättetoimetamist ei saa samastada asja lahendamisega tagaseljamäärusega. PankrS § 6 lõige 1 reguleerib selgelt menetlusdokumendi avalikku kättetoimetamist. 17. Eeltoodust tulenevalt puudus alus avalduse läbi vaatamata jätmiseks, kuivõrd kõik
-s sätestatud kättetoimetamise viisid ei olnud ammendunud. 18. Kuivõrd
lõike 3 kohaselt otsustab menetluskulude jaotuse maakohus asja sisuliselt lahendades sõltuvalt asja lahendamise tulemusest, tuleb tühistada maakohtu määrus ka menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohtu määrus ei ole asjas menetlust lõpetav määrus
lõike 1 esimese lause tähenduses, mistõttu jaotatakse määruskaebuse menetlemise kulud avalduse lahendamisel osana üldisest menetluskulude jaotusest. 19.
lõike 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.
4 2-22-1902 esimese lause kohaselt võib määruskaebuse esitada määruse peale, millega hagi (avaldus) jäetakse läbi vaatamata. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetluse jätkamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale kaevata. (allkirjastatud digitaalselt) 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.