Obsah (10)

§ 118§ 68§ 74§ 75§ 78§ 121§ 16§ 56§ 57§ 4

Kriminaalasi 1-21-8979 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14.03.2022 Tallinn (Tallinna kohtumaja) Kriminaalasja number 1-21-8979 Kohtukoosseis Kohtunik P

§ 118

lg 1 p 5 järgi Prokurör Irina Tsugart Süüdistatav Taavi Pappel, isikukood: 39911270259, xxx kodanik, xxx , emakeel xxx keel, elukoht xxx, töötab xxx, varem kriminaalkorras karistamata. Tõkendit ei kohaldatud Kaitsja Silver Reinsaar Menetluse liik Lühimenetlus RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Taavi Pappel

§ 118lg 1 p 5 järgi ning mõista talle karistuseks 5 aastat vangistust. Vähendada Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks karistuseks 3 aastat ja 4 kuud vangistust.

§ 68

alusel lugeda karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 17.08.2020 kuni 19.08.2020, s.o 2 päeva ja ärakandmata karistuseks lugeda 3 aastat 3 kuud ja 28 päeva vangistust. Vastavalt

§ 74

lg 1 ja 3 alusel vangistust 3 aastat, 3 kuud ja 28 päeva ei pöörata täielikult täitmisele, kui Taavi Pappel 4 aasta ja 6 kuulise kasteaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75

lg 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid kriminaalhooldaja järelevalve all: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas xxx; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2 alusel on Taavi Pappel käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi.

§ 78

p 1 alusel arvestada Taavi Pappel’ile määratud katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 14.03.

1. Asitõendid:
2. 1 CD-plaat – KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde;
3. Pakend nr 1- nuga, mis on pakitud plastikust konteinerisse ja ümbrikusse – akt nr 20ATH04264 - hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel;
4. Pakend nr 2 (jalatsid), Pakend nr 3 (nokamüts), Pakend nr 4 (dressipluus), Pakend nr 5 (teksapüksid), Pakend nr 6 (T-särk), akt nr 21ATH09702 – KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada süüdistatavale;
5. Pakend nr 3 (1 liitrine LAUAVIINA pudel) akt nr 21ATH09702 - hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel;
6. Proovide pakendid - 21ATH09702 (DNA proovid sündmuskohalt – pakendid nr 1, 2, 3.1-3.3 ja proovid noalt – pakendid 1.1-1.8) - hävitada KrMS § 100 lg 6 alusel kohtuotsuse jõustumisel;
7. Võrdlusmaterjal 18.08.2020.a. T. J.i suust võetud DNA proov - hävitada KrMS § 100 lg 6 alusel kohtuotsuse jõustumisel. Menetluskulud: KrMS § 175, § 179 lg 1 p 1 ja § 180 alusel välja mõista Taavi Pappel’ilt menetluskulud:
8. I astme kuriteos süüdimõistmise korral sundraha 2,5 palga alammääras – 1635 eurot;
9. isiku kohtuarstliku ekspertiisi kulud summas 84 eurot;
10. ambulatoorse kohtupsühhiaatria ja kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi teostamise kulu summas kokku 1203,90 eurot. Menetluskulusid kokku 2922.90 eurot on võimalik tasuda 12 kuu jooksul, tasudes igakuiselt vähemalt 243.58 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis või EE401700017002872300 Luminor pangas. Menetluskulude tasumisel tuleb maksekorralduse 2 selgitusse märkida „Nimi, kriminaalasja number, menetluskulud“. Tasumisel märkida viitenumber
11. KrMS § 159 lg 3 alusel edastatakse makseinfo kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalike andmete, sh viitenumbritega Taavi Pappel’ile ka kohtuotsusest eraldi. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioonteate esitamise korral on kohtuotsus tervikuna kättesaadav 05.04.
12. I Süüdistus Taavi Pappelit (Pappel) süüdistatakse selles, et tema lõi 17.08.2020.a kella 21:45 ajal xxx vastas olevas Šnelli pargis kannatanut T. J.it korduvalt tahtlikult noaga näo ja kaela piirkonda. Löökide ajal tõstis kannatanu oma parema käe enesekaitseks pea juurde ja järjekordse löögi tagajärjel sai ta haava randmele. Noalöökidega põhjustas Taavi Pappel kannatanule T. J.ile parempoolsele põsele valu ja kõrvanibust huuleservani ulatuva 20 cm pikkuse sügava haava, vasakpoolsele põsele 3 cm pikkuse pindmise haava, kaela tagumisele poolele dorsaalsele keskjoonele sügava 6 cm haava ja parempoolsele randmele 5 cm pikkuse pindmise haava. Nimetatud tervisekahjustustest on kriminaalasjas 25.11.2020 teostatud isiku kohtuarstliku ekspertiisi akti nr 20E-AOI0250 kohaselt paremal põsel ulatusliku haavaarmi näol tegemist ravimatu näovigastusega, mida ei saa kõrvaldada tavaliste ravimeetoditega, vaid kosmeetilise operatsiooniga. Arvestades parempoolsel põsel suunurgast kuni kõrvanibuni ulatuvat armi, on kannatanul esinev tervisekahjustus hinnatav nägu oluliselt moonutava ravimatu vigastusena. Teiste torke-lõikehaavade paranemine kestab kuni neli nädalat püsiva iseloomuga armkoe moodustumisega. Seega pani Taavi Pappel oma tahtliku tegevusega toime teisele inimesele raske tervisekahjustuse tekitamise, millega on põhjustatud nägu oluliselt moonutav ravimatu vigastus, s.o

§ 118lg 1 p 5 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

3 II Menetluse käik ja poolte seisukohad Menetluse käik 30.12.2021 saabus Harju Maakohtusse süüdistusakt lühimenetluses Taavi Pappel süüdistuses

§ 118lg 1 p 5 järgi.

11.01.2022 määras kohus süüdistatava Taavi Pappeli kohtu alla. Prokurör avaldas 23.02.22 istungil süüdistuse sisu ja andis ülevaate tõenditest. Süüdistatav tunnistas oma süüd selgitades, et ta ei mäleta toimunut. Kaitsja leidis, et süüdistuses toodud kvalifikatsioon

§ 118

lg 1 p 5 ei ole õige kuna kannatanul esinevad näovigastused ei ole käsitletavad ravimatu näovigastusega leides, et iluoperatsiooniga saab kannatanu haavu parandada. Süüdistatav, tema kaitsja ja prokurör kinnitasid istungil, et ei soovi süüdistatava ülekuulamist ega küsitlemist kohtus. Poolte kokkuleppel loeti süüdistusaktis esitatud tõendid avaldatuks. Prokuröri seisukoht Prokurör taotles kohtul Taavi Pappel süüdi tunnistada

§ 118

lg 1 p 5 järgi ja karistada teda vangistusega 5 aastat, mida kolmandiku võrra vähendada seoses lühimenetlusega. Lõplikuks karistuseks 3 aastat ja 4 kuud vangistust, arvestada hulka eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva. Prokurör taotles taotletava karistuse ärakandmata osa määrata tingimisi 5 aastase katseajaga kriminaalhooldaja järelevalve all. Samuti taotles prokurör kohtult lisakohustusena määrata Taavi Pappel’ile alkoholi tarbimise keeld. Kaitsja seisukoht Kaitsja hinnangul ei ole vaidlust teo faktiliste asjaolude üle. Kaitsja hinnangul ei ole kannatanu vigastuste näol tegemist nägu oluliselt moonutava ravimatu vigastusega leides, et

i kommentaari koostaja kui ka prokurör on eksiteel. Kaitsja hinnangul pole seadusandja kehtestanud, et „ravimatu“ tähendab seda, mida saab ravida vaid „traditsiooniliste“ meetoditega ning kohus peaks lähtuma seadusesätte tõlgendamisel eelkõige normis kirjutatuga ehk kasutama grammatilist tõlgendusmeetodit. Kaitsja hinnangul on iluoperatsiooniga võimalik kannatanu näol olev arm eemaldada seega pole tegemist ravimatu vigastusega mistõttu on välistatud

§ 118

lg 1 p 5 kohaldamine vaid õige on tegu kvalifitseerida

§ 121lg 1 järgi.

III Kohtu seisukoht Kuriteo koosseis, õigusvastasus ja süü Objektiivne koosseis 1.

§ 118

lg 1 p 5 objektiivse koosseisu moodustab raske tervisekahjustuse tekitamine kui teo tagajärjena on põhjustatud teise elava inimese nägu oluliselt moonutav ravimatu vigastus. Teo objektiks on teine inimene, käesoleval juhul kannatanu T. J., kellel kuriteo tagajärjel on paremal põsel ulatuslik haavarm, mis süüdistuse kohaselt on ravimatu näovigastus. Tervise kahjustamise teo tuvastamisel kontrollib kohus esmalt

§ 121

objektiivse koosseisule vastavat tegu, milles on avaldunud tervist kahjustav potentsiaal ning alles seejärel analüüsib kohus teo ja tagajärje vahel olevat põhjuslik seost. 4

1. Asitõendi vaatlusprotokollis on vaadeldud 17.08.2020 kell 21:47 tehtud kõnesalvestist, mille pikkus on 4 minutit 1 sekund. Pole vaidlust asjaolu üle, et helistajaks on olnud kannatanu T. J.. Vaatlusprotokolli kohaselt teatab helistaja, et ta põsk ja pea on haavatud, palub kiiresti appi tulla. Asukohta täpselt nimetada ei oska kuid Balti jaama taga, Selveri läheduses. Helistaja kõnes arvab, et jookseb verest tühjaks, teatab, et sai noaga näkku ning vastab häirekeskuse täiendavatele küsimustele asukoha osas, jäi kõne järgi ootama bussipeatuse vahetusse lähedusse Balti jaamas.
2. Kohtule on esitatud 17.08.2020 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokoll, mille kohaselt Tallinnas, Šnelli pargis, Tauno Kangro skulptuuri „Puhkaja" vahetus läheduses asub põõsaste varjus, teeraja ääres pink. Pingi juures oleva teeraja üks ots viib Šnelli tiigi juurde ja teine Toompuiestee tänavale (üle tee jääb Šnelli hotelli vasakpoolne nurk). Pink asub umbes teeraja keskel, Šnelli tiigi poolt tulles teeraja vasakul poolel põõsaste varjus. Pingi vahetusläheduses, Šnelli tiigi poolses küljes on näha teerajal verekahtlane määrdumine. Määrdumine markeeriti numbriga
3. Määrdumisest võeti proov DNA vatitikkudele ja pakendati, pakend nr 1 (Eeldatav bioloogilise aine proov võetakse vaadeldava objekti ühest kohast kahele steriilsele vatitikule, mis niisutatakse destilleeritud veega. Vatitikud prooviga pakendatakse ettenähtud karpi ja loetakse üheks prooviks. Pakend suletakse viisil, mis välistab selle avamise rikkumata. Pakend varustatakse informatiivse sedeliga ja pakendile omistatakse number (objekti põhinumbrist ning võetud proovi numbrist tulenevalt). Protokolli kohaselt minnes rada mööda umbes 1, 5 m edasi pingi suunal, on näha verekahtlane määrdumine rajast paremal, murul. Määrdumine markeeriti numbriga 2 ja määrdumisest võeti proov DNA vatitikkudele, pakend nr
4. Pingi vastas, teerajast paremal on rohu sees 1-liitrine klaaspudel, millel silt: LAUA VIIN. Pudel markeeriti numbriga
5. Pudelis on näha umbes veerandi ulatuses läbipaistvat vedelikku, pudel on suletud korgiga. Pudeli korgilt võeti proov DNA vatitikkudele, pakend nr 3.
6. Seejärel eemaldati kõrkja pudelisuult võeti proov DNA vatitikkudele, pakend nr 3.
7. Pudeli pinnal on nähtav puutejälg, milles on halvasti eristuv naha papillaarkurrustiku fragment. Fragmendi pinnalt võeti proov DNA vatitikkudele, pakend nr 3.
8. Pudel valati tühjaks. Seejärel töödeldi pudeli välispinda naha papillaarkurrustiku jälgede paremaks esiletoomiseks daktopulbriga, mille tulemusel tuvastati pudeli küljel, sildist paremal naha papillaarkurrustiku fragmendid, mis talletati daktokilele ja kleebiti sündmuskoha jälgede kaardile. Sündmuskohajälgede kaart varustati asjakohase infoga ja pakendati paberümbrikusse, ümbrik suleti ja varustati informatiivse sedeliga, pakend nr 3.4 /pakend saadetud kiiruuringu taotlusega EKEI-sse/. Viinapudelile keerati kork tagasi peale ja pudel pakendati paberkotti, pakend suleti ja varustati informatiivse sedeliga, pakend nr
9. Pingi all on tulemasin, mis markeeriti numbriga 4 ja pakendati paberkotti. Pakend suleti ja varustati informatiivse sedeliga. Sündmuskohavaatlusprotokolli juures on ka fototabel, milles olevad pildid kinnitavad protokollis kajastatut.
10. 18.08.2020 kannatanu T. J. ülekuulamise protokolli kohaselt tutvus kannatanu Taaviga esimest korda sündmusele eelnenud nädalal. Kannatanu kirjeldas, mis oli Taavil seljas kui nad kohtusid (punane jakk) ja üksteisega tutvusid. Ütluste kohaselt oli kannatanu koos V. V.ga. Esimesel korral kohtudes tundus kannatanule, et Taavi on ülbe ja vaatas kannatanut imelikult, nagu oleks tahtnud talle peksa anda. 17.08.2020 läks kannatanu oma ütluste kohaselt Tallinnase kella 18.00 bussiga Kohilast. Kannatanu sõnul tuli ta Tallinnasse viina jooma ja pidi kokku saama V.ga. Kannatanu jõudis bussiga bussijaama ja sealt sõitis trammiga Balti jaama. Kannatanu kirjeldas mis tal seljas oli - punast värvi jope, mis oli eest lahti, jope all oli musta värvi T-särk, jalas olid minul halli värvi Nike dressipüksid. Mingit kotti kannatanul kaasas ei olnud. Ütluste kohaselt kui kannatanu 5 jõudis Balti jaama ja liikus ta Balti jaama eest üle Toompuiestee ning siis liikus veidi Tehnika tänava suunas. Siis olles Go Hotel Šnelli (aadress Toompuiestee 37/1, Tallinn) ja Raudtee Kohvik & Bistroo (aadress Toompuiestee 35, Tallinn) majade vahel keeras end sisse Šnelli parki ja koheselt oli põõsaste vahel üks pink, kus siis ootas kannatanut V. koos Taavi ja veel ühe mehega kelle nimi oli H,, kelle perekonnanimesid ei osanud kannatanud öelda. Kannatanu sõnade kohaselt on ta H.t varem näinud V. seltskonnas. H.el oli seljas halli värvi pusa ja lühikesed püksid. Taavil oli seljas Piradose musta värvi pluus, jalas olid Taavil musta värvi teksapüksid ja valget värvi jalanõud. V.l olid jalas musta värvi Adidase dressipüksid ja mingi pusa, kuid kannatanu ei mäletanud mis värvi see oli. Ütluste kohaselt kui kannatanu sinna jõudis siis nad läksid neljakesi viina ostma Balti jaama Selverisse, kannatanu koos V.ga poodi sisse ei läinud, nad jäid välja seisma. Poodi läks Taavi koos H.ega. Kannatanu ei tea kumb neist viina ostis. Kui nad poest väljusid siis H.e käes oli kilekott, milles oli üks pudel Laua viina ja üks pudel vett. Siis läksid nad neljakesi tagasi sinna parki, istusid neljakesi pingile ja hakkasid topsidesse viina valama. Viinale peale jõid nad vett, mis oli ka topsidesse valatud. Ütluste kohaselt jõid nad nelja peale ära umbes kolmveerand pudelit. Kannatanu sõnul ei olnud ta enne seda midagi alkohoolset kunagi joonud. Ütluste kohaselt tundusid V., Taavi ja H. kannatanule juba enne viinajoomist purjus olevat. Kannatanu enda hinnangul ei jää ta kergesti purju, täpsustades, et ta ei tea kui tihti ta alkoholi joob pidades asjaolu kui palju tema joob ja kui tihti tähtsusetuks.
11. Kannatanu meelest ta ei olnud väga purjus, peale nelja peale kolmveerand pudelit viina ära joomist. Kannatanu sõnul kutsus ta H. eemale, et temaga rääkida viina joomisest. Nad läksid pingist eemale H.ega umbes 5 meetri kaugusele ja sõidu tee suunas. Taavi ja V. jäid pingi peale juttu rääkima. Ütluste kohaselt oli kannatanu H.ega eemal minut või kaks. Kui nad tagasi pingi juurde läksid, siis V. nuttis istudes. Taavi kallistas teda. Kannatanu küsis normaalsel rahulikul toonil, miks V. nutab. Taavi läks selle küsimise peale närvi ja küsis püsti tõustes kannatanu käest kas kannatanu tahab kakelda? Kannatanu astus oma sõnade kohaselt paar sammu taha poole. Taavi tõusis püsti ja liikus kannatanu suunas. Kui Taavi kannatanu poole liikus siis pani kannatanu hetkeks tähele, et tema parem käsi oli jope taskus ja nagu liikus seal. Kui Taavi kannatanuni jõudis tõstis ta enda parema käe ülesse ja tegi löömisliigutuse ülevalt alla. Kannatanu ei mäleta täpselt kuid ta kaitses end oma kätega, Taavi lõi teda kokku vist neli korda, tundes iga kord hetkelist valu, nagu süsti tehtaks. Esimesena tundis kannatanu seda hetkelist valu just paremal pool põsel, peale tundis valu parema käe randme juures, peale seda taga kaela piirkonnas. Kannatanu sõnul kogu see aeg nad seisid paigal Taaviga, kannatanu sõnul ei löönud ega tõuganud Taavit vastu ja ta ei tea miks, seda ta ei mäleta. Kannatanu sõnul tegi Taavi kõik löögid parema käega. Kannatanu ei tea miks rünne lõppes, keegi ei öelnud Taavile midagi. V. ega H. ei püüdnud kannatanut kuidagi kaitsta, kuigi nad olid seal samas. Peale rünnet Taavi kõndis tagasi sinna pingi poole, kus oli V. ja H. juurde. Kannatanu läks minema, sest ta tahtis endale kiirabi kutsuda, kõndides baltijaama poole. Kannatanu sai aru, et ta põsest tuleb verd, ta katsus paremat põske ja tundis verd ja auku. Käe pealset vigastust ta kohe ei näinudki. Enne kui kannatanu teiste juurest ära läks ütles ta V.le ja H.ele, et nad kutsuks kiirabi kuid H. andis kannatanule oma telefoni ja ütles et kutsu ise. Kannatanu telefon oli tal enda taskus, ta ei võtnud H. telefoni vastu, vaid kõndis lihtsalt eemale. Balti jaama jõudes kutsus kannatanu endale kiirabi, Taavi jäi sinna sama pingi juurde edasi. Kannatanu ei näinud Taavi peal verd, samuti ei näinud nuga, kõik toimus nii kiiresti ja oli pime aeg. Kannatanu ülekuulamise hetkel arvab, et Taavil oli nuga sest rusikaga pole võimalik selliseid vigastusi tekitada. Siis tuli baltijaama juurde kiirabi ja kannatanu viidi kiirabiga minema, enne seda jõudis politsei kes sidusid kannatanu enne kiirabi tulekut sidemetega kinni. Politseinikud 6 küsisid küsimusi kuid kannatanu ei mäletanud neid ülekuulamise hetkel. Kannatanul ei olnud ülekuulamise hetkel oma sõnade kohaselt Taavi suhtes mingeid pretensioone, pidades Taavit debiilikuks kes ei suuda kannatanule mitte midagi kinni maksta ning kannatanu ei osanud öelda, kas ta soovib hagi esitada tulevikus või mitte.
12. 14.12.2020 on kannatanu T. J. täiendavalt üle kuulatud. Protokollist nähtuvalt on kannatanu ülekuulamise hetkel 17 aastane, suvel 2021 saab
13. Ülekuulamise hetkel on ründest tema vastu möödunud neli kuud, vigastuste tekitamise tagajärjel ei valuta tal midagi täpsustades, et need vigastused nüüdseks enam ei häiri teda ning kannatanu elu ei ole muutunud ei paremuse ei halvema poole peale nende vigastuste tekitamist. Ütluste kohaselt kannatanu ei tunne, et võõrad inimesed teda vaataksid või pööraksid muul moel ta vigastustele tähelepanu. Paar kannatanu sõpra alguses ütlesid talle, et vigastused on õudsed, kuid nüüd on juba kõik harjunud nendega. Kannatanu ei tea, miks ta ema arvab, et need armid on mu elu muutnud halvemuse poole, sest kannatanul endal on nendest vigastustest ükskõik. Ütluste kohaselt ei usu kannatanu, et need armid kuidagi ta elu rikuks, näiteks töökoha saamise mõttes või elukaaslase leidmise mõttes. Kannatanu arvab, et kui tal tekiks selline võimalus, siis ta laseks need vigastused enda näolt ja kaelalt ära eemaldada. Ütluste kohaselt kannatanu Tallinnas enam käi ja V., ega tema sõpradega enam ei suhtle. Taavist ei ole samuti kannatanu midagi kuulnud. Kannatanu kinnitas, et tal ei ole endiselt Taavi suhtes mingeid pretensioone, ta soovib tagasi saada oma riided, mis politsei asitõenditeks ära võttis ning hagi ta esitada ei soovi.
14. Kohtule esitatud 17.08.2020 koostatud isiku läbivaatuse protokolli kohaselt on teostatud kannatanu isiku T. J.i läbivaatus. Vaatluse ajal on kannatanu T. J. EMO saalis voodis pikali. Isiku kätel ja näol on veri. Isiku alalõua piirkonnas sidemed. Parema käe randme piirkonnas on fikseeritud ca 2 cm haav. Läbivaatuse protokolli juurde on lisatud fototabel mis kinnitavad protokollis kirjeldatut.
15. 18.08.2020 on koostatud täiendav kannatanu T. J.i läbivaatuse protokoll. Läbivaatusega tuvastati T. J.i paremal põsel suu juurest kuni kõrva lestani on pruunikat värvi plaaster, vasakul põsel suu ja kõrva keskmisel osal on pruunikat värvi plaaster, parema käe randme sisemisel küljel on näha ca 5 cm pikkust lõikehaava, mis on kinni õmmeldud. T. J.i kaelal, selja taga on näha ca 10 cm pikkust kinni õmmeldud lõikehaava ning ca 20 cm pikkust kriimustust. T. J.i mõlema käe nukkidel on näha marrastusi. Muid vigastusi T. J.i kehal ei tuvastatud. Samuti on lisatud protokolli juurde fototabel 10-l lehel mis kinnitab protokollis fikseeritut.
16. 14.12.2020 on koostatud kannatanu isiku T. J.i läbivaatuse protokollist nähtub, et kannatanu T. J.i näol paremal pool on suunurgast kuni kõrvanibuni ulatuv joonekujuline punakat värvi arm. T. J.i kaelal taga pool on pikliku kujuline ca 5-6 cm punakat värvi arm ja parema käe siseküljel randme juurde on pikliku kujuline arm. Protokolli juurde on lisatud fototabel 4-l lehel, mis kinnitab läbivaatuse protokollis tuvastatut.
17. Kannatanu T. J.i riided võeti haiglas hoiule aktiga nr
18. Nähtuvalt patsiendi riiete hoiustamise aktist anti kannatanu riided politseile üle 18.08.2020 ning nende riiete osas on teostatud 20.08.2020 asitõendi vaatlusprotokoll, milles vaadeldakse kannatanu seljas rünnaku hetkel olnud riideid. Tuvastati, et punast värvi, kapuutsiga õhukese jope rinnaosal ja varrukatel on erinevates kohtades verekahtlase aine määrdumist. Samuti musta värvi, rinnal valget värvi kirjega Calvin Klein T-särgil on näha rinna piirkonnas verekahtlase aine määrdumist. Vaadeldud on ka halli värvi Nike kirjetega pükse, millel 7 on näha kubeme ja taskute piirkonnas verekahtlase aine määrdumist ning samuti on vaadeldud halli värvi aluspükse ja sinist värvi sokke.
19. Tallinna kiirabi poolt esitatud kiirabikaardi väljatrükist nähtub, et kiirabi sai väljakutse 17.08.2020 kell 21:
20. Tuvastati lahtine peahaav põse ja pea, kaela piirkonnas. Anamneesi kohaselt tuldi isikule kallale, löödi noaga näkku. Ca 20 cm pikkune haav on parema kõrvalesta ja põse piirkonnas kuni huulteni välja ja sügav. Isiku suust tuleb alkoholi lõhna, muid vigastusi ei esine. Põse peale asetati kompressioonside.
21. T. J.i ravidokumentidest ilmneb anamnees, mis on kirjeldatud kliinilise pildi ja uuringute põhjal ning mis kinnitavad, et 17.08.2020 hospitaliseeriti T. J. lõikehaavade tõttu, mis suletud operatsioonitoas. 18.08 probleeme ei ole, lubati koju, lahkus haiglast koos politseiga.
22. 19.10.2020 on koostatud ekspertiisimäärus, mille kohaselt määrati kannatanu isiku T. J.i suhtes kohtuarstlik ekspertiis. 25.11.2020 koostatud ekspertiisiaktist nr 20EAOI0250 nähtub, et T. J.il esinesid 17.08.2020 hulgalised torke-lõikehaavad erinevates kehapiirkondades: paremal põsel kõrvast kuni suunurgani, vasakul põsel, kaela tagapinnal ning parema randmeliigese tagapinnal (vt fotod, ekspertiisiakti lisa nr 1). Kaela tagapinnal asuva haava all esines lisaks põikise kuluga nahakriimustus. T. J.il tuvastatud tervisekahjustused ei ole eluohtlikud. Paremal põsel käesoleval ajal esinevat ulatuslikku haavaarmi võib hinnata ravimatuks näovigastuseks, mida ei saa kõrvaldada tavaliste ravimeetoditega, vaid kosmeetilise operatsiooniga. Torke-lõikehaavade paranemine kestab kuni neli nädalat püsiva iseloomuga armkoe moodustumisega, mis ajajooksul muutub heledamaks ning olulist funktsioonihäiret ei põhjusta. Meditsiinidokumentide andmetel oli T. J. 17.08.2020 tarvitanud alkoholi ja tema suust oli tunda alkoholi lõhna, kuid vere täpse etanoolisisalduse kohta andmed puuduvad. Samuti puuduvad andmed narkootiliste ja ravimainete määramise kohta kannatanu kehavedelikes. Ekspertiisiakti juurde on koostatud fototabel mis kinnitab ekspertiisiaktis esitatut.
23. Tunnistaja H. J. 18.08.2020 ülekuulamise protokollist nähtub, et ülekuulamise hetkel tundis tunnistaja Taavi umbes paar kuud, nad tutvusid juhuslikult Nõmme silla juures, tunnistaja teab, et Taavi töötab xxx. Tunnistaja ütluste kohaselt on ta mitmeid kordi Taaviga alkoholi tarbinud ning ta on aru saanud, et kui Taavi on alkoholi joobes, siis tal nagu kammib ära ehk katus sõidab pealt ära. Tunnistaja pole näinud otseselt palju kordi, kuidas Taavi kellegiga kakleb, kuid tunnistaja sõnul Taavi ülbitseb palju purjus peaga. Samuti on tunnistaja tähele pannud, et Taavil on mingisugune probleem või kompleks naistega kuna kui ta näeb et keegi tema tuttav hakkab mingeid sooje suhteid looma, siis Taavil on kombeks kohe see suhe oma käitumisega ära rikkuda. Tunnistaja ütluste kohaselt on Taavil sõbranna V., kes on 14 aastane ja tunnistaja sõnul on neil imelikud suhted, tunnistaja sõnul käitub Taavi V. suhtes ahistava ja pealesuruvana kuna V. näitas kord nende kirjavahetust Taaviga. Samas jätab tunnistaja sõnul Taavi alati sellise heatahtlikku mulje. V.t tunneb tunnistaja natuke aega vähem kui Taavit ja nad tutvusid V.ga läbi Taavi.
24. Tunnistaja ütluste kohaselt kohtus ta 17.08.2020 Taaviga kell 8.45 Nõmmel. Taavi pidi aitama tunnistaja auto ära tuua peale mida nad sõitsid Õismäele ja ostsid ühe veini õlle mille jõid Nõmmel Taavi maja taga ära peale seda kella 15.00 paiku läksid nad Õismäele tagasi, said Hipodroomi juures kokku V.ga. kokku. Umbes 17.30 ajal läksid nad Baltijaama juurde, sest sinna pidi tulema ja V.ga kokku saama T.. Tunnistaja kirjeldas T.it kui pikka ja turske kehaehitusega 17-aastast noormeest, kellega tunnistaja kohtus 8 esimest korda tunnistaja ülekuulamise ajast arvates möödunud reedel läbi V.. Tunnistaja sõnul jättis T. talle väga rahulikku ja mitte agressiivse mulje, kohati isegi liiga vaikse. Kella 17.30-st kuni kella 18.45-ni istusid nad Baltijaamas lõpp peatuse perroonide juures väljas. Sellel ajal Taavi saatis mingist imelikust äpist häälsõnumeid mingitele inimestele ja püüdis endale narkotsi (nimetas seda narkootikumi koogiks) ja Xanaxi tablette saates mingitele inimestele väga vihaseid häälsõnumeid, et "mis mõttes sa ei too". Tunnistaja sõnul käis ta selle aja sees Baltijaama Selveris kust ta ostis liitrise pudeli Laua viina ja mingisuguse maitsevee. Enne seda ostis tunnistaja ka Õismäelt veel kolme liitrise veini ja kahe liitrise Fizz siidri. Tunnistaja sõnul on Taavil probleeme alkoholiga, nii kui ta alkoholi saab, siis ta joob seda korraga väga palju, kulistab alkoholi endal alla põhimõtteliselt. Sellel ajal kui tunnistaja viin läks Selverisse ostma, siis Taavi olek oli purjus ja väga närviline kuna ta ei saanud seda mida ta tahtis - mingit narkootikumi sealt äpist. Tunnistaja sõnul ei suhelnud T. ja Taavi üldse omavahel. Peale Selverist viina ostmist liikusid nad neljakesi otse Šnelli pargi poole üle Toompuiestee ja kohe esimese pingi juurde, mis neile tee peale jäi ning mis oli päikese eest varjus. Taavi istus tunnistajast paremale poole ja pingi äärde, nagu ei tahaks meiega seltskonnas ollagi, ja taas hakkas oma telefoni näppima ja otsima narkootikume internetist. Tunnistajast vasakule poole istus V. ja tema kõrvale T.. Siis tunnistaja tõusis korraks püsti, et valada viina topsidesse ja koheselt peale seda Taavi nagu libistas ennast sujuvalt tunnistaja kohale V. kõrvale. Selle peale vaatas V. tunnistajat tigedalt hetkeks, kuid ei öelnud midagi. V. ei tahtnud Taavi kõrval istuda. Taavi ei liikunudki enam omale kohale ja tunnistaja jäi püsti seisma pikaks ajaks. Tunnistaja kirjeldas kuidas nad viina jõid, Taavi jõi suures koguses kiiresti viina ja maitsevee segu. Vahepeal andis tunnistaja V.le natuke raha, et tüdruk saaks Selverist süüa osta endale, V. käis T.iga poes umbes kella 20.50 paiku. Vahetult enne seda kui V. ja T. poodi läksid või koheselt peale seda kui nad T.iga poest tagasi tulid, siis läks asi käest ära ja Taavi läks T.ile kallale. See juhtus nii, et tunnistaja ja V. rääkisid juttu ja Taavi ja T. rääkisid juttu omavahel. Silma nurgast nägi tunnistaja järsku, kuidas Taavi hakkas rusikatega T.i näo suunas lööma ja veel mõlema käega vaheldumisi, Taavi liikus T.i suunas ja tegi mitmeid lööke rusikatega. Kuna Taavi oli T.ist ja tunnistajast lühem siis tegi Taavi lööke nagu ülesse suunatult. Samal ajal T. liikus eest ära ja blokeeris enda kätega Taavi lööke ja selle blokeerimise käigus lõi ka T. Taavit ühe korra vastu kaela ja ühe korra vastu kätt. Tunnistaja sõnul hakkas ta kohe karjuma :"Taavi, lõpeta ära!!!" Peale seda see kaklus või siis kähmlus kohe lõppes, sest Taavi kuulab tunnistajat. Tunnistaja ei võtnud seda Taavi ja T.i kaklust tõsiselt, arvas, et see oli selline pool naljaga tehtud ega tundunud tunnistajale tõsise asjana. Tunnistaja sõnul T.it aga see ehmatas, oli aru saada näoilmset. V. ei teinud ka sellest eriti välja. Taavi istus tagasi pingile, valas omale viina ja käitus edasi nagu midagi poleks olnudki. Mõni minut hiljem istus T. ka tagasi pingile. Sellel ajal oli veel õues valge kuid kuidagi koheselt peale esimest Taavi ja T.i vahelist kaklust läks ruttu pimedaks. Siis kui läks pimedaks ja mõni aeg oli juba möödunud Taavi ja T.i esimest kähmlusest, siis nad liikusid V.ga veidi seltskonnast eemale, tunnistaja ei mäleta mis põhjusel, ilmselt rääkimiseks. Siis hakkas teine kaklus pihta, kõik toimus väga kiiresti. Tunnistaja kuulis klaaspudeli kukkumist kruusast kõnniteele või siis klaasi lõhkumist, nad liikusid V.ga tagasi pingi juurde ja nad ei näinud enam kedagi - Taavit ega T.it enam ei olnud. Tunnistaja sõnul hakkasid nad V.ga T.it ja Taavit otsima, läksid Baltijaama suunas kui V. nägi T.it üle Toompuiestee Baltijaama poole bussipeatuses. Nad läksid T.i juurde ja nägid, et T. oli väga verine. T.i nägu paremalt poolt ja särk olid väga verised. Tunnistaja ei tea millega see Taavi T.it lõi, et T. ikka nii verine oli. V. sattus paanikasse ja hakkas nutma. Tunnistaja mäletamist mööda ütles T., et ta on juba kiirabi endale kutsunud. Tunnistaja sõnul oli ta sellel ajal küll alkoholi joonud, kuid tundis ennast kainelt. Tunnistaja sõnul helistas ta ka ise kaks korda 112 numbrile. Tunnistaja 9 sõnul sai ta koheselt aru, et Taavi tegi seda T.iga, sest neil oli ju eelnevalt ka mingi kähmlus toimunud ja mitte kedagi ei olnud nende ümbruskonnas, keegi muu seda ei saanud T.iga teha. Kiirabi ja politsei tulid kiiresti ja politsei suunas tunnistaja ja V. T.ist eemale Kasiino ukse juurde seisma. Taavi tunnistaja kõnele ei vastanud. Tunnistaja kirjeldas kohapeal toimunut, politsei küsimustele vastamist ning asukoha näitamist kus rünne ilmselt aset leidis.
25. Tunnistaja lisas, et Taavil olid hommikul kohtudes marrastused laubal vasakul pool ilmselt kellegagi kaklemisest kuna Taavi ei vastanud kust ta need vigastused sai kuid ütles et eelmisel päeval Mustamäel sai. Kuna Taavi tahtis neid vigastusi näha siis tegi tunnistaja neist pildi, mille edastas ka politseile. Samuti lisas tunnistaja, et Taavi unustab asju lihtsalt, tunnistaja arvab, et alkoholi tarvitamise pärast. Ründe põhjuseid tunnistaja ei osanud öelda, arvas, et põhjus võis olla armukadeduses V. pärast. Tunnistaja nägi Taavi käes nuga, Taavi mängis sellega ajal kui nad pingil istusid, visates seda lahti ja kinni. Tunnistaja väga täpselt ei näinud kuna vaatas külje pealt seda nuga kuid see oli tumedamat värvi ja selle noatera oli sellise imeliku kujuga, mitte terava kujuga otsas, noa küljes oli veel korgitser. Kunagi varem tunnistaja sellist nuga Taavi käes näinud ei olnud ja üldse pole Taavi käes kunagi nuga näinud. Tunnistaja sõnul oli Taavi käitumine väga kahtlane ja agressiivne, tunnistajale tundus, et Taavi võis olla mingi aine mõju all kohati.
26. Tunnistaja C.-V. V. 21.08.2020 ülekuulamise protokollist nähtub, et tunnistaja on 14 aastane, kohtus Taavi Pappeliga möödunud talvel läbi ühiste sõprade ning V. sõnul ta meeldis Taavile ning nad hakkasid suhtlema tihedamalt 2020 suvest. Tunnistaja sõnul oli Taavi pealetükkiv eriti alkoholijoobes, soovis tunnistajale füüsiliselt läheneda korduvalt. Tunnistaja sõnul ei suuda Taavi aru saada, et nende vahel suhet ei tule ega suuda leppida „ei“-ga. Tunnistaja sõnul ei ole ta kahekesi Taaviga jäänud, tunnistaja ei julgekski seda, alati on keegi juures viibinud. Tunnistaja sõnul on Taavi alati midagi tarbinud ja käitub nagu hull – lõigub end ja tahab ära tappa pidevalt ning kokkuvõttes on Taavi tunnistajale ebameeldiv inimene. H. J.t tunneb V. läbi Taavi nimetades teda väga normaalseks inimeseks, T.it tunneb tunnistaja läbi sõbranna Raplast ülekuulamise hetkeks 3 kuud ja T. on väga hea sõber. 17.08.2020 kutsus tunnistaja T.i Tallinnasse, et koos aega veeta. Siis kutsusid H. ja Taavi V. välja ja nad said Hipodroomi juures kokku, jõid koos veini ja V. tegi ettepaneku minna Balti jaama kuna oli kindel, et T. tuleb Tallinnasse. Balti jaamas kui T. jõudis siis neil hakkas juba vein osta saama ja H. läks poodi viina tooma. Tunnistaja, Taavi ja T. jäid H.t ootama, nad ei teinud midagi erilist. Kui H. tuli poest, siis me läksime Šnelli parki suvalise vaba pingi juurde ja hakkasid jooma H.e tehtud kokteile viinast ja maitseveest või limonaadist ja neil oli lõbus. Mingi hetk käis tunnistaja poes T.iga süüa ostmas ja kui nad tagasi tulid siis kutsus H. T.i endaga rääkima ja tunnistaja ei tea millest nad rääkisid aga tunnistaja jäi sel hetkel pingile koos Taaviga ja tunnistaja ei mäleta põhjust kuid ta hakkas nutma. Kui T. ja H. tagasi tulid kutsus tunnistaja H. eemale rääkima ning tunnistaja ütles H.ele, et tal pole mõtet elada. Tunnistaja ei tea miks ta nuttis või miks sellist juttu H.ele rääkis lisades, et teda ei ole kerge muidu nutma ajada, oleneb kes seda teeb, millistel asjaoludel ja kui palju ta joonud on. Tunnistaja sõnul kirjutas ta mingi kell õhtul T.ile (kirjutas, et teised ei saaks teada), et nad läheks ära sealt seltskonnast, sest tunnistaja tundis, et midagi hakkab juhtuma. T. tahtis sinna veel jääda. Kui tunnistaja H.ega rääkima läks jäid T. ja Taavi pingi juurde ning kui tunnistaja tagasi tulli H.ega siis T.it ja Taavit enam ei olnud. Üksikasju tunnistaja ei mäleta ilmselt alkoholijoobe tõttu. Tunnistaja arvas, et T. läks rongi peale ja koheselt läks ka tunnistaja koos H.ega Balti jaama poole. Tunnistaja nägi, et T. seisab bussi ja trollipeatuses. T. oli täiesti verine, tema nägu oli mõlema põskede 10 pealt verine. Samuti T.i kael oli selja tagant verine, T.i käsi oli ka verine ja tema kõik riided olid verised. T. kutsus ise endale kiirabi. H. helistas ka kiirabisse. Trollipeatuses oli veel inimesed, kes ka vist helistasid. Tunnistaja küsis T.i käest, mis juhtus mille peale T. vastas, et ta ei tea või midagi sellist. Tunnistaja nuttis ja kartis, et T. sureb ära. Tunnistaja hakkas end süüdistama kuna ta teadis, et Taavi on armukade ja tunnistaja oli T.i kutsunud Tallinnasse. Tuli politsei ja kiirabi ja T. viidi haiglasse.
27. Kohtule esitatud materjalide hulgas on tunnistaja C.-V. V. suhtes koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokoll, mille kohaselt oli tunnistaja 17.08.2020 kella 23:00 ajal 0.84 mg/l alkoholijoobes.
28. Tunnistaja E. T. 07.12.2020 ülekuulamise protokollist nähtub, et T. on tema 17 aastane poeg, elavad kahekesi. Tunnistaja sõnul on T.il koguaeg probleeme olnud koolis käimisega. Õppeaasta alguses ta läks küll kooli, xxx, automaaleriks õppima, kuid suutis seal kohapeal käia kuu aega ja enam ei viitsinud. Tunnistaja püüab T.iga olla resoluutne, käskis tal töö otsida kiiremas korras kui ei viitsi koolis käia. Ülekuulamise hetkel T. veel tööd ei tee kuskil, tunnistaja püüab ta saada töötukassa nimekirja. T.ile tekitatud näovigastus on tunnistaja meelest tema elu ära rikkunud. Tunnistajal endal on ka lapsepõlvest saati näol arm ja ta teab kuidas see mõjutab edaspidist elu. Inimesed koguaeg vahivad seda armi ja vahel ka norivad. Näiteks poes kui nad on T.iga käinud, siis on tunnistaja täheldanud, kuidas inimesed neid vaatavad ja kui T. märkab enda peal pilkusid, siis ta pöörab silmad maha ja tunnistaja näeb, et tal on ebamugav olla. Tunnistaja ei usu, et just näovigastus on see põhjus miks T. koolis ei taha käia. Tunnistaja sõnul on T. kurtnud kaelavalu üle, et tal on valus kaela keerata, mis on täiesti loomulik, kuna see vigastus tema kaelal on äga ligidal selgroole. Samuti tunnistaja meelest T.i näovigastus on tema nägu moonutanud küll, mitte niivõrd, et inimesed teda ära tunne, kuid see on hästi nähtav, see on suur ja seda on näha nii eest kui külje pealt. Tunnistaja ei tea, kuidas T. ise suhtub enda vigastustesse, ta ei räägi nendest eriti midagi, ta on ju ikkagi kõigest 17 aastane. Kinnine inimene on T. koguaeg olnud, tunnistaja ei näe eriti muutust T.i käitumises peale vigastuste tekkimist välja arvatud see, et Tallinnasse T. enam kipu. Tunnistaja ei tea, kas T. suhtleb veel selle tüdrukuga Tallinnast või mitte. Tunnistaja enda kogemuste põhjal teab, et näovigastuste korrigeerimine kosmeetilise kirurgia abil on väga kallis ja hetkel ei ole nad T.iga arutanud seda. Tunnistaja sõnul nad tahavad T.iga esitada tsiviilhagi varalise ja mitte varalise kahjus osas, kuid seda teevad nad hiljem.
29. Kohtule on esitatud isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll, mille kohaselt peeti Taavi Pappel kahtlustatavana kinni 18.08.2020 kell 22:06 KrMS § 217 lg 2 alusel, talle esitati esialgne kahtlustus

§ 121

lg 1 järgi mis seisnes selles, et tema 17.08.2020 kella 21:50 ajal Tallinnas, Toompuiestee 37/1 vastas olevas Šnelli pargis tekitas kannatanule T. J.ile füüsilist valu ja tervisekahjustuse. Nähtuvalt protokollist tabati Taavi Pappel vahetult kuriteo toimepanemiselt, kuriteo pealtnägija või kannatanu osutas temale kui kuriteo toimepanijale, ta võib jätkuvalt toime panna kuritegusid või ta võib kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduda või seda muul viisil takistada. T. Pappeli suhtes kasutati sunnivahendina käeraudu kell 22:06-22:

1. Protokolli lisana on fikseeritud, et T. Pappeli parempoolsest teksapükste taskust võeti ära musta käepidemega kokkupandav nuga, mille teral on verekahtlane määrdumine. Nuga fotografeeriti (pildid lisatud kinnipidamise protokolli juurde) ja pakendati. Ta vabastati 19.08.2020 kell 11:
2. 11
3. Kohtule on esitatud indikaatorvahendi kasutamise protokoll, mille kohaselt on Taavi Pappelil 17.08.2020 kella 22:23 ajal tuvastatud alkoholijoove 1.60 mg/l väljahingatavas õhus.
4. 19.08.2020 kahtlustatava Taavi Pappel ülekuulamise protokollist nähtub, et talle esitati kahtlustus

§ 118lg 1 p 5 järgi, milles ta tunnistas end süüdi.

17.08.2020 toimunud sündmuste osas andis süüdistatav ütlusi, et ta aitas tuttava H. J. auto ära tuua, peale mida nad hakkasid H.ega õlut jooma. H. kutsus ka V. nende juurde ja üheskoos liiguti Balti jaama sest V. tahtis seal kellegagi kokku saada. Selle aja peale oli süüdistatav H.ega kahe peale ära joonud umbes kuus liitrit kanget õlut. Enne Baltijaama minekut ostsid nad H.ega Merimetsa Selverist või Maximast mingit pakiveini. Ise hindas Taavi Pappel oma joobe tasemeks kümne palli skaalal neli olevat mis on tema jaoks normaalne, selle tasemega ta veel ei tuigu ja tunneb ennast mõnusalt. Kui nad Balti jaama jõudsid jõudis sinna ka poiss, kellega V. pidi kokku saama. Ütlustes on kirjeldatud tulnud poissi (vist olid pikemad riided ja midagi tumedamat, oli süüdistatavaga sama pikkune ja jämedama kehaehitusega, tema vanus tundus süüdistatavale 16-17, heledamad juuksed kui süüdistataval). Nad läksid kõik üheskoos Šnelli parki, sest seal sai rahulikult istuda ja edasi juua. Süüdistatav hindas oma tuju sellel ajal normaalseks, ta ei olnud kellegi peale vihane ega ärritunud. Nad istusid pargis esimese vaba pingi peale kui vein otsa sai siis läks H. poodi ja tõi Laua viina mida segas siis maitseveega. Süüdistatav sellel ajal istus ja oli telefonis. Nad hakkasid kõik seda viina topsist ja maitseveega segamini jooma. V. ja see poiss jõid ka vist sellist viina kokteili. Siis mäletab süüdistatav, et nad liikusid kuhugi poole kuid pargis sees neljakesi ja edasi ei mäleta T. Pappel mis juhtus. Ta mäletab, et ta kõndis üksinda kuskile poole, kuhu poole ei tea, kuid kõndis kiirel sammul ja siis jooksis politsei ta maha ja ta ei saanud aru mille eest arvates, et eh seepärast et ta suures alkoholijoobes oli. Alles järgmise päeva hommikul talle öeldi, et ta saab vabaks siis kui uurija on temaga ära tegelenud. Ta ise arvas, et on kainestusmajas. Ütluste kohaselt ei mäleta T. Pappel mis juhtus või mis ta tegi, kuid kui talle selline kahtlustus esitatakse, siis järelikult ta on selle kuriteo ikka toime pannud. T. Pappel ei tea miks või millest neil mingi tüli selle poisiga tekkida võis, et ta nii toimis selgitades, et ta ärritub tavaliselt selle peale, kui talle keegi midagi halvasti ütleb, või kui keegi tütarlapsele liiga teeb. Tavaliselt kui T. Pappel väljas käib, siis alati võtab endaga kaasa telefoni, rahakoti, kõrvaklapid, vahel ka koti, kus sees on ka taskunuga. 17.08.2020 võttis ta oma ütluste kohaselt endaga kaasa ka taskunoa mis oli tal paremas dressipusa või teksapükste taskus. T. Pappel ei tea miks ta selle noa just sellel päeval kaasa võttis pidades väheusutavaks, et ta selle noaga mängis. Samuti ei mäletanud T. Pappel V. nutmist kuid mäletas, et võttis tol õhtul sisse rohu Seruqul, peab seda tegema kell 19 paiku. Samuti kirjeldas kohe ülekuulamise alguses missuguseid ravimeid ta võtma peab ning mis põhjusel kinnitades, et on teadlik, et neid ei tohi võtta alkoholiga. Ütlustest nähtuvalt on T. Pappelil diagnoositud ärevushäired ja raske depressioon, talle kirjutatakse välja rohtusid Vellofoxin mis on antidepressant, Seroqul mis on tujustabilisaator ja Ketipinor, mis soodustab und. Narkootikumide tarvitamist tol päeval ja lähipäevil eitab. T. Pappel avaldas siiralt kahetsust, et selline juhtum aset leidis, avaldades teadlikkust, et ta ei saa seda olematuks teha, kuid tal on väga kahju sellest mida ta tekitas sellele poisile.

1. T. Pappeli osas 18.08.2020 teostatud isiku läbivaatuse protokollist nähtub, et Taavi Pappeli laubal vasakul pool on kaks marrastus, parema käe nimetissõrmel ja nimeta sõrmel on keskmistel liigenditel marrastused. Taavi Pappeli parema käe peopesa ja randme vahelisel ala on näha vigastust marrastuse näol ja kriimustus ning nendest üleval pool väikse sõrme juures kaks kriimustust, parema käe randme siseküljel on tätoveering, mis koosneb neljast täpist. Taavi Pappeli vasaku käe peopesal marrastused, vasaku käe 12 randme siseküljel kuni küünarnukini hulgaliselt kriimustusi. Taavi Pappeli mõlemal põlvel on näha marrastusi, mis on kattunud koorikutega. Muid vigastusi Taavi Pappeli kehal ei tuvastatud. Eritunnuste kirjeldus: tätoveering parema käe randme siseküljel tätoveering. Protokolli juurde on lisatud fototabel 10-l lehel.
2. 27.08.2020 on vaadeldud asitõendi vaatlusprotokollis 17.08.2020 Taavi Pappelilt äravõetud nuga. Noa tera on käepidemes olevas tera pesas. Noa käepide on umbes 9,5 cm pikk. Noa käepideme paremalt küljelt on võetud bioloogilise aine proov, mida testiti TETRABASE reaktiiviga, mille reaktsioon verekahtlusele osutus positiivseks (pakend nr 1.1). Noa käepideme vasakpoolsel küljel on valget tooni tekst „FISKARS". Noa käepideme vasakpoolselt küljelt on võetud bioloogilise aine proov, mida testiti TETRABASE reaktiiviga, mille reaktsioon verekahtlusele osutus positiivseks (pakend nr 1.2). Tera pesast tera välja ulatuval osal on tera vasakul küljel kaarjas süvend. Tera vasakpoolselt küljelt on võetud bioloogilise aine proov, mida testiti TETRABASE reaktiiviga, mille reaktsioon verekahtlusele osutus positiivseks, (pakend nr 1.3). Noa käepidemel on liigendi piirkonnas kollast tooni metallist tihvt. Edasiseks vaatluseks on liigendnoal tõmmatud tera avatud asendisse. Noa tera pikkus on umbes 7 cm ja laius on umbes 1,5 cm. Noa teral on lõike pinna piirkonnas visuaalselt näha verekahtlast määrdumist. Noa tera vasakpoolselt küljelt on võetud bioloogilise aine proov mida testiti TETRABASE reaktiiviga, mille reaktsioon verekahtlusele osutus negatiivseks (pakend nr 1.4). Noa tera vasakpoolsel küljel olevast verekahtlasest määrdumisest on võetud bioloogilise aine proov, mida testiti TETRABASE reaktiiviga, mille reaktsioon verekahtlusele osutus positiivseks (pakend nr 1.5). Noa tera parempoolselt küljelt on võetud bioloogilise aine proov, mida testiti TETRABASE reaktiiviga, mille reaktsioon verekahtlusele osutus positiivseks (pakend nr 1.6). Noa tera parempoolsel küljel on lõike pinna piirkonnas visuaalselt näha verekahtlast määrdumist. Verekahtlasest määrdumisest on võetud bioloogilise aine proov, mida testiti TETRABASE reaktiiviga, mille reaktsioon verekahtlusele osutus positiivseks (pakend nr 1.7). Noa käepideme alumises osas olevast tera pesast on võetud bioloogilise aine proov, mida testiti TETRABASE reaktiiviga, mille reaktsioon verekahtlusele osutus positiivseks (pakend nr 1.8). Nuga fotografeeriti ja pakendati plastikkonteinerisse. Plastikkonteiner suleti punast värvi kleeplindiga „asitõend" ja varustati selgitava sildiga (pakend nr 1). Juurde on lisatud fototabel 6-l lehel.
3. 20.08.2020 on vaadeldud asitõendina ka T. Pappeli 17.08.2020 kahtlustatavana kinnipidamise käigus ära võetud jalatsid (pakend nr 2), nokamüts (pakend n 3), dressipluus (pakend nr 4), teksapüksid (pakend nr 5), T-särk (pakend nr 6).
4. Kohtule on esitatud karistusregistri väljavõte, mille kohaselt T. Pappelil kehtivad kriminaalkaristused puuduvad. Samuti on esitatud andmed isiku keskmise päevasissetuleku kohta, aastal 2020 oli T. Pappeli keskmiseks päevasissetulekuks 20.5 eurot.
5. 08.09.2021 on koostatud ekspertiisiakt milles määratakse korraldada kriminaalasjas ambulatoorne kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiis T. Pappeli osas. Ekspertiisiaktist nr 9/21 nähtub, et Taavi Pappelil ei esine psüühikahäireid, ega kognitiivseid defitsiite, mis oleksid hõlmatavad määratlustega vaimuhaigus", „nõrgamõistuslikkus", „nõdrameelsus", „ajutine raske psüühikahäire" või „muu raske psüühikahäire". Taavi Pappelil esineb püsiv psüühika- ja käitumishäirete kogum Sõltuvus alkoholist (F10.2). 13
6. Temale süüksarvatava teo toimepanemise ajal 17.08.
7. ei esinenud Taavi Pappelil selliseid psüühikahäireid ega kognitiivseid defitsiite, mis oleksid hõlmatavad määratlustega vaimuhaigus", „nõrgamõistuslikkus", „nõdrameelsus", „ajutine raske psüühikahäire", „muu raske psüühikahäire" või «vaimutegevuse ajutine rike". Taavi Pappel oli Alkohoolse intoksikatsiooni seisundis (tüsistusteta joobeseisund; F10.0) koos sellest tulenevate muutustega organismi funktsioonides ja reaktsioonides. Käitumise impulsiivsus, kõrgenenud agressiivsus ja alanenud kriitikavõime oma tegude kaugtagajärgede suhtes on joobeseisundile iseloomulikud väärkohastumuslikud käitumismuutused. T. Pappeli poolt 17.08.20 võimalikult kasutatud ravimid (Quetiapin, Venlafaxin, Xanax, Diazepam) ei põhjusta koostoimes alkoholiga kvalitatiivseid muutusi joobeseisundi sümptomaatikas, kuid võivad alkoholi toimet tugevdada. Taavi Pappelil ei esine selliseid psüühikahäireid ega kognitiivseid defitsiite, mis põhjustaksid temal tahtest olenematut, teda ennast või teisi isikuid ohustavat käitumist. Taavi Pappelil esinev Sõltuvus alkoholist ei takista ega ei piira temal ümbrusest ja oma käitumise iseloomust ning võimalikest tagajärgedest arusaamist ega sihipärast arutlemist ja käitumist, sh menetlustoimingutes osalemiseks, nende toimingute tähenduse ning tema enda menetlushuvide mõistmiseks. Taavi Pappelil puudub meditsiiniline näidustus psühhiaatrilise ravi kohaldamiseks mistahes vormis. Taavi Pappel on suuteline adekvaatselt hindama oma tervislikku, sh psüühilist seisundit ning ta on suuteline iseseisvalt pöörduma arstiabi taotlemiseks.
8. Eelkirjeldatud tõendeid hindab kohus tervikuna asjakohasteks, lubatavateks ja usaldusväärseks. Kannatanu ning tunnistajate ütlused riimuvad teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega, ka süüdistatava ütlused on selle hetkeni, mil ta toimunut ei mäleta riimuv kogutud tõenditega. Teostatud ekspertiisid on olnud asjakohased ning vajalikud. Kõiki tõendeid kogumis siseveendumuse kohaselt hinnates on kohus seisukohal, et on tõendamist leidnud süüdistatavale T. Pappel süüdistuses esitatud kuritegu.
9. Tervise kahjustamise tegu tõendavad isikulised tõendid, eelkõige kannatanu T. J.i ütlused, mille kohaselt tõusis T. Pappel pingist, astus taganeva kannatanu juurde ja ründas kannatanut, kes ei ole rünnet provotseerinud – sest küsimuses miks V. nutab ei avaldu ka keskmise mõistliku kõrvalseisja seisukohalt mingit provotseerivat verbaalset väljaütlemist või füüsilist tegevust. Kannatanu ütlusi kuriteo tehiolude kohta, kinnitavad tunnistajate H. J. ja V. V. ütlused, asitõendi vaatlusprotokoll, millega on vaadeldud helisalvestist – ehk kannatanu kõnet Häirekeskusesse, asitõendi vaatlusprotokoll, millega on vaadeldud kannatanu riideid.
10. 17.08.2020 ja 18.08.2020 teostatud isiku läbivaatustest selgub, et kannatanul on tuvastatud parema käe randme siseküljel lõikehaav, mida õmmeldi, kaelal, selja taga 10 cm pikkune kinni õmmeldud lõikehaav ja 20 cm pikkune kriimustus. Mõlema käe nukkidel tuvastati marrastused, paremal suu juurest kuni kõrva lestani pruunikat värvi plaaster, vasakul põsel suu ja kõrva keskmisel osal pruunikat värvi plaaster. Samuti on tuvastatud, et PERH-is operatsiooni käigus haav suleti õmblustega, T. J. viibis haiglaravil 17.08.2020 kuni 18.08.2020, lõplikuks kliiniliseks põhihaiguseks on põse ja temporomandibulaarse piirkonna lahtine haav, ning kaasuvateks on kaela muude osade lahtine haav.
11. Isiku kohtuarstlikust ekspertiisiaktist nr 20E-AOI0250 nähtub, et kannatanule T. J.ile tekitati 17.08.2020 tervisekahjustusena torke-lõikehaavad erinevates kehapiirkondades: paremal põsel kõrvast kuni suunurgani, vasakul põsel, kaela tagapinnal ning parema randmeliigese tagapinnal. Kaela tagapinnal asuva haava all esines lisaks põikise kuluga nahakriimustus. Eksperdi hinnangul ei ole tekitatud tervisekahjustused eluohtlikud. 14 Eksperdi hinnangul võib paremal põsel käesoleval ajal esinevat ulatuslikku haavaarmi hinnata ravimatuks näovigastuseks, mida ei saa kõrvaldada tavaliste ravimeetoditega, vaid kosmeetilise operatsiooniga. Ekspertiisiaktis toodud hinnangu kohaselt kestab torke-lõikehaavade paranemine kuni neli nädalat püsiva iseloomuga armkoe moodustumisega, mis aja jooksul muutub heledamaks ning olulist funktsioonihäiret ei põhjusta.
12. Kannatanu täiendavalt läbivaatusel sündmusest nelja kuu möödumisel s.o 14.12.2020 on tuvastatud näo paremal pool suunurgast kuni kõrvanibuni ulatuv joonekujuline punakat värvi arm, kaelal taga pool on pikliku kujuline ca 5-6 cm punakat värvi arm ja parema käe siseküljel randme juurde on pikliku kujuline arm.
13. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul tõendamist leidnud asjaolu, mille osas ei olnud kohtus ka vaidlust - kannatanule on tekitatud tervisekahjustused. Vaidlusesemeks antud kriminaalmenetluses on, kas tekitatud tervisekahjustused on sellised millega tekitati nägu oluliselt moonutav ravimatu vigastus ehk kohtul tuleb hinnata, kas kuritegu on õigesti kvalifitseeritud

§ 118lg 1 p 5 järgi.

35.

§ 118

lg 1 p 5 objektiivne koosseis koosneb tervisekahjustuse tekitamisest, kui sellega on põhjustatud nägu oluliselt moonutav ravimatu vigastus. Objektiivse koosseisu täitmiseks on vajalik täita mitu eeldust - tervisekahjustuse tekitamine, nägu oluliselt moonutav ravimatu vigastus ning nende vahel olev põhjuslik seos. Kohus on tuvastanud, et esimene eeldus on täidetud ning selles osas vaidlust ei ole. Teise eelduse – nägu oluliselt moonutava ravimatu vigastuse tuvastamisel lähtub kohus kohtupraktikas omaksvõetud seisukohast, et nägu on vigastatud, kui näopiirkonna elundite või kudede terviklikkus on morfoloogiliselt rikutud. Vigastus on moonutav, kui näo välisilme on varasemaga võrreldes oluliselt muutunud. Välisilme muutus on võimalik eelkõige lõike-, torke-, põletus- jm haavadega, millega on vigastatud näonahka, nahaalust rasvkude ja näolihaseid. Eelkirjeldatu esineb ka kannatanul T. J.il. Lisaks eeldab koosseis, et vigastus oleks ravimatu, ning selles osas on menetlusosalised eri seisukohal.

1. Süüdistatava kaitsja hinnangul saab tervisekahjustuse tagajärjel tekkinud haavaarmi parandada iluoperatsiooniga ning kuriteokoosseisu tuleks tõlgendada grammatiliselt ja lähtuda olukorrast, et vigastus peab olema nägu oluliselt moonutav ja ravimatu, mis tähendab, et isiku „varasemat“ olukorda pole võimalik taastada. Kohus, lähtudes nüüd pelgalt kaitsja poolt öeldust selgitab, et vaidlust pole asjaolus, et kannatanule tekitatud vigastus on nägu oluliselt moonutav vaid vaidlus on asjaolus, kas seda saab ravida või mitte. Kaitsja tõstatas küsimuse, milline on tavaline ravimeetod ja milline ei ole tavaline meetod, viidates oma käsitlusega asjaolule, et iluoperatsioon on tänapäeval täiesti tavaline ravimeetod. Kohus selgitab, et sätte grammatilisel tõlgendamisel ei saa ära unustada teisi tõlgendusmeetodeid nagu loogiline, süstemaatiline, teleoloogiline ja vahest ka ajalooline tõlgendamine, mille on kaitsja kahjuks jätnud kitsalt grammatiliselt tõlgendades tähelepanuta. Kuigi kaitsja hinnangul on karistusseadustiku kõnealuse sätte kommentaari kirjutaja avaldanud pelgalt oma subjektiivset arvamust, selgitab kohus, et kommentaari kirjutaja on lähtunud eelkõige kohtupraktikast ning kui on vajalik selgitada missugune vigastus on ravimatu siis puhtalt grammatilisest tõlgendusest lähtudes on tegemist sellise vigastusega mida ei saa ravida. Ravi on tõepoolest äärmiselt laiapõhjaline mõiste kuid kohtupraktika ja õiguskirjanduses on omaks võetud täna kehtivas karistusseadustikus olevad kommentaarid, mille kohaselt on ravimatu vigastus selline, mis ise ei taastu ja mida ei saa kõrvaldada tavalise ravimeetodiga seejuures täpsustusega, et kosmeetiline operatsioon vm eriravi tavaliste ravimeetodite hulka ei 15 kuulu. Kohus märgib, et käesoleval juhul on tegemist siiski olukorraga, kus tuleb sekkuda spetsiifilise meditsiiniprotseduuriga ilukirurgia abil, mida kindlasti ei saa pidada tavapäraseks ravimeetodiks rääkimata sellest, kas armkoe eemaldamine kirurgia abil üldse on võimalik selliselt, et „taastatakse isiku varasem olukord“. Eeltoodut kinnitab ka ekspert ekspertiisiaktis, kelle hinnangul võib kannatanu paremal põsel käesoleval ajal esinevat ulatuslikku haavaarmi hinnata ravimatuks näovigastuseks, mida ei saa kõrvaldada tavaliste ravimeetoditega.
2. Tagajärjena on kannatanu T. J.i nägu väliselt vigastatud ning see vigastus on ravimatu ja nägu moonutav, st kannatanu näo välisilme on varasemaga võrreldes oluliselt muutunud. Kui süüdistatav ei oleks kannatanut noaga näkku löönud ei oleks kannatanule tekkinud ka sellekohast vigastust ega hilisemat armkude. Kriminaalasja materjalide hulgas olev 14.12.2020 täiendav isiku läbivaatusprotokoll ning juurde lisatud fotod tõendavad kohtu hinnangul, et T. J.i paremal näopoolel on ulatuslik arm, see on kergesti märgatav ning võib tekitada vaatamata kannatanu pretensioonide puudumisele nii kannatanus endas tulevikus kui teda ümbritsevates inimestes erinevaid ebameeldivaid tundeid. Tuleb arvestada, et need ebameeldivad tunded on tekkinud kannatanu emas ning ema sõnul jäävad poisi nägu pikemalt vaatama ümbritsevad isikud nt poes viibides (vt E. T. ütlused). Samuti nähtub kannatu ütlustest, et paar sõpra on kannatanule öelnud, et tema näos olevad vigastused on õudsad. Kohtu hinnangul on T. Pappeli tegu ja T. J.i näol olev ulatuslik arm otseses põhjuslikus seoses.
3. Eeltoodust tulenevalt, kõiki tõendeid kogumis hinnates on kohtu hinnangul leidnud tõendamist

§ 118lg 1 p 5 objektiivne koosseis.

Subjektiivne kooseis 39. Isikule saab

§ 118

lg 1 p 5 järgi kvalifitseeritavat tegu ette üksnes siis, kui süüdlase tahtlus oli tekitada kannatanule tervisekahjustus ehk põhikooseisule (

§ 121lg 1) vastav tagajärg.

Hinnates eelpool välja toodud tõendites sisalduvat teavet kogumis asub kohus seisukohale, et Taavi Pappel oli temale süüdistuses etteheidetud ajal ja kohas kannatanuga, on tõendatud, et kõik osapooled olid alkoholijoobes ning nähtavate joobetunnustega. Kohtu hinnangul pani Taavi Pappel löömise toime kavatsetusega

§ 16

lg 2 mõttes, mille kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Nähtuvalt kohtule esitatud materjalidest pidi süüdistatav aru saama, et noaga näkku lüües võib ta kannatanut vigastada või tekitada talle tervisekahjustuse. Vaatamata sellele, et tervisekahjustus on tekitatud kavatsetult, on kohus objektiivsetest tõenditest tulenevalt seisukohal, et nägu oluliselt moonutav ravimatu vigastus tagajärjena on tekitatud kaudse tahtlusega

§ 16lg 4 järgi.

Kaudse tahtluse puhul isik küll ei pürgi otseselt tagajärje saavutamisele, kuid möönab selle saabumise võimalikust. Kaudse tahtluse korral kiidab isik võimaliku tagajärje heaks, soostub selle saabumisega. Ei ole tõendatud, et T. Pappel soovis sellist tagajärge, mis saabus, s.o kannatanu nägu oluliselt moonutada, kuid noaga vastu nägu lüües pidi ta igal juhul võimalikuks pidama, et võib näole tekitada sellise vigastuse, mis jätab terveks eluks näole armid, mida ei ole võimalik kõrvaldada tavaliste ravimeetoditega. IV Õigusvastatus ja süü

1. Kohus on seisukohal, et T. Pappeli teos puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. Süüdistatava T. Pappeli osas on teostatud kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia 16 kompleksekspertiisi mille kohaselt T. Pappelil ei esinenud temale süüksarvatava teo toimepanemise ajal 17.08.20 selliseid psüühikahäireid ega kognitiivseid defitsiite, mis oleksid hõlmatavad määratlustega vaimuhaigus", „nõrgamõistuslikkus", „nõdrameelsus", „ajutine raske psüühikahäire", „muu raske psüühikahäire" või «vaimutegevuse ajutine rike". On tuvastatud, et teo toimepanemise ajal oli Taavi Pappel alkoholijoobes ehk alkohoolse intoksikatsiooni seisundis (tüsistusteta joobeseisund; F10.0) koos sellest tulenevate muutustega organismi funktsioonides ja reaktsioonides. Käitumise impulsiivsus, kõrgenenud agressiivsus ja alanenud kriitikavõime oma tegude kaugtagajärgede suhtes on joobeseisundile iseloomulikud väärkohastumuslikud käitumismuutused. T. Pappeli poolt 17.08.
2. võimalikult kasutatud ravimid (Quetiapin, Venlafaxin, Xanax, Diazepam) ei põhjusta koostoimes alkoholiga kvalitatiivseid muutusi joobeseisundi sümptomaatikas, kuid võivad alkoholi toimet tugevdada. Samuti on tuvastatud, et T. Pappelil ei esine selliseid psüühikahäireid ega kognitiivseid defitsiite, mis põhjustaksid temal tahtest olenematut, teda ennast või teisi isikuid ohustavat käitumist. T. Pappelil esinev sõltuvus alkoholist ei takista ega ei piira temal ümbrusest ja oma käitumise iseloomust ning võimalikest tagajärgedest arusaamist ega sihipärast arutlemist ja käitumist, sh menetlustoimingutes osalemiseks, nende toimingute tähenduse ning tema enda menetlushuvide mõistmiseks. T. Pappelil puudub meditsiiniline näidustus psühhiaatrilise ravi kohaldamiseks mistahes vormis. T. Pappel on suuteline adekvaatselt hindama oma tervislikku, sh psüühilist seisundit ning ta on suuteline iseseisvalt pöörduma arstiabi taotlemiseks. Seega oli T. Pappel oli tegude toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane, kriminaalasja toimikust ei nähtu

§-s 34 sätestatud asjaolusid. Samuti puuduvad T. Pappeli puhul süüd välistavad asjaolud. V Karistus 41. Vastavalt

§ 56lg-le 1 on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 42.

§ 118

lg 1 p 5 järgi kvalifitseeritava kuriteo näol on tegemist esimese astme kuriteoga, mille eest näeb seadusandja süüdimõistmisel ette nelja- kuni kaheteistaastase vangistuse. Kohtupraktikas väljakujunenud seisukoha kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr, mis käesoleval juhul on kaheksa aastat vangistust.

1. Kohus leiab, et käesoleval juhul on T. Pappeli suhtes välistatud rahalise karistuse kui leebema karistusliigi kohaldamine. Karistuse määra valikul arvestab kohus süüdistatava süü suurust, kannatanule tekitatud kahju ulatust ning süüdistatavale inkrimineeritud süüteo tehiolusid, mille kohus toob välja alljärgnevalt.
2. On tuvastatud, et kannatanu suhtes toime pandud rünne oli intensiivne. T. Pappel lõi kannatanut korduvalt noaga näo ja kaela piirkonda, mis päädis ravimatu nägu oluliselt moonutava tervisekahjustusega, mida ei saa kõrvaldada tavaliste ravimeetoditega. Kannatanu ei provotseerinud rünnet kuid proovis end kaitsta. Kas nende tegevus avalikus pargis õhtusel ajal alkoholi juua oli ühiskonnas aktsepteeritav või mitte, on iseküsimus, kuid tegemist kindlasti ei olnud kannatanu poolse provokatsiooniga. Teo toimepanemise hetkel oli süüdistatav 20 aastane, kes teadlikult tarbis alkoholi alaealistega. Samuti tarbis süüdistatav teadlikult lisaks alkoholile ravimeid. Arvestades, et T. Pappelile olid tekkinud mälulüngad pidi olema tarbitava alkoholi kogus 17 märkimisväärne, alkoholi suure koguse tarbimist kinnitavad ka tunnistajad ja kannatanu. Vaatamata asjaolule, et T. Pappel ei mäleta enda teo toimepanemist ei ole kohtul alust kahelda T. Pappeli kahetsuse siiruses, mistõttu arvestab kohus puhtsüdamlikku kahetsust

§ 57lg 1 p 3 alusel karistust kergendava asjaoluna.

Karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

1. Arvestades kokkuvõtvalt ründe intensiivsust, vahendit, piirkonda ja tekkinud vigastusi hindab kohus T. Pappeli süü keskmises määras olevaks.
2. Lähtudes eripreventiivsetest eesmärkidest tuleb karistuse määramisel arvestada T. Pappeli isikut ning võimalust suunata ta edaspidi hoiduma süütegude toimepanemistest. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et T. Pappel on varem kriminaalkorras karistamata isik, ta on noor, kel veel mõned aastad enne teo toimepanemist olid head tulemused spordis. Kohtu hinnangul on T. Pappeli näol tegemist noore inimesega, kes ei ole suutnud toime tulla psühhoaktiivsete ainete tarbimise tagajärgedega ning vajab abi ja ravi sõltuvusest vabanemiseks. Eelnimetatu ei õigusta süüdistatava käitumist vähimalgi määral, kuid süü suurusele vastava karistuse määramisel kohus seda arvestab. See annab aluse eripreventiivsetel kaalutlustel temale mõistetavat karistust kergendada.
3. Kohtu hinnangul peab mõistetav karistus avaldama mõju kogu ühiskonnale ehk täitma ka üldpreventiivset eesmärki. Igasuguse intensiivsusega füüsilise vägivalla kasutamine on lubamatu ning teise inimese tervise vastu suunatud kehalise väärkohtlemise eest mõistetav karistus peab andma ka ühiskonnale selge signaali selle kohta, et õiguskord taunib niisugust käitumist otsustavalt. Rahalise karistuse määramine oleks käesoleval juhul selgelt ebapiisav kuivõrd ei suudaks täita ühtegi eelnimetatud eesmärki, samuti ei oleks süüdistataval vahendeid rahalist karistust täita. Süüks arvatav tegu on toime pandud enam kui poolteist aastat tagasi ning selle aja jooksul on süüdistatav käitunud õiguskuulekalt, s.t ta ei ole toime pannud uusi õigusrikkumisi mida saaks käsitleda kuriteona.
4. Kuigi T. Pappeli süüd hindab kohus keskmises määras olevaks, siis arvestades eripreventiivset eesmärki ja süüdistatava isikust tulenevaid asjaolusid on kohtu hinnangul põhjendatud mõista karistus alla

§ 118lg 1 p 5 ettenähtud sanktsiooni keskmist määra.

Arvestades eeltoodut ja karistuse eesmärke – hoida T. Pappelit edaspidi kuritegusid toime panemast – on kohus seisukohal, et T. Pappelile on põhjendatud määrata karistus 5 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendab kohus mõistetavat karistust 1/3 võrra, mõistes vähendatud karistuseks 3 aastat ja 4 kuud vangistust. 49.

§ 68

alusel tuleb karistusaja hulka hulka eelvangistuses viibitud aeg 17.08.2020 kuni 19.08.2020, s.o 2 päeva, seega ärakandmata karistuseks jääb T. Pappelil 3 aastat 3 kuud ja 28 päeva vangistust. Arvestades T. Pappeli isikust tulenevaid asjaolusid on kohus seisukohal, et põhikaristuse reaalne ärakandmine ei ole otstarbekas ega vajalik, teo toimepanemisest on möödas poolteist aastat mistõttu on katseaja toime T. Pappeli süü suurust arvestades kohtu hinnangul piisavalt distsiplineeriv. Küll aga peab kohus vajalikuks riiklikku kontrolli pikema aja jooksul süüdistatava käitumise osas toetamaks süüdistatavat uute kuritegude toimepanemisest hoidumisel. Kuivõrd kriminaalasja materjalidest tulenevalt on süüdistatava käitumine tihedalt seotud alkoholi liigtarbimisega leiab kohus, et on otstarbekas määrata ka lisakohustus mitte tarbida alkoholi. Seega peab kohus põhjendatuks mõistetud karistus 3 aastat, 3 kuud ja 28 päeva vangistust mitte pöörata täitmisele, kui Taavi Pappel 4 aasta ja 6 kuulise kasteaja jooksul ei pane toime uut kuritegu. Katseaja alguseks tuleb

§ 78p 1 lugeda kohtuotsuse 18 resolutiivosa kuulutamise päev, s.o.

14.03.2022. Katseaja kestel peab süüdistatav täitma kriminaalhooldaja järelevalve all talle

§-s 75 lg 1 p 1-6 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning lisakohustusena mitte tarvitama alkoholi.

1. Tõkendit antud kriminaalmenetluses T. Pappelile ei kohaldatud. Samuti ei esitanud ei kannatanu ega tema seaduslik esindaja antud kriminaalmenetluses tsiviilhagi. VI Menetluskulud
2. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 173 lg 1 p 1 kohaselt on kriminaalmenetluse kuludeks menetluskulud.
3. Käesolevas kriminaalasjas arvestatakse menetluskulude hulka isiku kohtuarstliku ekspertiisi kulud summas 84 eurot ja ambulatoorse kohtupsühhiaatria ja kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi teostamise kulu summas kokku 1203,90 eurot.
4. Kriminaalmenetluse kuludeks on KrMS § 175 lg 1 p 9 mõttes ka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

§ 4

lg 2 kohaselt on käesoleval juhul

§ 118lg 1 p 5 järgi kvalifitseeritav kuritegu esimese astme kuritegu. Kr

MS § 179 lg 1 p 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on 2,5 kuupalga alammäära. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 09.12.

1. a määrusele nr 116 on töötasu alammäär alates 01.01.
2. a 654 eurot, seega on sundraha suurus 1635 eurot. Seega tuleb KrMS § 179 lg 1 p 1 ja § 175 lg 1 p 9 alusel T. Pappelil menetluskuludena tasuda sundraha summas 1635 eurot. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis võiksid tingida menetluskulude vähendamist, seega peab T. Pappel kokku menetluskuludena hüvitama 2922.90 eurot.
3. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Arvestades KrMS § 180 lg 3, asjaolu, et süüdistatav on noor inimene kelle sissetulekud ei ole väga märkimisväärsed ning kogusumma menetluskuludena on siiski suur, leiab kohus, et süüdistatavale tuleks võimaldada KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulude tasumist ositi pikema perioodi jooksul, kui selleks on üks kuu. Seega annab kohus süüdistatavale võimaluse tasuda menetluskulud igakuiste osamaksetena 12 (kaheteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. VII Asitõendid, äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvad muud objektid
4. Kriminaalasja raames ära võetud asitõendite osas leiab kohus, et CD-plaat häirekeskusesse tehtud kõnede salvestistega tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde. Kohtule esitatud pakendis nr 1 olev nuga, mis on pakitud plastikust konteinerisse ja ümbrikusse aktiga nr 20ATH04264 tuleb KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. Pakendis nr 2 olevad jalatsid, pakendis nr 3 olev nokamüts, pakendis nr 4 olev dressipluus, pakendis nr 5 olevad teksapüksid, pakendis nr 6 olev Tsärk mis on fikseeritud aktis nr 21ATH09702 tuleb KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada süüdistatavale. 1 liitrine viinapudel „Lauaviin“ mis on fikseeritud aktis nr 21ATH09702 19 tuleb hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel. Proovide pakendid 21ATH09702 (DNA proovid sündmuskohalt – pakendid nr 1, 2, 3.1-3.3 ja proovid noalt – pakendid 1.1-1.8) tuleb hävitada KrMS § 100 lg 6 alusel kohtuotsuse jõustumisel. Samuti tuleb hävitada T. J.i suust 18.08.2020.a. võetud DNA proov võrdlusmaterjali jaoks KrMS § 100 lg 6 alusel kohtuotsuse jõustumisel. Kohus juhindub KrMS § 238; § 313; § 315 sätetest. Piret Liivo kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Muudetud RKK 12.05.22 otsusega 20