← Eesti

1-22-726/19

Obsah (4)§ 121§ 73§ 56§ 44

1-22-726 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Pärnu Maakohus 26. aprill 2022. a, Haapsalu kohtumaja Kriminaalasja number Kohtukoosseis 1-22-726 (20257000100) Kohtunik Pii

§ 121

lg 1 järgi Süüdistatav Vitali Russ – isikukood 39609170039, elukoht XXX, karistusregistri andmetel varem Eesti Vabariigis karistamata Kaitsja Advokaat Janek Valdma, RÕA Kannatanud D A ja J A RESOLUTSIOON 1. Süüdi mõista Vitali Russ

§ 121

lg 1 järgi ja karistada rahalise karistusega 100 (ükssada) miinimumpäevamäära, s.o 1000 (üks tuhat) eurot. 2. Vastavalt

§ 73

lg 1, 3 jätta Vitali Russi suhtes tingimuslikult kohaldamata rahaline karistus 1000 eurot, mida ei pöörata täitmisele kui Vitali Russ ei pane 1 (ühe) aasta 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

  1. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o
  2. aprill
  3. a.
  4. Välja mõista Vitali Russilt Eesti Vabariigi tuludesse menetluskulu 1512 (üks tuhat viissada kaksteist) eurot 60 senti, (sealhulgas sundraha 981 eurot). Kulud tasuda Maksuja Tolliameti arvelduskontole nr EE351010052031000004 Asis SEB Pank, ak nr EE502200221014193355 Swedbank Asis, ak nr EE401700017002872300 Luminor Bank Asis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber
  5. Maksekorralduse selgitusse lisada: Haapsalu kohtumaja, otsus nr 1-22-726, menetluskulud, Vitali Russ/. Nõue menetluskulude osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva jooksul otsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel pööratakse otsus täitmisele ja saadetakse kohtutäiturile ning lisandub kohtutäituri tasu. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada, kelle eest nõue tasutakse.
  6. Kohtuotsus saata kaitsjale, prokurörile, kannatanutele ja vene keelde tõlgituna Vitali Russile Edasikaebamise kord KrMS § 254 lg 6 ja 7 kohaselt süüdistataval ja tema kaitsjal on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates viieteistkümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks 1 1-22-726 asja üldkorras, vastasel korral kohtuotsus jõustub. MENETLUSE KÄIK Pärnu Maakohtule saabus 31.01.2022 süüdistusakt Vitali Russi süüdistuses

§ 121lg 1 järgi ja 14.02.2022 kaitseakt.

Pärnu Maakohtu 21.02.2022 määrusega anti Vitali Russ kohtu alla ja määrati kriminaalasja arutamiseks avalik kohtuistung 21.04.2022. 21.04.2022 kohtuistungile süüdistatav ei ilmunud, süüdistusakti ja kohtukutse oli ta kätte saanud /I kd tl 19-20/. Prokurör esitas KrMS 256 lg 1 alusel taotluse minna üle minna käskmenetlusele, kuivõrd tegu on toime pandud 3 aastat tagasi, teo asjaolud on selged, ning selles asjas on võimalik kohaldada rahalist karistust. Prokurör tegi ettepaneku mõista süüdistatavale karistuseks rahatrahv 100 päevamäära ehk 1000 eurot ja arvestades pika aja möödumist ja teo asjaolusid,

§ 73sätete kohaldamist 18 kuulise katseajaga.

Kaitsja ei vaielnud prokuröri taotlusele vastu, kuivõrd tema hinnangul ei saa tema kaitsealuse huvid ja õigused kahjustada, sest tal on võimalus käskmenetluses tehtud lahend vaidlustada. Eeltoodud seisukohti arvesse võttes määras kohus KrMS § 256 lg 2 kohaselt menetleda kriminaalasja käskmenetluses. SÜÜDISTUS ja KOHTU SEISUKOHT Vitali Russi süüdistatakse selles, et tema tungis 23.03.2019 kella 5 paiku hommikul, ööklubi xxx ees, mis asub aadressil xxx, isiklike suhete pinnal tekkinud sõnavahetuse käigus kallale D A’le, keda üritas lüüa rusikaga näkku, kuid kannatanu tõmbas pea eest ära ja löök tabas kaela piirkonda. Seejärel lõi Vitali Russ rusikaga J A’le näo piirkonda. Sellise tahtliku tegevusega tekitas Vitali Russ kannatanutele füüsilist valu ja lühiajalised tervisekahjustused - D A’l pindmine kaelavigastus - punetus kaelal ja J A’l pea pindmine vigastus - laialdane punetus paremal põsel. Sellise tegevusega pani Vitali Russ toime teise inimese tervise kahjustamise, mis on kuriteona kvalifitseeritav kehalise väärkohtlemisena

§ 121lg 1 järgi. Kuriteoga tekitas Vitali Russ kannatanutele füüsilist kahju. Tsiviilhagi ei ole esitatud. Kr

MS § 251 lg 1 kohaselt kui teise astme kuriteos, mille eest prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, on tõendamiseseme asjaolud selged, võib kohus prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja käskmenetluses. KrMS § 256 lg 1 kohaselt prokurör võib käesoleva seadustiku § 269 lõike 2 punktis 2 sätestatud juhul esitada kohtule käskmenetluse kohaldamise taotluse ning teha ettepaneku süüdistatavale mõistetava karistuse määra kohta. Prokurör tegi ettepaneku mõista süüdistatavale karistuseks rahatrahv 100 päevamäära ehk 1000 eurot ja arvestades pika aja möödumist ja teo asjaolusid,

§ 73sätete kohaldamist 18 kuulise katseajaga.

Kohus on seisukohal, et süüdistatava käitumine on õigesti on kvalifitseeritud, tõendamiseseme asjaolud on selged ning tema süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud süüdistusaktis nimetatud ja toimikus sisalduvate 2 1-22-726 tõendite kogumis. Seega tuleb Vitali Russ süüdi tunnistada

§ 121

lg 1 järgi, mis on teise astme kuritegu.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

§ 121

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus 30-500 päevamäära või kuni üheaastane vangistus. Maakohus on seisukohal, et lähtudes isikust ja kuriteo olemusest, on võimalik karistuse eesmärgid saavutada rahalise karistusega, seega on võimalik kriminaalasi lahendada käskmenetluses.

§ 44

lg 1 kohaselt kohus võib kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab kohus süüdlase keskmise päevasissetuleku alusel. Kohus võib päevamäära suurust vähendada erandlike asjaolude tõttu või suurendada süüdlase elatustasemest lähtudes. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär, milleks on 10 eurot. Toimikus lk 58 on andmed Vitali Russi keskmise päevasissetuleku suuruse kohta

  1. aastal ning tõendi kohaselt
  2. aastal ja sellele eelneval aastal ei ole Vitali Russ olnud Eesti resident. See tähendab, et Vitali Russile rahalise karistuse määramisel tuleb päevamäära suuruseks arvestada miinimumpäevamäär, s.o 10 eurot. Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda seaduses sätestatud karistusraamidest. Seni omaks võetud kohtupraktika järgi mõistetakse karistus üldjuhul sanktsiooni keskmise määra järgi, kui puuduvad karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud. Kohtu ülesanne on seadusandja poolt ette antud piirides individualiseerida karistusseaduses ette nähtud karistus üksikjuhtumi jaoks. Käesoleval juhul puuduvad nii karistust raskendavad asjaolud kui ka karistust kergendavad asjaolud. Asjas on kaks kannatanut, kellele tekitas Vitali Russ oma tahtliku tegevusega füüsilist valu ja lühiajalised tervisekahjustused. Teisalt tuleb võtta arvesse, et

§ 121

koosseisu on võimalik täita ka oluliselt raskema iseloomuga isikuvastaste rünnetega, kui see on isikliku tüli pinnalt teise isiku ühekordselt rusikaga löömine ning seejärel rüselusse sekkunud isiku ühekordselt rusikaga löömine. Vitali Russile etteheidetava isikuvastase ründe väike intensiivsus avaldub ka kannatanutel esinenud vigastustes, mis ei olnud rasked. Seega jääb Vitali Russi süü suurus alla keskmise, mistõttu on põhjendatud karistuse mõistmine alla

§ 121lg 1 ette nähtud karistuse keskmise määra.

Prokuröri ettepanekut Vitali Russi karistamiseks rahalise karistusega 100 miinimumpäevamäära peab kohus seadusele ja Vitali Russi süü suurusele vastavaks. Kuivõrd Vitali Russ käeolevalt ei ela ega tööta Eestis, on Eestis varasemalt kriminaalkorras karistamata, ning tegu on toime pandud 3 aastat tagasi, täidab kohtu hinnangul Vitali Russi puhul karistuse eripreventiivset eesmärki ka mõistetud karistuse täielikult tingimisi kohaldamata jätmine

§ 73

lg 1, 3 alusel, mille kohaselt ei pöörata mõistetud karistust täielikult täitmisele, kui Vitali Russ ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. Kohus leiab, et prokuröri poolt taotletud 1 aasta ja 6 kuu pikkune katseaeg on asjakohane. Tõkendit ei ole kohaldatud. Asitõendid puuduvad. 3 1-22-726 Menetluskulu KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt tuleb Vitali Russilt kohtuotsusega välja mõista riigituludesse teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 1,5 palga alammäära suuruses summas s.o 981 eurot (1,5*654). Määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on kaitsjale vandeadvokaadile Janek Valdma Vitali Russi kaitsmise eest makstud tasu ja kulud kohtueelses menetluses 254,40 eurot /II kd tl 79-81/ ja kohtumenetluses 70,80 eurot /I kd tl 70-80/, 206,40 eurot /I kd tl 24-26/, kokku 531,60 eurot. Riigi kasuks Vitali Russilt välja mõistetavad menetluskulud on kokku 1512,60 eurot, mis tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest kohtuotsuse resolutiivosas märgitud makserekvisiitide alusel. Kohtuotsus tuleb toimetada kaitsjale, kannatanutele, prokurörile, Vitali Russile vene keelde tõlgituna. (allkirjastatud digitaalselt) Piia Jaaksoo kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.