KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 01. juuni 2022, Võru kohtumaja Kriminaalasja number 1-21-7093 Kohtunik Kristina Domaškina Kohtuistungi sekretär Marve Alaver Kriminaalasi

§ 74

lg 4 ja § 75 lg 2 p 5 alusel Arkadi Kütile käitumiskontrolli ajaks täiendav kohustus ilmuda meditsiiniasutuse määratud ajal, s.o 24.08.2022 psühhiaatri vastuvõtule alkoholisõltuvuse vastase ravi vajaduse hindamiseks ning ravivajaduse ilmnemisel alluma määratud ravile. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik 1. Tartu Maakohtu 14.12.2021. a otsusega tunnistati Arkadi Kütt süüdi ning teda karistati

§ 424

lg 1 järgi 6-kuulise vangistusega.

§ 74lg-te 1 ja 3 alusel jäeti mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui A.

Kütt ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu, järgib

§ 75

lg 1 p-des 1 – 6 sätestatud kontrollnõudeid ning täidab

§ 75

lg 2 p-des 2 ja 8 sätestatud kohustusi, s.o hoidub alkoholi tarvitamisest ja osaleb kriminaalhooldusametniku määratud sotsiaalprogrammis. Samuti juhul, kui A. Kütt registreerib end kriminaalhooldaja määratud ajal riiklikku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“ ning läbib meditsiiniasutuse määratud ajal esmase hindamise teenuse. 1 Kohtuotsus jõustus 30.12.

1. Katseaeg hakkas kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest 14.12.2021 ja lõpeb 14.12.
3. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esindus esitas 11.04.2022 Tartu Maakohtule erakorralise ettekande, milles tehakse ettepanek pöörata A. Kütile mõistetud vangistus täitmisele, sest A. Kütt tarvitas 17., 18.,
4. ja 29.03.2022 alkoholi, rikkus 24.,
5. ja 29.03.2022 registreerimiskohustust ega allunud
6. ja 28.03.2022 kriminaalhooldusametniku kontrollile. Kokkuvõtlikult märgitakse erakorralises ettekandes järgmist. 2.
7. A. Küti kriminaalhooldus algas 30.12.2021 ja kriminaalhooldusametnik kohtus temaga esimest korda 04.01.
8. Sel kohtumisel selgitati A. Kütile kontrollnõudeid ja kohtu määratud kohustusi ning nende rikkumise võimalikke tagajärgi, millest arusaamist kinnitas A. Kütt oma allkirjaga. A. Kütt läbis 14.02.2022 programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames esmase hindamise teenuse. Vaatamata eelnevale, teatas Politsei- ja Piirivalveamet 17.03.2022 kriminaalhooldusametnikule, et A. Kütt oli 17.03.2022 alkoholijoobes, ei suutnud alkomeetrisse puhuda ja politsei toimetas ta koju. Kahel järgmisel päeval (s.o
9. ja 19.03.2022) fikseeris kriminaalhooldusametnik A. Kütil alkoholijoobe, ning 24.03.2022 ei ilmunud A. Kütt kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ega teatanud mitteilmumisest. Kui ametnik helistas 24.03.2022 A. Kütile, et küsida mitteilmumise põhjuste kohta, ütles A. Kütt, et ta ei teadnud, et peab registreerimisele ilmuma. Lepiti kokku uus registreerimise aeg 25.03.2022, kuid A. Kütt ei ilmunud ka siis kriminaalhooldusosakonda, vaid helistas ja teatas, et ta on haige ega saa kohale ilmuda. Kuigi ametnik andis A. Kütile korralduse esitada perearsti tõend või nakkushaiguste testil käimist tõendav dokument, pole A. Kütt küsitud dokumente seni esitanud. Samuti soovisid kriminaalhooldusametnikud 25.03.2022 kontrollida, kas A. Kütt järgib alkoholi tarvitamise keeldu, kuid see polnud võimalik, sest A. Kütt ei soovinud ametnikega kokku saada ega avaldanud oma asukohta. 28.03.2022 soovisid kriminaalhooldusametnikud taas kontrollida, kas A. Kütt järgib alkoholi tarvitamise keeldu, kuid see ei õnnestunud, sest A. Kütt ei avaldanud jälle oma asukohta. A. Kütt ei ilmunud 29.03.2022 uuesti kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, vaid helistas ja teatas, et tal on alkoholi tarvitamisest halb olla. A. Kütt tunnistas, et ta on pikemat aega alkoholi tarvitanud ja kriminaalhooldusametnikud fikseerisid tal samal päeval (s.o 29.03.2022) alkoholijoobe. 2.
10. Kriminaalhooldusametnikule antud kirjalikes selgitustes märkis A. Kütt, et ta läks 17.03.2022 sõbra sünnipäevale, kus hakkas alkoholi tarvitama. 18.03.2022 tarvitas A. Kütt tuttava juures alkoholi, et „pead parandada“, 19.03.2022 tarvitas samuti tuttava juures alkoholi, ja 24.03.2022 ei ilmunud ta kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, sest unustas alkoholi tarvitamise käigus registreerimise aja ära. A. Kütt ei avaldanud 25.03.2022 kriminaalhooldusametnikule oma asukohta, sest oli alkoholijoobes, sõitis alates hommikust koos kaine autojuhiga ringi ega teadnud oma täpset asukohta. Ka 28.03.2022 ei avaldanud A. Kütt ametnikule oma asukohta, sest ta oli alkoholijoobes, ja 29.03.2022 fikseeriti A. Kütil alkoholijoove sest ta lõpetas alkoholi tarvitamise eelmisel päeval (s.o 28.03.2022) kella 20:00 paiku. A. Kütt tarvitas alkoholi 17.-28.03.2022 ega suutnud lõpetada, sest oli nn tsüklis.
11. ja 29.03.2022 kriminaalhooldusosakonda ilmumata jätmise kohta pole A. Kütt eraldi kirjalikku selgitust andnud. 2.
12. Kriminaalhooldusametniku hinnangul tuleb A. Kütile mõistetud vangistus täitmisele pöörata. A. Kütt tarvitas kriminaalhoolduse esimesel poolel lühikese aja vältel korduvalt alkoholi, rikkus 3 korda registreerimiskohustust ega allunud 2 korda kriminaalhooldusametniku kontrollile. Kriminaalhoolduse käigus on A. Kütiga vesteldud alkoholi tarvitamisest, kuritegude toimepanemisest ja tema elus tekkinud probleemide omavahelistest seostest, kuid 2 A. Kütt ei näinud ega tunnistanud neid seoseid. A. Kütt ei mõista, et alkoholi tarvitamine oleks kuidagi tema elu mõjutanud. Ta pole teinud vajalikke järeldusi ja jätkab alkoholi kuritarvitamist, hoolimata talle antud võimalusest kanda oma karistust vabaduses. Kriminaalhooldusametnikul puudub veendumus, et lisakohustuste seadmine või katseaja pikendamine hoiab ära uued samalaadsed rikkumised ja mõjutab A. Kütti oma eluviisi muutma. Jätkuva alkoholi tarvitamisega ohustab A. Kütt ühiskonna turvalisust.
14. ja 23.05.2022 esitas kriminaalhooldusametnik kohtule täiendavad dokumendid, mille kohaselt käis A. Kütt 27.04.2022 Lõuna-Eesti Haiglas vaimse tervise õe vastuvõtul ja lasi 29.04.2022 teha A-Kliinikus pikatoimelise alkoholisõltuvuse vastase ravi, mis ei luba 1-aasta vältel alkoholi tarvitada. Vaatamata eelnevale, ei olnud A. Kütt 10.05.2022 uuesti kriminaalhooldusametnikele kontrolliks kättesaadav, sest oli nn tsüklis ega kuulnud telefoni. 12.05.2022 fikseerisid kriminaalhooldusametnikud A. Kütil alkoholijoobe, kusjuures A. Kütt selgitas, et tal tekkis pärast nn torpeedosüsti suur alkoholi isu ja ta oli „tsüklis“ 06.-11.05.
16. Kohtuistungil tegi kriminaalhooldusametnik ettepaneku pikendada A. Küti katseaega 4 kuu võrra ning määrata A. Kütile täiendavad kohustused alluda psühhiaatrilisele ravile ja teha alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorseid vereanalüüse, mis peavad kinnitama, et ta ei liigtarvita alkoholi. A. Kütt on olnud arvukatel kordadel kriminaalhooldusel ja ka praeguse käitumiskontrolli alguses ta ei tunnistanud alkoholiprobleemi. Kuid pärast esimest tsüklit tunnistas ta probleemi ja hakkas sellega tegelema. Juhul, kui A. Kütt jätkab alkoholiprobleemiga tegelemist ja läheb haiglaravile, on lootust, et katseaeg õnnestub.
17. A. Kütt kinnitas kohtuistungil, et erakorralises ettekandes ja tema poolt kriminaalhooldusametnikule antud kirjalikus selgituses märgitu on õige. A. Kütt sattus 17.03.2022 tsüklisse, sest läks poe juurde, sai sõpradega kokku, võttis ühe pitsi ega saanud pidama. Ta tarvitas sõpradega alkoholi kuni 28.03.2022 Missos samas kohas, sest ei saanud sealt minema. Seejärel sattus A. Kütt 06.05.2022 uuesti tsüklisse, sest sai taas samade sõpradega kokku. Tsükli tõttu ei ilmunud A. Kütt ka eelmisele kohtuistungile 09.05.
18. Vahepealsest torpeedosüstist polnud kasu, mistõttu soovib A. Kütt nüüd haiglaravile minna. Kui ta sai kaineks, helistas ta igale poole, et statsionaarsele ravile saada, kuid see ei õnnestunud. 25.05.2022 käis A. Kütt programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames vaimse tervise õe vastuvõtul ja sealt öeldi, et järgmisel nädalal võetakse temaga ühendust ja teatatakse, millal ta peab haiglasse minema. A. Kütt kahetseb joomisi väga, tal on alkoholiga suured probleemid ja ta soovib neist probleemidest lahti saada. A. Küti alkoholiprobleem algas umbes 6 aastat tagasi, mil ta läks laste emast lahku, lapsed võeti ära ja A. Kütt käis laste pärast kohtus. 6 aasta jooksul pole varem nii pikki tsükleid olnud ja A. Kütt ei tarvitanud väga tihti alkoholi. Kui tal võeti load ära, siis ta ei joonud 7 kuud alkoholi. A. Kütt pole varem alkoholiprobleemiga seoses abi otsinud, sest ta ei tulnud sellega toime ega teadnud, kuhu abi saamiseks pöörduda. A. Kütil on veel 27.06.2022 broneeritud aega psühhiaatri õe vastuvõtule ja 24.08.2022 on broneeritud aeg psühhiaatri vastuvõtule. Varem aegasid ei saanud. A. Kütt loodab, et kui ta saab haiglasse, siis õnnestub tal katseaja lõpuni alkoholist hoiduda. Selleks, et mitte alkoholi tarvitavate sõpradega kokku saada, hakkab A. Kütt käima Vastseliinas poes.
19. A. Küti kaitsja vandeadvokaadi abi Marit Seesmaa esitas istungil Lõuna-Eesti Haigla AS-i 25.05.
20. a tõendi, mille kohaselt on A. Kütt suunatud statsionaarse ravi järjekorda, sest ta pole suutnud kaine püsida. Samuti nõustus kaitsja kriminaalhooldusametniku poolt kohtuistungil tehtud ettepanekutega. Praeguse kriminaalhoolduse ajal on A. Küti suhtumine muutunud, ta tunnistab alkoholiprobleemi ja on kaitsja abiga püüdnud seda lahendada. Esialgu lasi A. Kütt panna ampulli, kuid see ei töötanud ja nüüd soovib A. Kütt pöörduda statsionaarsele 3 haiglaravile. Ta on nõus tegema ka alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorseid vereanalüüse ja analüüside eest tasuma. A. Kütt on valmis oma elu muutma ja sõltuvusest jagu saama ning ta on võimeline katseaja edukalt läbima. Kohtu seisukoht 7.

§ 74

lg 4 sätestab, et kui süüdlane ei järgi katseajal kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni 1 aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Riigikohus on selgitanud, et juhul, kui kriminaalhooldaja taotleb erakorralises ettekandes karistuse täitmisele pööramist mõne

§ 75

lg-s 1 toodud kontrollnõude rikkumise tõttu, tuleb kohtul hinnata, kas nõuet rikuti tahtlikult või ettevaatamatusest ning millega isik oma rikkumist põhjendab. Kohus peab hindama, kas see põhjus on mõjuv või mitte. Kohtul tuleb analüüsida erakorralises ettekandes tehtud etteheiteid ja nende piiridest ei tohi väljuda (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11.06.2013. a määrus asjas nr 3-1-1-61-13, p 9.2). Maakohtu hinnangul kohaldub eeltoodud mõttekäik ka

§ 75lg-s 2 sätestatud kohustuse rikkumise puhul.

1. Tutvunud erakorralise ettekande ja sellele lisatud materjaliga ning kuulanud ära A. Küti selgitused ja kriminaalhooldaja ja kaitsja arvamused, leiab kohus, et kriminaalhooldusametniku etteheited on põhjendatud. Kõigepealt nähtub erakorralisele ettekandele lisatud Politsei- ja Piirivalveameti 21.03.
2. a vastusest, et piiripatrull puutus 17.03.2022 väljakutsele reageerimise käigus kokku A. Kütiga, kes viibis alkoholijoobes olles võõras korteris ega soovinud lahkuda. A. Kütt ei suutnud alkomeetrisse puhuda ja patrull toimetas ta koju (tl 9). Kahel järgmisel päeval (s.o 18.03.2022 kell 15:50 ja 19.03.2022 kell 16:44) kontrollis kriminaalhooldusametnik indikaatorvahendiga A. Küti joovet, indikaatorvahendi näit oli mõlemal korral positiivne ning A. Küti ühes liitris väljahingatavas õhus oli vastavalt 0,921 ja 0,916 mg alkoholi. Samuti oli tunda alkoholilõhna, A. Küti reaktsioon oli väga aeglane, kõne oli aeglane, aja-, isiku- ja kohataju oli häiritud ning tasakaal ja koordinatsioon olid kergelt häiritud. 19.03.2022 oli A. Küti välimus ka määrdunud. A. Kütt selgitas kohapeal, et ta tarvitas 17.03.2022 sünnipäeval alkoholi, 18.03.2022 „parandas pead“ ja 19.03.2022 „ei joonud üle ühe pitsi“ (tl 10-11 pöördel). Kriminaalhooldusametnikule antud selgitustes lisas A. Kütt, et ta tarvitas alkoholi kõigil kolmel päeval samal aadressil (tl 14-16). Kohtuistungil jäi A. Kütt kirjalike selgituste juurde.
3. Seejärel ei ilmunud A. Kütt erakorralisele ettekandele lisatud registreerimislehe kohaselt 24.,
4. ja 29.03.2022 kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ega teavitanud 24.03.2022 mitteilmumisest (tl 12). Erakorralises ettekandes märgitakse, et kui ametnik helistas 24.03.2022 A. Kütile, et küsida mitteilmumise põhjuste kohta, ütles A. Kütt, et ta ei teadnud, et peab registreerimisele ilmuma. Lepiti kokku uus registreerimise aeg 25.03.2022, kuid A. Kütt ei ilmunud ka siis kriminaalhooldusosakonda, vaid helistas ja teatas, et ta on haige ega saa kohale ilmuda. Kuigi ametnik andis A. Kütile korralduse esitada perearsti tõend või nakkushaiguste testil käimist tõendav dokument, pole A. Kütt küsitud dokumente seni esitanud. Samuti soovisid kriminaalhooldusametnikud 25.03.2022 kontrollida, kas A. Kütt järgib alkoholi tarvitamise keeldu, kuid see polnud võimalik, sest A. Kütt ei soovinud ametnikega kokku saada ega avaldanud oma asukohta. 28.03.2022 soovisid kriminaalhooldusametnikud taas kontrollida, kas A. Kütt järgib alkoholi tarvitamise keeldu, kuid see ei õnnestunud, sest A. Kütt ei avaldanud jälle oma asukohta. A. Kütt ei ilmunud 29.03.2022 uuesti kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, vaid helistas ja teatas, et ta on pikemat aega alkoholi tarvitanud ja tal on alkoholi tarvitamisest halb olla. Nähtuvalt 29.03.
5. a alkoholi tarvitamise kontrollimise 4 protokollist kontrolliti samal päeval kell 18:13 indikaatorvahendiga A. Küti joovet, indikaatorvahendi näit oli positiivne ja A. Küti ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,836 mg alkoholi. Samuti tuli A. Küti suust alkoholilõhna, tema reaktsioon oli häiritud, kõne oli aeglane, A. Kütt ei teadnud kuupäeva ning tema tasakaal ja koordinatsioon olid väga häiritud (tl 13-13 pöördel).
6. Kriminaalhooldusametnikule antud kirjalikes selgitustes märkis A. Kütt, et ta ei ilmunud 24.03.2022 kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, sest unustas alkoholi tarvitamise käigus registreerimise aja. 25.03.2022 ei avaldanud A. Kütt kriminaalhooldusametnikule oma asukohta, sest oli alkoholijoobes, sõitis alates hommikust koos kaine autojuhiga ringi ega teadnud oma täpset asukohta. Ka 28.03.2022 ei avaldanud A. Kütt ametnikule oma asukohta, sest oli alkoholijoobes, ja 29.03.2022 fikseeriti A. Kütil alkoholijoove sest ta lõpetas alkoholi tarvitamise eelmisel päeval (s.o 28.03.2022) kella 20:00 paiku. A. Kütt oli 17.-28.03.2022 „tsüklis“ (tl 17-20). Kohtuistungil jäi A. Kütt kirjalike selgituste juurde, lisades, et ta sattus 17.03.2022 tsüklisse, sest läks poe juurde, sai sõpradega kokku, võttis ühe pitsi ega saanud pidama.
7. Kohus märgib, et eelnevast nähtuvalt tarvitas A. Kütt alkoholi 12 päeva järjest 17.-28.03.
8. Samuti pole vaidlust, et alkoholi tarvitamise ajal ei ilmunud A. Kütt 3 korda (s.o 24.,
9. ja 29.03) kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ega avaldanud 2 korda (s.o
10. ja 28.03) kriminaalhooldusametnikele oma asukohta, mistõttu polnud ametnikel võimalik kontrollida alkoholi tarvitamise keelust kinnipidamist. Taoline käitumine kujutab endast kriminaalhooldusametniku kontrollile mittealumist. Kriminaalhooldusele allutatud süüdimõistetul on kohustus korraldada oma elu nii, et kriminaalhoolduse nõuded oleks täidetud, ja tal tuleb valida erinevate käitumisvariantide vahel selline, mis ei takista kriminaalhooldust. Lisaks pole alkoholi tarvitamise keeld piiratud süüdimõistetu elukohaga. Süüdimõistetu on kohustatud alluma alkoholi tarvitamise keelu kontrollile ka väljaspool oma elukohta ja võimaldama kriminaalhooldusametnikel selle kohustuse täitmist kontrollida (sh olema vajadusel ametnikele telefonitsi kättesaadav).
11. Tunnistades, et ta oli 17.-28.03.2022 nn tsüklis, põhjendab A. Kütt ülal toodud kriminaalhoolduse nõuete rikkumisi sisuliselt väga tõsise alkoholisõltuvusega. Kohus märgib, et kuigi alkoholisõltlasele võib alkoholi tarvitamisest hoidumine olla üle jõu käiv kohustus, ei väära see vajadust hoida ära uute kuritegude toimepanemist ja saada alkoholi tarvitamine kontrolli alla. Järelikult juhul, kui kriminaalhooldusele allutatud süüdimõistetu pole võimeline täitma tema õiguskuulekuse tagamiseks vajalikke kohustusi ja vabaduses viibimise tingimusi, tuleb kaaluda mõistetud vangistuse täitmisele pööramist. Arvestades eelnevat, polnud A. Kütil

§ 75

lg 1 p-des 2 ja 3 ning lg 2 p-s 2 sätestatud kohustuste eiramiseks mõjuvat põhjust. Kuna A. Kütt oli kõikidest nõuetest teadlik, pani ta rikkumised toime tahtlikult.

1. Analüüsides kriminaalhoolduse käiku tervikuna, märgib kohus, et käesoleva määruse tegemise ajaks on A. Kütt viibinud kriminaalhooldusel ca 5 kuud ja kohus vaatab läbi esimest erakorralist ettekannet. A. Kütt alustas rikkumiste toimepanemist 17.03.2022 (s.o veidi enam kui 2 kuud pärast kriminaalhoolduse algust) ja rikkus erinevaid nõudeid järjepidevalt ca 2 nädala vältel (s.o kuni 29.03.2022). Seejuures ei hoolinud A. Kütt kriminaalhooldusametniku kontrollidest ega võimalusest, et talle karistuseks mõistetud vangistus võidakse täitmisele pöörata. Pidades silmas viimati märgitut, ei mõju kriminaalhooldus alkoholi tarvitamise ajal A. Kütile vähimalgi määral distsiplineerivalt ega pidurda alkoholi tarvitamist. 5
2. Pärast erakorralise ettekande esitamist edastas kriminaalhooldusametnik kohtule täiendavad dokumendid, millest nähtub, et A. Kütt käis 27.04.2022 Lõuna-Eesti Haiglas vaimse tervise õe vastuvõtul ja lasi 29.04.2022 teha A-Kliinikus pikatoimelise alkoholisõltuvuse vastase raviprotseduuri, mis ei luba 1-aasta vältel alkoholi tarvitada (tl 42-44). Vaatamata eelnevale, ei olnud A. Kütt 10.05.2022 uuesti kriminaalhooldusametnikele kontrolliks kättesaadav, sest oli taas nn tsüklis ega kuulnud telefoni (tl 47). 12.05.2022 fikseerisid kriminaalhooldusametnikud A. Kütil alkoholijoobe, kusjuures tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli 1,072 mg alkoholi. Samuti oli A. Küti välimus määrdunud, suust tuli alkoholi lõhna, reaktsioon oli väga aeglane, kõne oli arusaamatu, aja-, isiku- ja kohataju oli häiritud ning tasakaal ja koordinatsioon olid väga häiritud. A. Kütt selgitas kohapeal, et tal tekkis pärast nn torpeedosüsti suur alkoholiistu ja ta on alates 30.04.2022 alkoholi tarvitanud (tl 41-41 pöördel). Kriminaalhooldusametnikule antud kirjalikus selgituses märkis A. Kütt, et ta oli tsüklis 06.-11.05.2022 (tl 48). Kohtuistungil avaldas A. Kütt täiendavalt, et ta sattus 06.05.2022 uuesti tsüklisse, sest sai taas samade sõpradega kokku. Tsükli tõttu ei ilmunud A. Kütt ka eelmisele kohtuistungile 09.05.
3. Kohus toob välja, et järelikult ei piisanud alkoholi tarvitamisest hoidumiseks ka vaimse tervise õe juurde pöördumisest ega alkoholivastasest süstist. Samuti ei pidurdanud alkoholi tarvitamist erakorralise ettekande esitamine ega kohtuistung. A. Kütt oli kaine veidi enam kui 1 kuu, misjärel tarvitas uuesti 6 päeva järjest alkoholi. Kui A. Kütt alustab alkoholi tarvitamist, et suuda ta lõpetada.
4. Kohtu hinnangul ei tingi eelnev siiski A. Kütile mõistetud vangistuse täitmisele pööramist. Nimelt selgitasid kriminaalhooldusametnik ja kaitsja kohtuistungil, et A. Kütt hakkas oma alkoholiprobleemi tunnistama praeguse kriminaalhoolduse ajal pärast esimest tsüklit ning on alates sellest pöördunud kõrvalise abi poole. Nagu öeldud, käis A. Kütt esialgu programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames vaimse tervise õe vastuvõtul ja lasi teha nn torpeedosüsti, ning kui need sammud ei hoidnud ära uut tsüklit, püüdis A. Kütt saada haiglasse statsionaarsele sõltuvusvastasele ravile. Ta selgitas istungil, et kui ta sai kaineks, helistas ta omal algatusel igale poole, käis 25.05.2022 vaimse tervise õe vastuvõtul ja järgneval nädalal lubas haigla temaga ühendust võtta, et teatada statsionaarsele ravile asumise aeg. Lisaks on A. Kütil 27.06.2022 broneeritud aega psühhiaatri õe vastuvõtule ja 24.08.2022 on broneeritud aeg psühhiaatri vastuvõtule. Varem aegasid ei saanud. Pidades silmas ülal toodut, nõustub kohus kriminaalhooldusametniku ja kaitsjaga, et A. Kütt on astunud pärast esimest tsüklit alkoholiprobleemi lahendamiseks aktiivseid samme ja pingutab selle nimel. Arvestades A. Küti äratuntavat motivatsiooni, leiab kohus, et talle saab vabaduses viibimiseks anda veel ühe võimaluse. Juhul, kui A. Kütt jätkab tõsimeelselt oma sõltuvusprobleemiga tegelemist ja saab alkoholi tarvitamise kontrolli alla, võib ta katseaja edukalt läbida.
5. Kuna A. Kütt selgitas, et tal on broneeritud aeg psühhiaatri vastuvõtule, on ta järelikult nõustunud võimaliku arsti poolt määratava psühhiaatrilise sõltuvusraviga. Pidades silmas A. Küti alkoholiprobleemi ulatust, paneb kohus talle seega käitumiskontrolli ajaks

§ 74

lg 4 ja § 75 lg 2 p 5 alusel täiendava kohustuse ilmuda meditsiiniasutuse määratud ajal (s.o 24.08.2022) psühhiaatri vastuvõtule alkoholisõltuvuse vastase ravi vajaduse hindamiseks ning ravivajaduse ilmnemisel alluma määratud ravile. Juhul, kui A. Kütt ei pöördu nimetatud ajal ravivajaduse hindamiseks psühhiaatri vastuvõtule või ei allu mis tahes mittemeditsiinilistel põhjustel määratud ravile, loetakse need asjaolud

§ 75lg 2 p-s 5 sätestatud ravile allumise kohustuse rikkumiseks.

17. Kriminaalhooldusametnik taotles istungil ka A. Küti katseaja pikendamist 4 kuu võrra ja A. Kütile alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks vereanalüüside tegemise kohustuse määramist. Kohus ei nõustu kummagi ettepanekuga. Kuna A. Küti katseaeg lõpeb 14.12.2023 (s.o veidi 6 enam kui 1 aasta ja 6 kuu pärast), poleks katseaja pikendamisel 4 kuu võrra praegu mingit märgatavat mõju, see ei distsiplineeriks A. Kütti täiendavalt ega aitaks kriminaalhoolduse eesmärkide saavutamisele kuidagi kaasa. Juba esialgse katseaja lõpuni on jäänud märkimisväärselt pikk aeg. Mis puudutab vereanalüüside tegemise kohustust, siis

§ 74

lg 4 lubab käitumiskontrolli nõuete rikkumise tõttu määrata süüdimõistetule üksnes

§ 75

lg-s 2 sätestatud lisakohustusi ja kriminaalhooldusametniku soovitud lisakohustust selles loetelus pole. Tõsi,

§ 75

lg 4 järgi võib kohus süüdlase nõusolekul kinnitada kohustustena ka

§ 75

lg-s 2 loetlemata kohustusi, kuid

§ 74lg 4 kohaldamine tuleb kõne alla vaid esialgse käitumiskontrolli seadmisel.

Hiljem saab käitumiskontrolli nõuete rikkumisele reageerida

§ 75

lg-s 2 loetletud lisakohustuste määramisega, mis ei sõltu süüdimõistetu nõusolekust. 18. Viimaks märgib kohus, et A. Kütil on võimalik järgneva veidi enam kui 1 aasta ja 6 kuu jooksul näidata, et ta tegi praegustest rikkumistest vajalikud järeldused ja suudab kõrvalise abiga vabaduses alkoholi tarvitamisest hoiduda. Juhul, kui A. Kütt rikub allesjäänud katseaja jooksul kas või 1 kord mõnd katseaja nõuet, võib kohus mõistetud karistuse täitmisele pöörata ja saata A. Küti vanglasse karistust kandma 6 kuuks. (allkirjastatud digitaalselt) 7