← Eesti

1-20-9320/53

Obsah (7)§ 215§ 424§ 64§ 68§ 69§ 75§ 76

1-20-9320 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 14.02.2022. a Tallinna kohtumaja Kohtuasja nr 1-20-9320 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungi sekretär Ave Mõistlik Tõlk Zemfi

§ 215

lg 2 p 1 järgi ja mõisteti karistuseks 9 kuud vangistust;

§ 424

lg 1 järgi ja mõisteti karistuseks 7 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel suurendati mõistetud üksikkaristusest raskeimat ning mõisteti kuritegude kogumis liitkaristuseks vangistus 1 aasta.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, 26.09.2020.a kuni 27.09.2020.a, s.o 2 päeva ja kandmisele jäi 11 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 69

lg 1 alusel asendati mõistetud vangistus 11 kuud ja 28 päeva üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab 1 tund üldkasulikku tööd, s.o 358 tundi üldkasulikku tööd.

§ 69

lg 4 alusel oli Aleksei Lilleorg kohustatud täitma üldkasuliku töö tegemise ajal

§ 75

lg 1 nimetatud kontrollnõudeid.

§ 75

lg 2 p 2 alusel määrati Aleksei Lilleorule lisakohustuseks käitumiskontrolli ajal - mitte tarvitada alkoholi.

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustati Aleksei Lilleorgu - osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrati 1 aasta ja 6 kuud ning allutati Aleksei Lilleorg üldkasuliku töö tegemise ajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Kohtuotsus jõustus 07.01.2021. a. Harju Maakohtu 16.07.2021. a kohtumäärusega pöörati

§ 69lg 6 alusel täitmisele Aleksei Lilleorule Harju Maakohtu 06.01.2021.

a kohtuotsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistus – 11 kuud ja 22 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus oli 13.07.

  1. a ja lõpp on 05.07.
  2. a. Aleksei Lilleoru kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et Aleksei Lilleorule ei ole vanglas täitmiskava koostatud, seoses tema lühikese karistusajaga. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi tal ei ole, kuid 13.12.
  3. a seisuga on pooleli 2 distsiplinaarmenetlust. Vangla hindab kinnipeetava käitumise vanglas mitterahuldavaks. Tallinna Vangla ei toeta Aleksei Lilleoru tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Aleksei Lilleorg taotles kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Helen Prins edastas kirjalikult arvamuse, mille kohaselt abiprokurör ei toeta Aleksei Lilleoru ennetähtaegset vabastamist, nõustudes vangla arvamusega, mis on ära toodud kinnipeetava iseloomustuses. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja prokuröri kirjaliku arvamusega ning ära kuulanud süüdimõistetu arvamuse, leiab, et Aleksei Lilleorg tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava tingimisi ennetähtaegne vabastamine ennatlik ja ei ole võimalik. Karistusregistrist nähtub, et Aleksei Lilleorul on praegusel ajal 2 kehtivat kriminaalkaristust ning vangistust kannab ta ka korduvalt. Käesolevalt kannab karistust auto omavolilise kasutamise ja joobes juhtimise eest. Varasemalt on isikut karistatud elukaaslase ähvardamise ja elukaaslase suhtes vägivallatsemise eest. Tema teod on olnud etteplaneeritud ja tahtlikud. Kuriteod sooritatud nii rahalise kasu saamise eesmärgil kui ka emotsiooni ajel. Soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine. Isiku käitumist mõjutab hoolimatu elustiil, ebapiisav probleemide lahendamise oskus ja mõtlematu käitumine, impulsiivsus ja oskamatus arvestada oma tegude tagajärgedega. Kuritegusid sooritab ta tahtlikult ja ette planeerimata. 2 Asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav leiab, et ta võiks alkoholi tarvitamist vähendada, sest see on tervisele hea. Kuid ta seoseid alkoholi tarvitamise ja kuritegude vahel ei näe. Narkootikume A. Lilleorg ei tarvita. Kohtul on raske leida positiivseid asjaolusid, mis toetaksid vabaduses Aleksei Lilleoru tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Tal puuduvad vabanemisjärgselt nii kindel elu-, töökoht ja positiivselt toetavad isikud. Kriminaalhooldusametnik võttis ühendust isiku õega, et läbi viia kodukülastus elukohta, kus oleks võimalik A. Lilleorul ajutiselt elada. Kodukülastust aga läbi viia ei õnnestunud, hoolimata korduvatest katsetest. Seega puudub A. Lilleorul kriminaalhooldusametniku poolt kontrollitud elukoht. Iseloomustusest nähtub, et A. Lilleorg teatas, et tal puudub kindel elukoht ning arvab, et vabanedes saab endale elukoha üürida. Kuna tal puudub vabanemisjärgne elukoht, võib ta vanglast vabanedes pöörduda Lasnamäe Linnaosavalitsuse sotsiaalhoolekandeosakonna poole, et taotleda endale eluaset või võtma ühendust öömaja teenuste pakkujatega. Tallinna Ringkonnakohus võttis 08.05.
  4. a kohtumääruses nr 1-17-7526 seisukoha, et kui maakohus tuvastab, et kinnipeetaval puudub vabanedes kindel elukoht, ei ole täitmiskohtunikul üldse põhjust muid asjaolusid hinnata. Täiendavalt on lahendis märgitud, et: „Süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamine juhul, kui tal puudub kindel elukoht, on välistatud. Vastavalt

§ 76

lg-le 5 allutatakse süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel käitumiskontrollile. Käitumiskontrolli esimene nõue on see, et isik peab elama kohtu määratud elukohas (

§ 75lg 1 p 1).

Elukohaga on seotud ka mitmeid teisi kontrollnõuded. Nt peab isik alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas (

§ 75

lg 1 p 3), saama kriminaalhooldajalt loa elukoha vahetamiseks ja lahkumiseks kauemaks kui 15-päevaks (

§ 75lg 1 p 6).

Seega on isiku käitumiskontrollile allutamiseks ja sellest tulenevalt ka tema ennetähtaegseks vabastamiseks kindla elukoha olemasolu vältimatult vajalik ja kohtul ei ole võimalik süüdimõistetut ennetähtaegselt vabastada, kui kohtul ei ole võimalik määrata kohta, kus isik peab elama.“ Lähtudes eelnevast Tallinna Ringkonnakohtu seisukohast ning asjaolust, et Aleksei Lilleorul puudub vabanemisjärgne elukoht, leiab kohus, et kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine on käesoleval hetkel võimatu. Sellest tulenevalt ei pea kohus põhjendatuks hinnata ka kinnipeetava käitumise muid aspekte ning jätab süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on

§ 76ja Kr

MS §-dest 426, 432, 383, 384. Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.