Obsah (5)

§ 121§ 4§ 43§ 104§ 175

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-22-1099 Määruse kuupäev 25. mai 2022 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi X kaebus Luunja Vallavalitsuse 23. märtsi 2022. a korralduse nr 101 osaliseks tühista

) § 120 lg 1 p-st 8 kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Ühe kohustusliku kaebuse tagastamise alusena näeb

§ 121

lg 1 p 1 ette olukorra, kus vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.

§ 4

lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.

1. Kaebaja on pöördunud halduskohtu poole kaebusega, milles soovib tühistamisnõudega vaidlustada Luunja Vallavalitsuse
2. märtsi
3. a korraldust nr 101 osas, milles Luunja Vallavalitsus võttis sisuliselt vastu otsuse algatada üürilepingu ülesütlemine seoses kaebaja kasutuses olnud Xxx asuva eluruumiga. Luunja Vallavalitsuse poolt
4. mail 2022 edastatud materjalidest ja selgitustest nähtuvalt on eelmainitud kasutusõiguse aluseks Luunja valla ja kaebaja vahel
5. juunil 2011 sõlmitud kokkulepe eluruumi üürile andmise kohta.
6. Kohtupraktikas on selgitatud, et kohaliku omavalitsuse vara kasutusse andmisel toimub mitmeastmeline menetlus: esmalt valib kohalik omavalitsus välja isiku, kelle kasutusse vara antakse, seejärel vormistatakse valik korraldusega lepingu sõlmimiseks ning lõpuks sõlmitakse tsiviilõiguslik leping ja poolte vahel tekib eraõiguslik suhe (Riigikohtu erikogu
7. detsembri
8. a määrus asjas nr 3-3-1-8-01, p 17). Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et pooltevahelised lepinguõiguslikud vaidlused jäävad tsiviilõiguslikuks ka siis, kui üheks pooleks on avalik-õiguslik juriidiline isik (Riigikohtu erikogu
9. märtsi
10. a määrus asjas nr 3-3-4-1-15, p 9; erikogu
11. detsembri
12. a otsus asjas nr 3-3-1-15-01, p-d 13-16).
13. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et vaatamata sellele, et kohtule esitatud
14. juuni
15. a eluruumi üürilepingu kohaselt on üürilepingu üheks pooleks Luunja vald, on selle üürilepingu puhul tegemist tsiviilõigusliku lepinguga. Tsiviilõiguslikule lepingule viitab antud juhul ka asjaolu, et mainitud lepingus on välja toodud üürniku ja üürileandja õigused ja kohustused ning lepingus puudub avalik-õiguslikule suhtele iseloomulik regulatsioon. Arvestades, et üürilepingu sõlmimist ja lõpetamist reguleerib võlaõigusseadus ja üürileping on eraõiguslik leping, tuleb haldusorgani tahteavaldus konkreetse üürilepingu ülesütlemiseks lugeda samuti eraõiguslikuks otsuseks. Seega on vaidlus seoses üürilepingu ülesütlemisega eraõigussuhtest tulenev vaidlus, mitte avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidlus

§ 4lg 1 mõistes.

7. Eraõigussuhtest tulenevad vaidlused vaadatakse läbi tsiviilkohtumenetluses vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 1 ning kohtusse pöördumisel on pädev asja lahendama maakohus (TsMS § 9 lg 1). Seepärast tagastab kohus X kaebuse

§ 121lg 1 p 1 alusel halduskohtu pädevuse puudumise tõttu.

Kohus rõhutab, et kaebajal on võimalik oma õiguste kaitseks pöörduda maakohtu poole. 8. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 43

lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 9. Lisaks tagastab kohus kaebajale kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 20 eurot (

§ 104

lg 5 p 2) ning asendab kohtulahendi avaldamisel kaebaja nime ning eluruumi aadressi tähemärkidega (

§ 175lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik 2