Kriminaalasi nr 1-20-7871 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 30. mai 2022. a, Jõgeva kohtumaja (istung toimus 16.05.2022) Kriminaalasja number 1-20-7871 Täitmiskohtunik Liiv

§ 213

lg 2 p 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks vangistus 1 aasta 3 kuud.

§ 65

lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks Harju Maakohtu 24.09.2019 otsusega mõistetud raskema karistusega ning liitkaristuseks mõisteti Taavi Kiiratsile 4 aastat 3 kuud vangistust. Mõistetud vangistuse kandmise alguseks loeti 24.06.

1. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 24.09.
2. Tartu Vangla esitas kohtule materjalid Taavi Kiiratsi tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör esitas enda arvamuse Taavi Kiiratsi tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta kirjalikult. Prokurör leiab, et kinnipeetav, olles korduvalt varasemalt kriminaalkorras karistatud ja viibides kaheksandat korda vangistuses, ei ole Taavi Kiirats enda käitumist seadusekuulekamaks muutnud. Samuti on olnud süüdimõistetu käitumine vangistuses range järelevalve all negatiivne. Prokuröri hinnangul ei ole isik suuteline enda elu ette planeerima, isikul puudub vabaduses viibides kindel elukoht ja ta on omakasu saamiseks valmis toime panema uusi kuritegusid. Eeltoodust tulenevalt nõustus prokurör Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Taavi Kiiratsi vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Taavi Kiiratsi selgitas kohtuistungil, et ta soovib vabaneda ennetähtaegselt. Talle on tuttav Tartu Vangla iseloomustus ja ta nõustub sellega. Isik tunnistab enda poolt toime pandud süütegusid, kuid seejuures toob välja, et ta on juba pikalt vangistuses viibinud. Taavi Kiirats toob välja asjaolu, et tal on võimalus asuda elama xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx juurde, kus teda aidatakse, ta saaks läbida vajalikud programmid ja leida endale töökoha. Süüdimõistetu ütleb, et on teadlik, et ennetähtaegselt vangistusest vabanedes tuleb tal täita ka talle määratud nõudeid ning ta leiab, et saab nende täitmisega hakkama. Kaitsja avaldas kohtuistungil, et ta alati loodab enda kaitsealuse jaoks kõige paremat. Kinnipeetava kaitsja toetab tema ennetähtaega vabastamist ning palub anda Taavi Kiiratsile võimaluse. KOHTU SEISUKOHT

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Taavi Kiirats temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui neli kuud. Süüdimõistetul on karistust kanda rohkem kui kaks kuud (

§ 76lg 3).

Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 2

§ 76

lg 5 ja § 75 lg 1 p 1 kohaselt tuleb isiku ennetähtaegse vabastamise korral määrata kindlaks tema alaline elukoht. Taavi Kiiratsi kindel vabanemisjärgne elukoht on teadmata. Vangla iseloomustuses on küll kirjas, et Taavi Kiirats avaldas soovi ennetähtaegsel vabanemise korral asuda elama nii xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kui ka xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxe, kuid mõlemad kohad keeldusid Taavi Kiiratsi enda juurde elama võtmisest. 16.05.2022 toimunud kohtuistungil avaldas Taavi Kiirats, et soovib elama asuda hoopis xxxxxx asuva xxxxxxxxxxxxxxxx juurde, kuid sellekohaseid andmeid, et isikul oleks võimalik eelnimetatud rehabilitatsioonikeskusesse elama asuda, kohtul puuduvad. Taavi Kiirats on varasemalt kriminaalkorras korduvalt karistatud ja praegu kannab ta kaheksandat vanglakaristust. Taavi Kiirats on toime pannud erinevaid vara- ja isikuvastaseid ning samuti ka rahvatervisevastaseid kuritegusid, sh vargus, röövimine, sissetungimine, kehaline väärkohtlemine ja narkootikumide käitlemine. Käesoleval hetkel kannab süüdimõistetu karistust arvutikelmuse, varguse, röövimise ja narkootiliste ainete suures koguses käitlemisele kaasaaitamise eest. Praeguse karistuse kandmise ajal on kinnipeetav osalenud mitmetes kuriteoriske vähendavates tegevustes. Ta on osalenud erinevates tugigruppides ning vanglapoolne tagasiside erinevates tugigruppides osalemise kohta on positiivne. Samuti on kinnipeetav töötanud vangla majandustöödel ning töötanud ka järelevalvega väljaspool vanglat. Siiski ei saa Taavi Kiiratsi käitumist vangistuses pidada heaks, sest tal on üks kehtiv distsiplinaarkaristus töökohal kõrvalise tegevusega tegelemise eest. Nõustudes, et tegemist ei olnud raske korrarikkumisega, ilmestab eeltoodu siiski Taavi Kiiratsi suhtumist kehtestatud korda ja reeglitesse. Kui isikul on raskusi kehtiva korra järgimisega isegi range järelevalve tingimustes, ei ole alust arvata, et ta tuleks seaduskuulekalt toime vabaduses. Võttes arvesse Taavi Kiiratsi senist elukäiku ja arvukaid karistusi ning tema käitumist vangistuses, leiab kohus, et ka seekordne karistus ei ole talle käesolevaks ajaks piisavat distsiplineerivat mõju avaldanud. Taavi Kiiratsi õigusvastast käitumist on tugevalt soodustanud alkoholi liigtarbimine ja sõltuvus narkootikumidest. Enamuse kuritegudest on ta toime pannud alkoholijoobes ja narkootikumide sõltuvuse tõttu. Taavi Kiiratsi sõltuvusprobleemidega on käesoleva vangistuse jooksul tegeletud erinevate rehabiliteerivate tegevuste näol. Vanglas läbi viidud vestluses tunnistab ta, et on alkoholi tarvitamisest täielikult loobunud ja tunnistab probleemi narkootikumidega. Kuigi isik väljendab sõnades suurt soovi sõltuvusainetest loobumiseks ning on valmis osalema programmides ka vabanemise järgselt, esineb siiski arvestatav risk uute kuritegude toimepanemiseks alkoholi või narkootikumide tõttu. Seda riski ei maandaks ka kriminaalhooldus ja võimalikud lisakohustused. Kõike ülaltoodut kogumis hinnates ei ole Taavi Kiiratsi tingimisi enne tähtaega vabastamine seaduses sätestatud esimese võimaluse avanemisel põhjendatud. Kuigi kinnipeetava puhul esineb ka positiivseid asjaolusid nagu erinevate sotsiaalprogrammide läbimine ja motiveeritus töö tegemisele, ei võimalda tema varasem elukäik ja korduvad karistused, käitumine vangistuses ja sõltuvusprobleemidest tulenevad riskid tema vabastamist. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on prognoos, et isik käitub edaspidi õiguskuulekalt. Kohtu hinnangul ei ole see eeldus täidetud, vaid Taavi Kiiratsi puhul esineb suur risk uute kuritegude toimepanemiseks. Lisaks puudub tal koht, kuhu 3