Obsah (6)
§ 201§ 64§ 65§ 68§ 74§ 184KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg 30. mai 2022 Kriminaalasja number 1-21-6319 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Aarne Sarjas ja Ingeri Tamm Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
) § 184 lg 2 p 2 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 3 aastat 6 kuud vangistust, ning
§ 201
lg 2 p 4 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust.
§ 64
lg 1 alusel moodustati 4 aastane liitvangistus.
§ 65lg 1 alusel suurendati seda Tartu Maakohtu 22.
oktoobri 2021 otsusega nr 1-21-5760 mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja mõisteti liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 4 aastat ja 11 kuud vangistust.
§ 68lg 1 alusel loeti A.
Põldoja eelvangistuses viibitud 4 päeva karistusaja hulka, mis tähendab, et kandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 4 aastat 10 kuud ja 26 päeva vangistust.
§ 74
lg-te 1 ja 3 alusel ei pööratud mõistetud vangistust täitmisele tingimusel, et A. Põldoja ei pane 5 aasta jooksul toime uut kuritegu, täidab üldisi kontrollnõudeid ega oma ega tarvita narkootilisi ega psühhotroopseid aineid.
- märtsil 2022 esitas kriminaalhooldusametnik Tartu Maakohtule erakorralise ettekande A. Põldojale mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks. Erakorralise ettekande kohaselt tuvastati kriminaalhooldusalusel kahel korral narkootikumide tarvitamise tunnused.
- veebruaril 2022 tuvastati A. Põldojal etteteatamata kontrolli käigus metamfetamiini tarvitamise tunnused. A. Põldoja tunnistas narkootikumi tarvitamist. Veebruari lõpus sai kriminaalhooldaja teada, et
- veebruaril 2022 A. Põldoja vahistati. Kriminaalhooldusametnik tegi Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) päringu, saamaks juhtunust täpsemalt teada.
- aprillil 2022 edastas kriminaalhooldusametnik Tartu Maakohtule PPA vastuse päringule, millest selgub järgnev teave.
- veebruaril 2022 märkas politseipatrull Tartus Kirsi raudtee peatuses käte ja jalgadega vehkivat meesterahvast, kes karjus. Selgus, et tegemist oli A. Põldojaga. Kuna tema kõne oli segane ja käitumine ebastabiilne, kontrolliti tema joovet. Indikaatorvahendiga tuvastati tal ravimite ja kanepi tarvitamise tunnused. A. Põldoja jope taskutest leiti vedelikuga täidetud pudelid ning tühi süstal. Ekspertiisiuuringute tulemusel selgus, et vedelikud sisaldasid narkootilist ainet gammabutürolaktooni (GBL). A. Põldoja peeti kinni ning teda kahtlustatakse
§ 184lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemises.
- aprillil 2022 toimus kohtuistung. Kriminaalhooldusametnik asus seisukohale, et kuna A. Põldoja on suhtunud lugupidamatult võimalusse kanda karistust vabaduses, tuleb talle mõistetud vangistus täitmisele pöörata. A. Põldoja tunnistas esimest rikkumist. Küll aga eitas ta kanepi tarvitamist
- veebruaril
- GBL-i osas selgitas, et see oli tal mõeldud auto pesemiseks, mitte pruukimiseks. Süstal oli taskus ammusest ajast. Maakohtu määrus
- Tartu Maakohus rahuldas
- aprilli 2022 määrusega kriminaalhooldusametniku taotluse ja pööras A. Põldojale Tartu Maakohtu
- detsembri 2022 otsusega mõistetud karistuse täitmisele. Kohtu põhjendused olid lühidalt järgmised.
- Üheselt on tuvastatud, et A. Põldoja tarvitas
- veebruaril 2022 narkootilist ainet, hoolimata keelust.
- veebruaril 2022 avastati A. Põldoja valdusest narkootiline aine, mis on samuti keelatud nii seaduse kui kriminaalhooldusnõuete alusel. Ekspertiisiakt tõendab, et tegemist oli narkootilise ainega.
- Narkootilise aine tarvitamine ja selle omamine on olulised rikkumised, mis peavad kaasa tooma karistuse täitmisele pööramise. Ehkki A. Põldoja kriminaalhooldus on kestnud lühikest aega, on ta juba kahel korral rikkunud narkootikumide omamise ja tarvitamise keeldu. Kuna kohtule ei ole edastatud ühtegi tõendit narkootilise aine tarvitamise kohta
- veebruari 2022, ei saa kohus sellele tugineda. Samas on raske rikkumine ka juba ainuüksi narkootilise aine omamine kriminaalhooldusel. See on toonud kaasa ka A. Põldoja vahistamise ning annab alust arvata, et kriminaalhooldusel viibides jätkab A. Põldoja uute süütegude toimepanemist. Kuigi A. Põldoja tunnistas narkootilise aine tarvitamist
- veebruaril 2022, ei ole kohtul usku sellesse, et ta suudaks vabadusse jäädes hoiduda edaspidi narkootiliste ainete tarvitamisest. Olukorras, kus A. Põldoja ei ole oma käitumismustreid muutnud ning on alust arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemisega, pole võimalik jätkata ka kriminaalhooldusega. 2 Määruskaebus
- aprillil 2022 esitas Tartu Maakohtu
- aprilli 2022 määruse peale määruskaebuse A. Põldoja kaitsja vandeadvokaadi abi Aivar Kello, kes palub mõistetud vangistus jätta täitmisele pööramata. Kaitsja leiab, et kohtul polnud piisavat alust teha viidet A. Põldoja veel käimasolevale kriminaalasjale. Kedagi ei saa süüdi tunnistada ilma kohtuotsuseta. Asjaolu, et A. Põldoja tarvitas ühel korral katseaja jooksul narkootilist ainet ei tohiks olla nii suur rikkumine, et sellele peaks järgnema karistuse täitmisele pööramine. Ringkonnakohtu seisukoht
- Ringkonnakohtu hinnangul pööras Tartu Maakohus A. Põldoja vangistuse õigesti täitmisele.
- Korrektselt on kindlaks tehtud, et A. Põldojal olid
- veebruaril 2022 metamfetamiini tarvitamise tunnused. Ka A. Põldoja ise ei vaidle vastu, et pruukis sel päeval narkootikumi.
- Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, nagu poleks tõendatud, et A. Põldoja tarvitas narkootikume ka
- veebruaril
- Pole alust kahelda
- aprillil 2022 politseilt kriminaalhooldajale saadetud kirjas toodu tõele vastavuses. Eeskätt on oluline järgmine info. Ühes raudteepeatuses üksi olnud A. Põldoja vehkis käte ja jalgadega ning karjus. Politseinikega suheldes oli A. Põldoja kõne segane ja tema pupillid olid suurenenud. Narkojoobe tuvastamiseks kasutati indikaatorvahendit ja see reageeris oksükodoonile (OXY), bensodiasepiinile (BZD) ja kanepile (THC). A. Põldoja tunnistas, et ta oli indikaatorvahendi näidatavaid aineid tarvitanud, v.a kanepit. A. Põldoja taskutest leiti kaks pudelikest vedelikega, mis sisaldasid kokku ca 224 grammi gammabutürolaktooni (GBL). Ka oli tal taskus kasutatud tühi süstal. Niisugused asjaolud võimaldavad kriminaalkolleegiumi hinnangul juba iseenesest öelda, et A. Põldoja oli tarvitanud narkootikume. Veelgi kindlamalt annab selleks väiteks aluse A. Põldoja taust: tegemist on pikalt uimasteid kuritarvitanud inimesega, kelle viimane uimastitarvitamine tuvastati alles ca nädal-poolteist enne
- veebruari
- Seega rikkus A. Põldoja üsna varsti pärast käitumiskontrolli algust kaks korda kontrollnõudeid.
- A. Põldoja katseaja edasise perspektiivikuse osas ei saa lähtuda sellest, et A. Põldoja on praegu vahi all. A. Põldoja võidakse iga hetk vahi alt vabadusse lasta. Sellisel juhul saab jaata mitte üksnes ohtu, et A. Põldoja jätkab narkootikumide tarvitamise keelu rikkumist, vaid ka katseaja tingimuste kõige räigemal moel rikkumise ohtu – A. Põldoja võib panna toime uued kuriteod. Näiteks võib A. Põldoja hakata enda jaoks uimastite ostmiseks hankima raha varavastaseid kuritegusid toime pannes või narkootikume edasi müües. Ka viitab retsidiivsusohule see, et A. Põldoja kandis endaga kaasas kahte pudelit GBL-ga – kui inimene uimasteid ei käitle, ei hoia ta üldjuhul viidatud ainet enda juures. Seega pole karistusest tingimisi vabastamine A. Põldojale soovitud mõju avaldanud ning kriminaalhoolduse edasist teostamist, katseaja pikendamist või täiendavate kohustuste määramist tõenäoliselt edu ei saada.
- Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 leiab ringkonnakohus, et Tartu Maakohtu
- aprilli 2022 määrus tuleb jätta muutmata ja kaitsja määruskaebus jätta rahuldamata.
- A. Kello on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal kohtumäärusega 3 tutvumiseks ja määruskaebuse koostamiseks 30 minutit, mille eest soovib ta tasu summas 32 eurot 40 senti, sh käibemaks 5 eurot 40 senti. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. KrMS § 187 lg 2 esimese lause kohaselt tuleb nimetatud riigi õigusabi tasu kui määruskaebemenetluse kulu A. Põldojalt riigi kasuks välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt) 4