4-22-1186/9

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2022, kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-22-1186 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. aprilli 2022 määrus väärteo eest karistustena määratud rahatrahvi asendamise kohta Jevgeni Nurtdinov (isikukood 38405162729), määruskaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
3. aprilli 2022 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdlase advokaadist kaitsja ning Politsei- või Piirivalveamet. Määruskaebus tuleb esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai käesolevast kohtumäärusest teada või pidi sellest teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. PPA 01.11.2016 otsusega väärteoasjas nr 2317,16,007370 karistati Jevgeni Nurtdinovit KarS § 218 lg 1 järgi rahatrahviga 20 trahviühikut, s.o 80 eurot. Otsus jõustus 18.11.
5. J. Nurtdinov rahatrahvi vabatahtlikult ära ei tasunud, mistõttu pöörati otsus selle sissenõudes sundtäitmisele kohtutäituri kaudu (täiteasi nr 023/2016/2553). 03.10.2017 teavitas kohtutäitur sissenõudjat rahatrahvi täitmise võimatusest. 08.04.2022 esitas PPA taotluse J. Nurtdinovile mõistetud rahatrahvi asendamiseks arestiga.
6. Viru Maakohtu 29.04.2022 määrusega rahuldati PPA taotlus ja asendati PPA 01.11.2016 otsusega väärteoasjas nr 2317,16,007370 J. Nurtdinovile KarS § 218 lg 1 järgi mõistetud tasumata rahatrahv 80 eurot, s.o 20 trahviühikut, 2 päeva arestiga. 2.
7. J. Nurtdinov ei ole trahvi tasunud, tal puuduvad selleks vahendid ja realiseerimiseks võimalik vara. Väärteo eest karistuse määramise ja karistuse täitmise vaheline ajavahemik ei saa venida nii pikaks, et määratud karistuse mõju hajub. Karistuse vääramatus kujutab endast muuhulgas otsustavust karistuse täideviimisel. Puuduvad VTMS-is ja TMS-is sätestatud võimalikud alused rahatrahvi maksmise tähtaja pikendamiseks. Mõjuvaid põhjusi rahatrahvi tasumata jätmiseks ei ole, samuti puuduvad asenduskaristuse kohaldamist välistavad asjaolud. 2.
8. J. Nurtdinov on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 08.10.2018 kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8, 9, § 203 lg 1 ja § 120 lg 1 järgi ning karistatud KarS § 64 lg 1, § 65 lg-te 1, 2 ja § 68 lg 1 alusel liitkaristusega 4 aastat 2 kuud 21 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 14.03.2018 ja lõpp 04.06.
9. Varasema Harju Maakohtu 30.11.2017 otsusega oli J. Nurtdinovit karistatud KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8, 9, § 213 lg 2 p 1, § 263 lg 1 p-de 1, 2 ja § 184 lg 2 p 2 järgi 2 aasta 8 kuu 23 päeva vangistusega tingimisi 3-aastase katseajaga ühes allutamisega käitumiskontrollile. Vaatamata sellele pani ta katseajal toime uue kuriteo. Ka varasematel katseaegadel esines rikkumisi. Arvestades seda, et J. Nurtdinov ei suutnud täita varasema katseaja tingimusi nõuetekohaselt ning jätkas uute kuritegude toimepanemist, puudus maakohtul usk, et ta alustab trahvi tasumist peale vangistusest vabanemist. 2.
10. J. Nurtdinov on varem korduvalt karistatud, vabaduses oli tal probleeme sõltuvusainete tarvitamisega, mistõttu ei näinud maakohus alust ega võimalust J. Nurtdinovile asenduskaristuseks mõistetava aresti asendamiseks üldkasuliku tööga.
11. Viru Maakohtu 29.04.2022 määruse peale esitas määruskaebuse J. Nurtdinov, kes soovib aresti kanda nädalavahetuseti ning tasuda rahatrahv ära lähiajal, kuna kaebajal on olemas töökoht. Kui tema ei lähe tööle alates 06.06.2022, siis võetakse keegi teine ning J. Nurtdinovil on raske leida uus töökoht. Varasemad kriminaalkaristused ja kriminaalhooldus ei puutu asjasse. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
12. Ringkonnakohtu hinnangul on määruskaebus põhjendamatu ega too endaga kaasa maakohtu määruse tühistamist.
13. Maakohus on ringkonnakohtu hinnangul nõuetekohaselt tuvastanud, et J. Nurtdinovil on rahatrahv tasumata täies ulatuses ja vara, millele sissenõuet pöörata, tal ei ole. Seega asenduskaristuse määramine on põhjendatud.
14. J. Nurtdinov soovib, et saaks kanda aresti ositi nädalavahetuseti. KarS § 66 lg annab kohtule aresti ositi kandmise üle otsustamiseks kaalutlusõiguse ehk kohus võib aresti kandmise määrata ositi, aga ei pea seda tegema. Sellest võib keelduda, kui on piisav alus karta, et süüdlane jätab aresti kandmisele ilmumata. J. Nurtdinovi puhul on see oht reaalne. J. Nurtdinovil on karistusregistri kohaselt kaks kehtivat kriminaal- ja kaheksa kehtivat väärteokaristust. Seega ei ole tegemist õiguskuuleka inimesega ja juba seetõttu pole kuigivõrd alust loota, et ta ilmuks järjestikustel nädalavahetustel aresti kandma. Näiteks võimaldati tal Harju Maakohtu 30.11.2017 otsusega mõistetud vangistust tingimisi vabaduses kanda, kui ta ei pane kolme aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab käitumiskontrolli nõudeid. Vaatamata sellele pani J. Nurtdinov juba märtsis 2018 ehk katseajal toime uued kuriteod. See näitab ilmekalt, et J. Nurtdinov ei pidanud tingimisi vangistust ja kriminaalhooldusele määramist millekski ja asus mõned kuud pärast viimast kohtuotsust uusi kuritegusid toime panema. Ei ole välistatud, et olukorras, kus kohus võimaldaks J. Nurtdinovil aresti ositi kanda, jätaks ta lihtsalt aresti kandmisele ilmumata. On ilmne, et asenduskorras mõistetud arest võib isikule elukorralduslikes küsimustes tekitada teatavaid ebamugavusi, kuid sellele tulnuks mõelda juba enne kõnealuse väärteo toime panemist. Seega tuleb J. Nurtdinovil kaks päeva aresti järjest ära kanda.
15. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 1, §-st 194 ja § 196 lg-st 2 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu 29.04.2022 määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Lõhmus Kohtunik 2