Obsah (9)

§ 423§ 428§ 657§ 457§ 150§ 633§ 696§ 171§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunik Kaija Kaijanen, Iris Kangur-Gontšarov, Vallo Kariler Määruse tegemise aeg ja koht 2. veebruar 2022. a, Tallinn Kohtuasja number 2-20-11557 Kohtuasi O

§ 423lg-s 2 märgitud alustel.

Juhul, kui eeldada hagiavalduses esile toodud asjaolude õigsust, on hageja õiguste rikkumine võimalik.

§ 423

lg 2 p 1 kohaldamisel ei oma tähtsust, kas ja mida on tuvastatud teiste kohtuasjade raames, sest teistes kohtuasjades tuvastatu ei mõjuta hageja esitatud faktilisi asjaolusid. Ka ei ole täidetud alus hagi läbi vaatamata jätmiseks

§ 423lg 2 p 2 järgi.

Seadusest tuleneb hageja õigus nõuda kahju hüvitamist, kui hageja õigusi on rikutud. Juhul, kui leping ei ole kehtivalt lõppenud, on hagejal õigus nõuda kostjalt kahju hüvitamist, kuivõrd kostja ei ole lepingut täitnud ja hagejale on tekkinud täitmata jätmisest kahju. Samuti ei saa nõustuda, et hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada, sest isegi, kui ringkonnakohus oleks teises tsiviilasjas tuvastanud kostja väidetud asjaolusid, on kohtupraktikast tulenevalt pooltele siduv ainult otsuse resolutsioon, mitte põhjendav osa. 2 Maakohtu määrus 7. Pärnu Maakohus lõpetas 16. augusti 2021. a määrusega käesoleva tsiviilasja menetluse ning jättis menetluskulud hageja kanda. Menetluskulud otsustas maakohus kindlaks määrata eraldi määrusega pärast menetlust lõpetava lahendi jõustumist. 8. Maakohus leidis, et käesolevas asjas tuleb menetlus lõpetada

§ 428lg 1 p 2 alusel.

Pooled vaidlesid nii tsiviilasjas nr 2-18-7394 kui ka käesolevas tsiviilasjas sisuliselt selle üle, kes rikkus poolte vahel sõlmitud rendilepingut. Tsiviilasjas nr 2-18-7394

1. veebruaril
2. a jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu
3. oktoobri
4. a kohtuotsusega on tuvastatud, et hageja rikkus oma lepingust tulenevat kohustust rendilepingu vilja väljaandmiseks kostjale ning kostja ei ole oma kohustusi rikkunud, s.o hagejal puudub lepingust tulenev tasaarvestatav nõue kostja vastu.
5. Maakohus viitas Riigikohtu praktikale ning järeldas, et kuivõrd tsiviilasjas nr 2-18-7394 jõustunud kohtuotsusega on tuvastatud hagejal rendilepingust tuleneva kahjunõude puudumine, siis ei ole kohtul võimalik käesolevas asjas jõuda eelnimetatud tsiviilasjas esitatud kahjunõuet ületavas osas, mida hageja nõuab käesolevas asjas, teistsugusele järeldusele. Maakohus leidis, et kuna varasemas tsiviilasjas tehtud kohtulahend on jõustunud, siis tuleb käesolevas asjas menetlus lõpetada. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
6. Hageja esitas Pärnu Maakohtu
7. augusti
8. a määruse peale määruskaebuse, millega palus maakohtu määruse tühistada ja jätkata tsiviilasja nr 2-20-11557 menetlemist ning jätta menetluskulud kostja kanda.
9. Hageja tõi välja, et käesolevas asjas ja tsiviilasjas nr 2-18-7394 on pooled küll samad, kuid hagi alus ja hagi ese on erinevad. Tsiviilasjas nr 2-18-7394 nõudis kostja hagejalt sisuliselt tasu maksmist niitmise eest rendilepingu alusel, käesoleval juhul nõuab hageja kostjalt kahju hüvitamist, sest kostja tegevusetus oli põhjustanud hagejale kahju saamata jäänud tulu näol. Lisaks ei ole käesolevas tsiviilasjas siduv teiste kohtuasjade otsuste põhjendavas osas tuvastatu. Täiendavalt märkis hageja, et ringkonnakohus ei ole tsiviilasjas nr 2-18-7394 tuvastanud kahjunõude puudumist, nagu on ekslikult leidnud maakohus käesolevas tsiviilasjas.
10. Kostja esitas seisukoha, milles leidis, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Kostja selgitas, et Tallinna Ringkonnakohtu otsusega tsiviilasjas nr 2-18-7394 on tuvastatud asjaolu, et kostja ütles lepingu üles
11. jaanuaril
12. a, kuna hageja jättis tasumata lepingujärgse tasu. Tallinna Ringkonnakohtu otsusega on tasu hagejalt välja mõistetud. Ringkonnakohus leidis, et leping on lõppenud ja kahjunõue puudub. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
13. Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohtu määrus jääb

§ 657lg 1 p 1 ja § 659 alusel muutmata ja hageja määruskaebus rahuldamata.

14. Kolleegium nõustub maakohtuga, et hagi aluseks olevatel asjaoludel on hageja nõue poolte jaoks siduvalt lahendatud, mistõttu on põhjendatud menetluse lõpetamine otsust tegemata

§ 428lg 1 p 2 alusel.

3

§ 428

lg 1 p 2 kohaselt ei ole lubatud asja menetlemine olukorras, kus samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud menetluse lõpetanud Eesti kohtu lahend. See kehtib ka olukorras, kus vaidlusalune nõue on ühes asjas hagi esemeks ja teises asjas on seda kasutatud tasaarvestuseks. Kuigi reeglina on pooltele siduv üksnes kohtulahendi resolutsioon (Riigikohtu 13. aprilli 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-181-15, p 58), siis nagu maakohus õigesti märkis, on

§ 457

lg 2 kohaselt pooltele siduv ka kohtu otsus tasaarvestuseks kasutatud nõude kohta (Riigikohtu

1. aprilli
2. a määrus tsiviilasjas nr 32-1-34-17, p 13). Vastupidine olukord kulutaks ebamõistlikult nii poolte kui ka kohtu ressursse. Samuti tooks see kaasa vastuoluliste otsuste tegemise ohu või ohu, et hageja saab sama nõude rahuldatud topelt.
3. Tsiviilasjas nr 2-18-7394 esitas Hiie Tõnise talu (käesolevas asjas kostja) Osaühing X (käesolevas asjas hageja) vastu hagi, milles palus Osaühingult X Hiie Tõnise talu kasuks välja mõista põhivõla 4607.26 eurot, viivise
4. mai
5. a seisuga 497.84 eurot ja viivise VÕS § 113 sätestatud määras põhivõlalt alates
6. maist
7. a kuni kohustuse kohase täitmiseni. Hiie Tõnise talu tasunõue tulenes poolte vahel
8. juunil
9. a sõlmitud rendilepingust, mida Osaühing X hageja hinnangul oli rikkunud, sest jättis Hiie Tõnise talule tasumata osa PRIA toetustest. Hiie Tõnise talu loobus osaliselt oma nõudest ja
10. novembri
11. a menetlusdokumendis palus Osaühingult X välja mõista põhivõla 2543.64 eurot, viivise
12. mai
13. a seisuga 281.12 eurot ja viivise VÕS § 113 sätestatud määras põhivõlalt alates
14. maist
15. a kuni kohustuse kohase täitmiseni.
16. aprillil
17. a ja
18. oktoobril
19. a esitas Osaühing X tsiviilasjas nr 2-18-7394 kohtule menetlusliku tasaarvestuse avalduse juhuks, kui kohus leiab, et Hiie Tõnise talu tasunõue on põhjendatud. Osaühing X vastuväite kohaselt on ta tasaarvestanud Hiie Tõnise talu rendilepingust tuleneva tasunõude 2745.46 eurot enda rendilepingu rikkumisest tuleneva kahjunõudega 5862.58 eurot Hiie Tõnise talu vastu (tl 46).
20. Olukorras, kus üks pool tugineb kohtumenetluses tasaarvestusele ja teine pool sellele vastu vaidleb, peab kohus sisuliselt kontrollima, kas tasaarvestuse eeldused on täidetud, mh kas tasaarvestuseks kasutatud nõue on olemas (Riigikohtu
21. juuni
22. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-59-10, p 10 ja
23. novembri
24. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-95-11, p 17). Lisaks on õiguskirjanduses selgitatud, et kohtulahendi õigusjõud laieneb tasaarvestuse vastuväitele ainult siis, kui kohus on selle sisuliselt lahendanud. Kohus ei tohi jätta lahtiseks küsimust, kas tasaarvestus on välistatud seetõttu, et kostjal puudub väidetav nõue, või seetõttu, et nõuete tasaarvestamine ei ole muul põhjusel kehtivalt toimunud (vt V. Kõve jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn, 2017, lk 1209).
25. Harju Maakohus jõudis
26. novembril
27. a tsiviilasjas nr 2-18-7394 tehtud otsuses järeldusele, et Osaühingul X ei ole õigust nõuda hagejalt kahju hüvitamist, kuivõrd Osaühing X ei ole tõendanud, et ta oleks Hiie Tõnise talule andnud täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks ega tõendanud, et esineksid erandlikud asjaolud, millest tulenevalt oleks õigustatud täiendava tähtajata kahju hüvitamine. Lisaks märkis kohus, et kahju hüvitamise nõude esitamine on vastuolus VÕS § 101 lg-ga
28. Eelnevast tulenevalt leidis maakohus sisuliselt, et Osaühingu X kahjunõue on põhjendamatu, mistõttu ei saanud ta seda ka Hiie Tõnise talu nõudega VÕS § 197 lg 1 järgi tasaarvestada. Ka Tallinna Ringkonnakohus jõudis
29. oktoobri
30. a tsiviilasjas nr 2-18-7394 tehtud otsuses järeldusele, et Osaühingul X puudub tasaarvestatav nõue hageja vastu PRIA-lt
31. aastal saada olnud võimalike toetuste ulatuses. Lisaks ei ole tõendatud kostja väide, et talle on tekkinud hageja poolt põllul töötamisega kahju. Seega lahendasid kohtud tsiviilasjas nr 2-18-7394 Osaühingu X tasaarvestuse vastuväite sisuliselt. Tallinna 4 Ringkonnakohtu
32. oktoobri
33. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-7394 jõustus
34. veebruaril
35. a.
36. Praeguses asjas esitas hageja kostja vastu kahju hüvitamise nõude summas 3117.12 eurot, s.o ulatuses, milles hageja arvates tsiviilasjas nr 2-18-7394 tasaarvestuseks kasutatud kahjunõue tasaarvestusega ei lõppenud. Hageja leidis, et kostja ei ole
37. a kinnistuid niitnud, niidet kokku kogunud ega ole taganud kinnistute sellist majandamist, et need vastaksid PRIA esitatud nõuetele püsirohumaadele erinevate toetuste taotlemiseks ja väljamaksmiseks, millega rikkus poolte vahel
38. juunil
39. a sõlmitud rendilepingut. Ka tsiviilasjas nr 2-18-7394 esitatud tasaarvestuse vastuväite kohaselt rikkus Hiie Tõnise talu poolte vahel
40. juunil
41. a sõlmitud rendilepingut, sest ei niitnud ega hooldanud kinnisasja
42. aastal, mille tagajärjel jäi Osaühingul X saamata PRIA toetus. Seega tugineb hageja käesolevas asjas esitatud kahju hüvitamise nõude alusena samadele asjaoludele, millele tugines tsiviilasjas nr 2-18-7394 esitatud tasaarvestuse avalduses. Seetõttu peaks kohus ka praeguse asja lahendamiseks kontrollima, kas hagejal on kostja vastu
43. juunil
44. a sõlmitud rendilepingu rikkumisest tulenev kahjunõue, s.t kontrollima samu eeldusi, mida kohtud kontrollisid tsiviilasjas nr 2-18-7394 seoses Osaühing X tasaarvestuse vastuväitega.
45. Kuivõrd kohtud lahendasid tsiviilasjas nr 2-18-7394 hageja tasaarvestuse vastuväite sisuliselt ning jõudsid järeldusele, et Osaühingul X puudub tasaarvestatav nõue Hiie Tõnise talu vastu, on tsiviilasjas nr 2-18-7394 jõustunud lahend

§ 457lg 2 alusel siduv ka praeguses asjas.

Arvestades eelnevat lõpetas maakohus õigesti

§ 428

lg 1 p 2 alusel menetluse otsust tegemata ning puudub alus maakohtu määruse tühistamiseks.

1. Ringkonnakohus juhib hageja tähelepanu, et hageja tasus määruskaebuselt riigilõivu summas 50 eurot
2. oktoobril
3. a ja summas 50 eurot
4. novembril
5. a, s.o kokku 100 eurot. Kuivõrd määruskaebuse esitamisel pidi hageja RLS § 59 lg 14 kohaselt tasuma määruskaebuselt riigilõivu 50 eurot, saab hageja

§ 150lg 1 p 1 alusel taotleda enam tasutud riigilõivu 50 eurot tagastamist.

21. Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest (

§ 633

lg 1,

§ 696lg 1).

22. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad

§ 171lg 1 alusel menetluskulud hageja kanda.

Vastavalt

§ 177lg-le 2 määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks maakohus.

(allkirjastatud digitaalselt) 5