Obsah (4)

§ 100§ 102§ 101§ 210

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke Otsuse tegemise koht ja aeg Tartu, 21. aprill 2022 Tsiviilasja number 2-2

) § 97 lg 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.

§ 100

lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Riigikohus on 12. mai 2021. a otsuses tsiviilasjas nr 2-18-6491 selgitanud, et

§ 100

lg-s 2 on eelkõige silmas peetud olukorda, kus lapse elukorralduse raskuskese on peamiselt seotud ühe vanema elukohaga, kes korraldab suurel määral lapse igapäevaelu praktilisi küsimusi ja annab ühtlasi põhilise panuse lapse eest hoolitsemisse ning tema vajaduste vahetusse katmisesse. Sel juhul on ootuspärane, et lapsest lahus elav ja lapse vajaduste katmisel väiksemal määral osalev vanem panustab lapse ülalpidamisse ja täidab ülalpidamiskohustust lapsele elatise maksmisega. Kui lapsel on vahelduv elukoht, peavad mõlemad vanemad eelduslikult last vahetult ülal ajal, mil laps elab kummagi vanema juures. Seejuures ei ole vahelduva elukoha kindlakstegemiseks ainumäärav, et laps elaks kummagi vanema juures 40–50% ajast. Vahelduva elukoha olemasolu hindamisel tuleb lisaks kummagi vanema juures viibitud ajavahemiku pikkusele arvestada ka muid asjaolusid tuvastamaks, kas lapse vahetu ülalpidamine, tema eest vahetu hoolitsemine, igapäevaelu tegevuste ja toimingute korraldamine ning muude jooksvate vajaduste katmine jaguneb vanemate vahel enam-vähem võrdselt või on niisuguse vahetu ülalpidamise põhiraskus siiski ühel vanematest. Tartu Maakohtu

1. septembril 2021 määratud esialgse õiguskaitse korras reguleeritud suhtluskorra kohaselt elavad hagejad ema juures ja kohtuvad kostjaga üle ühe nädala neljapäevast pühapäevani (tsiviilasi nr 2-21-7341). Seega viibivad hagejad kostja juures 8 päeva kuus. Hagejatel on nii ema kui ka kostja juures olemas kõik vajalikud asjad – riided, vabaaja veetmise asjad, spordivahendid jms. Hagejate väidete kohaselt tasub ainult ema hagejate koolitoidu, telefonide, bussipiletite, hageja II trennide ja mõlema hageja laagrite eest. Kostja ei ole neid väiteid vaidlustanud. Vanemate ütlustest nähtuvalt on mõlemal vanemal kulud laste toidule, riietele ja kommunaalkulud. Kostja töökoht on taganud hagejale I tasuta trennis käimise ning kostja on maksnud ka hageja I spordilaagri eest. Kostja väitel tagab ta hagejatele elukoha. Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt on hagejate ema ja kostja kaasomandis hagejate elukohaks olev XXXXXXXX, kummalegi kuulub ½ kaasomandiosa. Lisaks kuulub kummalegi ½ kaasomandiosa korteriomandist XXXX. Hagejate selgituste kohaselt on ridaelamu laen 280 eurot kuus ja see läheb maha kostja arveldusarvelt. Seega on kostja kulud hagejate eluasemele 140 eurot kuus (s.o ½ kogu laenusummast). Oluline ei ole, milliste vahendite alusel kostja seda kohustust täidab. Asjaolu, et ta tasub laenumakset saadud korteriüüri arvelt ei muuda seda, et tegemist on kostja kuluga hagejate eluasemele. Hagejate väitel teeb kinnisasja säilitamiseks vajalikud kulud nende ema, kuid see ei ole hagejatele elatise andmine. See, kui üks kaasomanikest teeb üksi kaasomandile kulutusi võib tekitada kaasomanike vahelise nõude. Tegemist ei ole hagejatele makstava elatisega. Hagejatel on vahelduv elukoht ning mõlemad vanemad peavad hagejaid vahetult üleval, kuid sellele vaatamata on hagejate vajaduste katmine raskendatud. Mõlemal vanemal on kulutused hagejate toidule, riietele ja kommunaalkulud. Hagejate ema kulud toidule on seejuures ⅔–¾ , kostja kulud ¼–⅓ kogu laste toidukulust (22 päeva vs 8 päeva). Hagejate ema esitatud nimekirja kohaselt on ainult tema kantavateks kuludeks koolitoit (15 eurot kummalegi), bussipiletid (5 eurot kummalegi), telefonid (9,66 eurot kumbki laps), hageja II trennid 145 eurot, hageja II laagrid 21 eurot 25 senti, hageja I laagrid 27 eurot 92 senti. Kostja ei ole kohtu määratud tähtajaks nimetanud summaliselt ühtegi kulu, mis oleks ainult tema kanda. Kohus saab arvesse 5 võtta ainult kostja tasutava laenumakse hagejate elukoha kindlustamiseks, s.o 140 eurot kuus. Kostja ei ole nõuetekohaselt tõendanud, et eluruumi kasutuseelis oleks suurem. Maakohus ei arvestanud ainult hagejate ema kuludena kommunaal-, elektri- ja sidekulusid, kuna need kulud on ka kostjal. Ei ole selge, miks peaks kindlustus või sõiduki kütus olema hagejate kulu. Ka kõiki ülejäänud välja toomata kulusid kannab ka kostja. Seega on hagejate emal ainult tema kanda hageja II kulud 195 eurot 91 senti ning hageja I kulud 57 eurot 58 senti. Ainult kostja kanda on laste eluasemekulud kummalegi 70 eurot kuus (140/2). Arvestades, et hagejad viibivad kostja juures oluliselt vähem aega kui ema juures, tuleb arvestada ka toidukulusid. Maakohus pidas mõistlikuks toidukuluks 150 eurot kuus hagejale, s.t 40 eurot kulub kummagi hageja toidule kostjal ning 110 eurot hagejate emal. Kostjal tuleks hagejate emale hüvitada kummagi lapse toidukulu 35 eurot. Kostja taotlusel tuleb võtta arvesse ka hagejate emale makstavat riiklikku lastetoetust 60 eurot kummagi hageja kohta. Maakohus jättis hageja I kasuks elatise välja mõistmata. Kostja osaleb hageja I kulude kandmises vahetult ja võrdselt hagejate emaga (hageja ema kulud 57,58 eurot + toiduraha vahe 35 eurot – lastetoetus 60 eurot < kostja kulud 70 eurot). Hageja II kasuks mõistis maakohus kostjalt välja elatise 101 eurot (195,91 + 35 – 60 – 70). Ülejäänud osas osaleb kostja vahetult hageja II kulude kandmises. Hagejad taotlesid elatise väljamõistmist alates
2. jaanuarist
3. Kuivõrd praeguseks on kulutused juba tehtud ning ei ole selge, milliseid summasid kumbki vanem on hageja II trennide ja laagrite eest täpselt tasunud, mõistis maakohus elatise välja alates kohtuotsuse kuulutamisest. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4. Hagejad esitasid maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles paluvad tühistada maakohtu otsus ning teha asjas uus otsus, millega rahuldada hagi täies ulatuses. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei esine asjaolusid, mis annaksid aluse väita, et hagejatel on vahelduv elukoht. Hagejad elavad põhiaja ema juures ja elukohas ning suhtlevad kostjaga vastavalt kehtivale suhtlemiskorrale ehk kaheksa päeva kuus. Põhjus, miks hagejatel on mõlema vanema elukohas olemas oma asjad seisneb selles, et kostja keeldub tema poolt soetatud asju (sh riideid) ema juurde kaasa andmast. Sellest tulenevalt on hagejate emal tekkinud hoopis suurenenud vajadus hagejatele erinevate esemete soetamisel. Kostjale laekub üüritulu kinnisasja eest, mis kuulub nii kostjale kui ka hagejate emale. Järelikult kuulub pool kinnisasja üüritulust hagejate emale ning on vale väita, et pole vahet, kust tuleb kostja raha hagejate elukoha tagamisel. Kostja tasub sisuliselt hagejate elukohaks oleva kinnisasja laenumakset hagejate emale kuuluva raha arvelt. Kohtuotsus on vastuoluline. Maakohus pidas kostja laenumakseid hagejate ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Hagejate ema kannab üksinda kõik hagejate elukohaga seonduvad kulutused (vesi, soojus, elekter, heakorra tööd, korteriühistu poolt esitatavad hooldusarved), kuid maakohus ei pidanud nimetatud kulu hagejate ülalpidamiseks ema poolt. Hagejad veedavad kostja juures 8 päeva kuus. Selline suhtlemise korraldus ei anna alust väita, et ema poolt kantavad eluaseme kulud tuleb jätta täies ulatuses arvesse võtmata. Hagejate igakuiste kulutuste suuruseks, mida kannab nende ema on hageja I puhul 430 eurot 93 senti ning hageja II puhul 585 eurot 93 senti. Ebaselge on maakohtu arvutuskäik, mille kohaselt kuulub hagejate toidukuluna kostja poolt hüvitamisele 35 eurot kuus hageja kohta. Selle arvutuskäigu järgi peaksid hagejate vanemad kandma hagejate toidukulu täpselt võrdselt, hoolimata sellest, et maakohtu poolt on tuvastatud, et hagejad veedavad enamuse ajast emaga (elavad ema juures) (73,33%) ning kohtuvad kostjaga suhtlemiskorra alusel (26,67%). 6 Maakohus jättis põhjendamatult elatise alates
5. jaanuarist 2021 välja mõistmata. Maakohus on asunud ekslikult seisukohale, et ei ole teada, mis ulatuses on hagejate ema kandnud kulutusi. Hagejad on
6. septembri
7. a menetlusdokumendis esitanud täpse ülevaate sellest, mis ulatuses on hagejate ema hagejate trennide ja laagrite eest tasunud. Hagejad on esitanud ka asjakohased tõendid. Kostja ei ole esitanud tõendeid oma vastuväidete kohta. Kostja ei ole tõendanud ühtegi asjaolu, mis annaks alust elatise alla seaduses sätestatud määra väljamõistmiseks (

§ 102lg 2).

Maakohus võttis põhjendamatult elatise suuruse määramisel arvesse hagejatele mõeldud peretoetusi. Elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus üksnes koostoimes muude elatise vähendamise aluseks olevate asjaoludega (Riigikohtu

1. juuni
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 28.2). Sellised asjaolud tulnuks välja tuua ja tõendada kostjal. Kostja ei ole seda teinud. Kostja on vastuses apellatsioonkaebusele esitanud ebaõigeid ning tõendamata väiteid. Hagejad suhtlevad kostjaga igapäevaselt telefoni teel ning viibimised kostja juures toimuvad kooskõlas tsiviilasjas nr 2-21-7341 tehtud kohtumäärusega ehk üle nädala neljapäeva pärastlõunast kuni pühapäevani. Hagejad ei nõustu, et kostja peaks neid vahetult üleval olulise osa ajast või et kostja kannaks hagejate ülalpidamiseks võrdsel määral kulusid hagejate emaga. Hagejad elavad koos emaga korteris, mis kuulub hagejate ema ja kostja kaasomandisse, kuid kõiki selle asja kasutamisega seotud, korrashoidmiseks vajalikke ja muid kulusid kannab hagejate ema ainuisikuliselt. Seega on lapsevanemad omavahel jaganud ära kahe kinnisasja kasutamise ja nende kulude kandmise: hagejate ema on kandnud kõiki enda elukohana kasutatava asja korrashoidmiseks, säilitamiseks ja selle ülalpidamiseks vajalikke kulusid ning kostja on tasunud laenumakset, mille suurus on oluliselt väiksem, kui hagejate ema kantavad kulud. Samuti on kostja saanud teiselt kaasomandisse kuuluvalt kinnisasjalt üüritulu, mis ületab oluliselt lapsevanemate laenumakseid. Vanemate vahelisi vara jagamise küsimusi ei saa arvestada hagejatele elatise maksmisel või selle osana. Kaasomandi lõpetamisel kaob kostja poolt hagejatele elukoha tagamine laenumaksete tasumise näol. Kuni
3. detsembrini 2021 tuleb arvestada elatist sel ajal kehtinud seaduse järgi. Hagejad on enda kulud ette toonud ning hagejate kulud huviringidele, treeningutele ja laagritele on suuremad, kui keskmisel lapsel. Seda tuleb praeguses asjas arvestada ning suurendada seetõttu hagejatele väljamõistetavat summat võrreldes hetkel kehtiva

§ 101sätestatud miinimumsummaga.

Alates

1. jaanuarist 2022 kehtima hakanud korra järgi arvestatakse ka seda, kui palju viibivad lapsed kohustatud vanemaga. Hagejad viibivad kostja juures üle ühe nädala neljapäevast pühapäevani ehk seega 8-l päeval kuus. Kuna hagejad lähevad kostja juurde pärast kooli/trenni ja pühapäeval lähevad nad koju hiljemalt kella 18-ks, viibivad nad kostjaga koos järjest umbes 72 tundi ehk 3 ööpäeva ning kuus keskmiselt seega umbes 6–7 ööpäeva.
2. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud hagejate ema kanda. Kostja ei ole hagejate ülalpidamiskohustust rikkunud, sest osaleb pidevalt hagejate kasvatamises vahetult määral, et ülalpidamise kohustus on täielikult täidetud. Kostja osaleks hagejate kasvatamises vahetult oluliselt rohkem, kuid see ei ole olnud võimalik, kuna hagejate ema piirab hagejate huvisid mitte arvestades põhjendamatult hagejate ja kostja suhtlust. Maakohus on õigesti tuvastanud, et hagejatel on vahelduv elukoht. Maakohus rakendas tsiviilasjas nr 2-21-7341 ajutiselt esialgset õiguskaitset. Tsiviilasi on pooleli, mistõttu on ennatlik rääkida mingisugusest kehtivast suhtluskorrast. Kostja oleks valmis võtma hagejaid enda juurde elama rohkem senisest 8–14 päevast kuus ja seda sooviksid ka hagejad, kuid hagejate ema seda ei võimalda. 7 Hagejate emal ja hagejatel on kasutada eluase, kuid puuduvad eluaseme tagamisega seotud kulud, samas kui kostja peab endale elukoha tagamiseks ja hagejate enda juures elamiseks tegema täiendavaid kulutusi, kuna ta hagejate emaga kaasomandisse kuuluvaid kinnisasju enda elamiskohana kasutada ei saa. Hagejate ema ja hagejate elukohaks oleva kinnisasja laenu tasub kostja, mitte hagejad ega nende ema. Väide, justkui keelaks kostja tema poolt soetatud asju hagejate ema juurde kaasa võtmast, ei vasta tegelikkusele. Hoopis kostja on soetanud enda juurde asju, mis hagejatel juba ema juures on ja mitte vastupidi. Kostja leidis, et alates
3. jaanuarist 2022 kehtima hakanud

redaktsioon ei kuulu käesolevas asjas kohaldamisele. Maakohus sai lähtuda üksnes sellel hetkel kehtiva, s.o maakohtu otsuse tegemise hetkeks jõustunud perekonnaseaduse redaktsioonist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus leiab, et hagejate apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus tühistab materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ning menetlusõiguse normide rikkumise tõttu maakohtu otsuse hagi hageja I suhtes rahuldamata jätmise osas ning hageja II kasuks väljamõistetud elatise suuruse osas ning teeb tühistatud osas uue otsuse (TsMS § 657 lg 1 p 2), millega rahuldab hagejate hagi osaliselt. Ringkonnakohus mõistab kostjalt hageja I kasuks välja igakuise elatise
2. jaanuarist 2021 –
3. detsembrini 2021 146 eurot ning hageja II kasuks 146 eurot,
4. jaanuarist 2022 –
5. märtsini 2022 hageja I kasuks 148 eurot 52 senti ning hageja II kasuks 121 eurot 74 senti (s.o kokku 270 eurot 26 senti kuus) ning alates
6. aprillist 2022 kuni hagejate täisealiseks saamiseni elatise muutuva summana, mis arvutatakse järgmiselt: igakuise elatise baassumma on 200 eurot (
7. jaanuari
8. a seisuga), mida indekseeritakse iga aasta
9. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
10. aprillil. Kostja ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Hageja II elatist tuleb vähendada hageja I elatisega võrreldes 15% võrra. Hagejate elatise summat vähendatakse igakuiselt 8/30 võrra. Ringkonnakohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
11. Vaidlust ei ole, et hagejad on kostja lapsed ning kostja on

§-st 96 ja § 97 p-st 1 kohustatud hagejatele ülalpidamist andma. Hagejad taotlesid elatise miinimummääras väljamõistmist. Hagi esitamise ajal oli elatise miinimummäär 292 eurot ühe lapse kohta. Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta

§ 100

lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes (Riigikohtu

1. jaanuari
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 12). Üldjuhul ei või igakuine elatis olla vähem, kui seadusega kehtestatud miinimummäär. Erandina saab alla alammäära alaealisele lapsele elatise

§ 102lg 2 kolmanda lause järgi välja mõista mõjuval põhjusel.

Elatise 8 vähendamiseks alla miinimummäära peab kohustatud vanem tõendama mõjuva põhjuse olemasolu (Riigikohtu

1. oktoobri
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 15).
3. Vahelduva elukoha puhul peavad mõlemad vanemad lapsi eelduslikult vahetult ülal ajal, mil nad viibivad kummagi vanema juures, kattes ka lapse põhivajadused. Puudub vaidlus, et hagejad viibivad kostja juures tsiviilasjas nr 2-21-7341 määratud suhtluskorra järgi üle nädala neljapäevast pärast kooli/trenni kuni pühapäeva õhtuni. Elatise väljamõistmise eeldusena peab olema esile toodud, et vaatamata lapse kummagi vanema poolsele vahetule ülalpidamisele on lapse vajaduste katmine raskendatud seetõttu, et vanemad ei ole jõudnud lapse ülalpidamiseks tehtavate kulutuste jaotamises omavahel kokkuleppele või ei täida üks vanem sellist kokkulepet ning selle tõttu tuleb teisel vanemal teha puudujääva osa katteks suuremaid kulutusi. Juhul kui selliseid asjaolusid ei esine, ei teki kummalgi vanemal lisaks ülalpidamise vahetule andmisele

§ 100

lg-st 2 ja § 105 lg-st 3 tulenevat kohustust maksta lapsele elatist (vt ka Riigikohtu

1. mai
2. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-6491, p 13). Samas ei ole vahelduva elukoha kindlakstegemiseks ainumäärav, et laps elaks kummagi vanema juures 40–50% ajast. Vahelduva elukoha olemasolu hindamisel lisaks kummagi vanema juures viibitud ajavahemiku pikkusele tuleb arvestada ka muid asjaolusid, tuvastamaks mh, kas lapse muude jooksvate vajaduste katmine jaguneb vanemate vahel enam-vähem võrdselt või on niisuguse vahetu ülalpidamise põhiraskus siiski ühel vanematest. Näiteks ei sõltu lastega seotud püsikulude, sh kulud riietele, laagritele, treeningutele, huvialaringidele jms kandmine eeldatavasti sellest, kumma vanema juures laps on (vt nt Riigikohtu
3. juuni
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-56-15, p 11).
5. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole praeguses vaidluses põhjendatud asuda seisukohale, nagu oleks hagejatel vahelduv elukoht. Hagejad viibivad suhtluskorra järgi 8 päeva kuus kostja juures ning ülejäänud aja ema juures. Seega on hagejate peamine elukoht ema juures. Põhjendatud ei ole arvestada kostja poolt eluaseme laenu maksmisega kui ülalpidamiskohustuse täitmisega, jättes seejuures arvestamata hagejate ema poolt tehtavaid majapidamiskulutusi. Ringkonnakohtu hinnangul arvestas maakohus põhjendatult hagejate kostja juures viibimisega. Kaheksa päeva jooksul kuus kannab kostja hagejate ülalpidamiskulusid vahetult ja seda ei pea tegema hagejate ema. Samas nõustub ringkonnakohus apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus jättis põhjendamatult hagejate ema igapäevaste majapidamiskuludega täielikult arvestamata. Kuigi kostja kannab sarnaselt hagejate emaga majapidamiskulutusi ajal, mil hagejad viibivad kostja juures, jättis maakohus põhjendamatult arvestamata sellega, et hagejad viibivad kostja juures siiski oluliselt vähem aega. Maakohus tuvastas, arvestades hagejate viibimist nii ema kui ka kostja juures (vastavalt 22 päeva ja 8 päeva), et hagejate ema kulud toidule on ⅔–¾, kostja kulud ¼–⅓ kogu laste toidukulust. Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus põhjendamatult vastava proportsiooni kohaldamata ka muudele hagejate igapäevastele kuludele, s.h igapäevase majapidamisega seotud kulutustele.
6. Kuivõrd hagejad viibivad kostja juures umbes neljandiku kuust (8 päeva), siis ei saa hagejate elatise nõue olla kogu ulatuses põhjendatud, sest ajal, mil hagejad viibivad kostja juures, katab kostja vahetult vähemalt hagejate toitlustamise ja eluasemega seotud kulutusi. Kuivõrd hagejad viibivad enamuse ajast ema juures, siis on tema kulud hagejate ülalpidamiseks eelduslikult suuremad. Hagejad nõudsid elatist miinimummääras ning ei pidanud oma vajaduste suurust tõendama (Riigikohtu
7. veebruari
8. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-15909, p 12). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hagejad ka tõendanud, et nende vajadused oleksid miinimumelatisest suuremad. Seega lähtub ringkonnakohus elatise suuruse määramisel miinimumelatise suurusest 9 ning hagejate kostja ja ema juures veetud aja proportsioonist (¾ ema juures ning ¼ kostja juures).
9. Igakuine elatis peaks katma kõiki lapse vajadusi. Hagejad tõid oma vajaduste loetelu
10. septembri
11. a menetlusdokumendis (tl 40). Tsiviilasja materjalidega on tõendatud, et mõlemad vanemad teevad kulutusi laste riietele (tl 51–55, 57 pöördel, 60–65, 96–100). Seega on põhjendamatu mõista kostjalt täiendavalt välja hagejate riietega seotud kulu. Samuti kannab kostja hagejatele taskuraha (tl 94–95) ning teeb kulutusi meelelahutusele (tl 99, 102). Seega täidab kostja hagejate ülalpidamiskohustust vahetult ka hagejatele vajalike asjade soetamisel. Maakohus võttis arvesse kostja poolt hagejate elukohaks oleva ridaelamuboksi laenu tasumist elatise määramisel arvesse. Hagejad on laenu arvestamisele kogu menetluse kestel vastu vaielnud.

§ 100

lg 3 esimese lause järgi võivad vanemad lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Seega võivad vanemad leppida kokku ka muul viisil elatise andmises ja iseenesest ei ole välistatud, et kohustatud vanem annab ülalpidamist muul viisil, kui elatise maksmise teel, nt eluasemelaenu maksmisega (Riigikohtu

1. oktoobri
2. a otsus tsiviilasjas 3-2-1-69-13;
3. juuni
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13). Käesolevas asjas puudub aga selleks poolte kokkulepe ning vanemate vahelised vaidlused kaasomandiga seotud õiguste ja kohustuste üle ei ole käesoleva vaidluse esemeks ning tuleb kostja ja hagejate ema vahel lahendada praegusest menetlusest eraldi. Seetõttu ei arvesta ringkonnakohus kostja poolt ridaelamuboksi laenu tasumist elatise kohustuse täitmisena.
5. Tsiviilasjas on tõendatud, et kostja peab hagejaid vahetult üle 8 päeva kuus, ostab hagejatele vajalikke esemeid (riided ja jalanõud), annab taskuraha jms. Kuivõrd hagejad ei ole tõendanud, et nende vajadused oleksid suuremad, kui miinimum, siis tuleb eeldada mõlema vanema panust arvestades, et hagejate vajadused on 584 eurot kuus (292*2). Sellest katab kostja vahetult ¼, s.o 146 eurot (584/4). Üldjuhul peavad vanemad kandma oma alaealiste laste ülalpidamiskulusid võrdselt, seega on kummagi vanema kohustus 292 eurot. Kuivõrd kostja katab oma kohustusest vahetult 146 eurot, tuleb kostjalt mõista hagejate kasuks välja vahetut ülalpidamist ületav osa, s.o 292–146=146 eurot kummale hagejale.
6. Maakohus jättis hagi hageja I osas täielikult rahuldamata. Maakohus jättis hageja II elatise alates
7. jaanuarist 2021 välja mõistmata põhjusel, et ei ole teada, mis ulatuses on vanemad hageja II trennide ja laagrite eest täpselt tasunud. Ometi mõistis maakohus hageja II kasuks välja elatise arvestades hageja II poolt nimetatud trenni ja laagrite tasu suurust. Kostja ei ole väitnud, et ta oleks menetluse kestel hageja II trennide ja / või laagri eest maksnud. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse nii hageja I kui ka hageja II suhtes. Ringkonnakohus rahuldab hagejate hagi osaliselt ning mõistab kostjalt perioodil
8. jaanuar 2021 –
9. detsember 2021 elatist kummale hagejale 146 eurot kuus.
10. Alates
11. jaanuarist 2022 muutus perekonnaseaduses sätestatud regulatsioon elatise suuruse kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel. Kui menetluse kestel on muutunud ülalpidamisõigust reguleerivad materiaalõiguse normid, tuleb seda asja läbivaatamisel arvestada, st kui elatisehagi on esitatud enne
12. jaanuari 2022, saab kohus

§ 210lg 2 järgi mõista kuni 1.

jaanuarini 2022 elatise välja enne

1. jaanuari 2022 kehtinud perekonnaseaduse sätete alusel, alates
2. jaanuarist 2022 aga kehtiva perekonnaseaduse sätete alusel (Riigikohtu
3. oktoobri
4. a otsus tsiviilasjas 10 nr 3-2-1-75-11, p 11). Ringkonnakohus peab seega alates
5. jaanuarist 2022 elatise väljamõistmisel lähtuma kehtivast seadusest.
6. Alates
7. jaanuarist 2022 kehtima hakanud

§ 101

lg-te 1–7 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui

§ 101alusel arvutatud summa.

Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta

1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
2. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse seletuskirja kohaselt on elatise väljamõistmise eesmärgiks lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine. Igakuine elatis ühele lapsele arvutatakse alates
3. jaanuarist 2022 kehtima hakanud seaduse kohaselt lapse vajadustest, kohustatud vanema sissetulekust, elatist saama õigustatud laste arvust, peretoetustest ja kummagi vanemaga koos veedetud ajast lähtudes. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kui toetused laekuvad elatist taotlevale poolele, tuleks pool toetusest seega elatise summast maha arvata. Kuna tegemist on toetustega, mille eesmärk on pere toimetuleku parandamine, on põhjendatud neid elatise summa kindlaksmääramisel arvesse võtta. Alates
4. jaanuarist 2022 kehtima hakanud

§ 102

lg-te 1–2 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Vanemad ei vabane

§ 102lg 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest.

Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

§ 101alusel arvutatud elatise summa.

Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral

§-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

1. Alates
2. jaanuarist 2022 väljamõistetava elatise puhul tuleb võtta aluseks seadusega kehtestatud baassumma, asjaolu, et osa hagejate vajadustest on kaetud riiklike peretoetustega, ning hagejate vanuste vahet ja kostja juures veetud aega. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole menetluses tuvastamist leidnud, et hagejate vajadused ületaksid alates
3. jaanuarist 2022 kehtima hakanud seaduses kehtestatud miinimummäära. Seega tuleb alates
4. jaanuarist 2022 mõista välja hagejatele elatis alates
5. jaanuarist 2022 kehtima hakanud miinimummääras. Alates
6. jaanuarist 2022 kehtima hakanud seaduse järgi tuleb elatise arvestamisel võtta aluseks baassumma, milleks on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
7. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma (

§ 101lg 3).

Perioodil

1. jaanuar –
2. märts
3. a

§ 101

lg 4 järgi lisanduv kolm protsenti eelneva kalendriaasta keskmisest brutopalgast (1448 eurost) on 43 11 eurot 44 senti. Seega on perioodil

1. jaanuar –
2. märts
3. a arvestatavaks miinimumelatise määraks 243 eurot 44 senti. Kuivõrd hagejate vanusevahe on alla kolme aasta, tuleb hageja II elatist vähendada hageja I elatisega võrreldes 15% võrra (

§ 101

lg 7), seega hagejale II arvestatava elatise miinimummääraks on 206 eurot 92 senti. Arvestatavast miinimumelatisest tuleb

§ 101lg 5 järgi maha arvata lastele makstavaid toetusi.

Lapsetoetuse suurus sõltub laste arvust perekonnas. Kui peres kasvab üks või kaks lapsetoetust saavat last, siis on toetus 60 eurot lapse kohta kuus, millest ühe vanema osa iga lapse kohta oleks pool ehk 30 eurot kuus. 17.

§ 101

lg 6 kohaselt, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Määratud suhtluskorra järgi viibivad mõlemad hagejad kostja juures üle nädala neljapäevast kuni pühapäevani, s.o 8 päeva kuus. Alles apellatsioonimenetluses

1. märtsil 2022 tõid hagejad välja, et kuna hagejad lähevad kostja juurde neljapäeval pärast kooli/trenni ja pühapäeval tulevad nad koju hiljemalt kella 18-ks, viibivad nad kostjaga koos järjest umbes 72 tundi ehk 3 ööpäeva ning kuus keskmiselt seega umbes 6–7 ööpäeva. Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist hilinenult esitatud väitega TsMS § 633 lg 5 mõttes, hagejad ei toonud välja, miks nad pole seda väidet varem esitanud, seega lähtub kohus asjaolust, et hagejad viibivad kostja juures 8 päeva kuus. Hagejate elatise summat tuleb vähendada igakuiselt 8/30 võrra. Hageja I puhul tuleb vähendada arvestatavat elatist 64 euro 92 sendi (243,44/30x8) võrra ning hageja II puhul 55 euro 18 sendi võrra (206,92/30x8). Seega oleks perioodi
2. jaanuar –
3. märts
4. a eest kostjalt hageja I kasuks väljamõistetava elatise suuruseks 148 eurot 52 senti kuus (243,44–30–64,92) ning hageja II puhul 121 eurot 74 senti kuus (206,92–30–55,18), s.o kokku 270 eurot 26 senti kuus. Statistikaameti andmete kohaselt on
5. aprilli seisuga tarbijahinnaindeksi muutus võrreldes eelneva aastaga 4,6%. Seega on
6. a elatise baassumma 200*4,6%=209 eurot 20 senti.
7. a keskmine brutopalk oli 1548 eurot, millest 3% on 46 eurot 44 ning sellest tulenevalt hagejale I arvestatavaks elatise miinimummääraks on 255 eurot 64 senti ning hagejale II 217 eurot 29 senti (255,64x85%). Seega on alates
8. aprillist 2022 kostjalt hageja I kasuks väljamõistetava elatise suuruseks 157 eurot 47 senti (255,64–30–255,64/30*8) ning hageja II kasuks 129 eurot 35 senti (217,29–30– 217,29/30x8), s.o kokku 286 eurot 82 senti kuus.
9. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Vahur-Peeter Liin Indrek Parrest Triin Uusen-Nacke 12