← Eesti

2-21-11131/48

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Vahur-Peeter Liin, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. aprill 2022, Tartu Tsiviilasja number 2-21-11131 Tsiviilasi A.A. ja B.B. hagi C.C. vastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Iga hageja osas 2250 eurot Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
  2. detsembri
  3. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik C.C. apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Apellant/kostja: C.C., ik XXXXXXXXXXX, riigi õigusabi korras määratud esindaja: vandeadvokaat Marina Valge Vastustajad/hagejad: A.A., ik XXXXXXXXXXX, B.B., ik XXXXXXXXXXX, seaduslik esindaja: D.D., ik XXXXXXXXXXX RESOLUTSIOON
  4. Jätta Tartu Maakohtu
  5. detsembri
  6. a otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
  7. Jätta apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud C.C. kanda. Vastustajatel menetluskulud puuduvad. Vabastada C.C. talle osutatud riigi õigusabi hüvitamise kohustusest. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. 1 Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD
  8. B.B. ja A.A. (hagejad) esitasid
  9. juulil 2021 Tartu Maakohtule hagi C.C. (kostja) vastu elatise väljamõistmiseks 250 eurot lapse kohta kuus alates hagiavalduse esitamisest. Hagiavalduse kohaselt kasvatab ema lapsi üksi. Ühe lapse igakuised kulutused on kokku 250 eurot, sh eluasemekulud 50 eurot; toit 100 eurot; transport 5 eurot; sidekulud 5 eurot, hügieenitarbed 15 eurot; koolikohustus 25 eurot; riided ja jalanõud 50 eurot. Kostja viibib kinnipidamisasutuses.
  10. Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Vastuse kohaselt on kostja võimeline andma ühele lapsele elatist 15 eurot kuus, sest kostjal puudub vanglas sissetuleku teenimise võimalus. Kui kohus rahuldab hagi, siis tekib kostjal hagi esitamisest kuni vabanemiseni võlgnevus ca 12 000 eurot. Arvestades kostja tervislikku seisundit, ei ole ta suuteline sellist võlgnevust kunagi likvideerima ja lisaks veel igakuist elatist maksma.
  11. Maakohtus
  12. novembril 2021 toimunud kohtuistungil jäid hagejad oma nõude juurde. Hagejate seaduslik esindaja oli nõus sõlmima kompromissi 150 eurot kuus lapse kohta. Hagejate seaduslik esindaja töötab kahe koha peal, teenib kuus kokku 1100-1200 eurot. Kostja väitis, et tema pensionärist isa toetab kahte last kokku 100 euroga kuus. Kostja on nõus kompromissiga 15 eurot kuus, kuna tal ei ole rohkemaks võimalusi, tal on kehv tervis ja vanglas ei ole võimalik sissetulekut teenida. Kostja vabaneb vanglast
  13. aasta suvel. MAAKOHTU OTSUS
  14. Tartu Maakohus rahuldas
  15. detsembri
  16. a otsusega hagi osaliselt, mõistis kostjalt B.B. kasuks välja igakuise elatise 100 eurot alates
  17. juulist 2021 kuni B.B. täisealiseks saamiseni XXXXX ning A.A. kasuks välja igakuise elatise 100 eurot alates
  18. juulist 2021 kuni A.A. täisealiseks saamiseni XXXXX. Maakohus kohustas kostjat tasuma igakuist elatist B.B. arveldusarvele iga kalendrikuu eest ette koos vastava selgitusega. Maakohus jättis menetluskulud poolt endi kanda, riigi õigusabi kulud riigi kanda.
  19. Hagejad on kostja alaealised lapsed, kes elavad emaga. Isa viibib kinnipidamisasutuses. Perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, s.o
  20. aastal 292 eurot kuus. Erandina saab alaealisele lapsele mõista elatise alla seaduses sätestatud alammäära PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi mõjuval põhjusel. Maakohus leidis, et antud juhul esinevad alused elatise vähendamiseks alla miinimummäära. Elatise suuruse määramisel tuleb arvestada asjaoluga, et vanem oleks suuteline kohtuotsust täitma. Perekonnaseaduse mõtte kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajadustele tagaks ka laste vajaduste rahuldamise, kuid see ei tähenda, et elatise suuruse määramisel ei tuleks arvestada elatist maksma kohustatud vanema objektiivset varalist seisundit. 2 Maakohtu kogutud andmete kohaselt puudub kostjal püsiv sissetulek, kuna ta viibib kinnipidamisasutuses. Kostja K-raha väljavõtte kohaselt on kostja kontojääk
  21. detsembri
  22. a seisuga 0,06 eurot. Kostja nimele ei ole registreeritud sõidukeid ega kinnisvara. Täitemenetluse registri kohaselt on kostjal 24 kehtivat täitemenetlust. Kohtuistungil antud selgituste kohaselt töötab hagejate seaduslik esindaja kahel töökohal, tema kuuteenistus kokku on 1100-1200 eurot. Kogumispensionifondist võetud raha eest ostis hiljuti auto, mida vajab töökohustuste täitmiseks. Hagejate seaduslikul esindajal on täitemenetluse registri kohaselt üks kehtiv täitemenetlus. Maakohus märkis, et hoolekandeasutuses viibivale alaealisele lapsele on kohtuotsusega hagejate seaduslikult esindajalt välja mõistetud elatis 25 eurot kuus ja kostjalt 15 eurot kuus. Maakohus leidis, et elatise tasumisest vabastamise või selle suuruse vähendamise aluseks ei ole üksnes asjaolu, et kostja viibib kinnipidamisasutuses, sest kinnipidamisasutuses on võimalik elatise maksmiseks töötasu teenida. Kostja ei ole käesoleval ajal töövõimetu, ta võib teha kergemat tööd. Siiski tuleb arvesse võtta, et kinnipidamisasutuses on kostja võimalused sissetulekut teenida oluliselt piiratumad. Maakohtu hinnangul ei kahjusta elatise väljamõistmine kinnipidamisasutuses viibimise ajal kostja ülalpidamist, kuna ta on kuni vabanemiseni riiklikul ülalpidamisel. Maakohus märkis, et arvestada tuleb ülalpidamist saama õigustatud laste huvidega, lapsed vajavad ülalpidamist pidevalt, mitte alles kostja vanglast vabanemisel. Samas võib kostjalt elatise väljamõistmine kahele lapsele kokku 500 eurot kuus tuua kaasa olukorra, et kinnipidamisasutuses viibimise ajal tekkinud täitmata kohustuste kuhjumise tagajärjel ei suuda kostja jooksvalt tasuda elatist ka pärast kinnipidamisasutusest vabanemist. Sellise olukorra tekkimine ei saa olla kooskõlas elatise väljamõistmise eesmärgiga. Hagejad on käesoleval ajal 9- ja 10-aastased. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse (RAKE) ja Pricewaterhouse Coopers Advisorsi (PwC) koostatud
  23. aasta lõppraporti „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“ kohaselt on 7–12 aastaste laste ülalpidamiskulu standardeelarve meetodi põhjal ühes kuus 359 eurot ehk 7-12-aastase lapse ülalpidamiskulu ühe vanema kohta ligikaudu 179,50 eurot kuus, mis on oluliselt väiksem kui kehtiv miinimumelatise määr ja hagejate seadusliku esindaja poolt nõutud elatise suurus. Arvestades kostja majanduslikku seisundit ning asjaolu, et hagejate vajadused on kaetud osaliselt peretoetustega, tuleb kostjalt väljamõistetavat elatist vähendada. Elatist saab vähendada ½ peretoetuse ehk 30 euro võrra lapse kohta. Maakohus arvestas elatise summa kindlaksmääramisel ka asjaoluga, et hagiavalduse kohaselt on iga hageja igakuised kulutused kokku 250 eurot, millest ühe vanema kanda jäävaks osaks on pool ehk 125 eurot. Kohtu hinnangul on hagejate ema sissetulekut arvestades eluliselt usutav, et ühele lapsele kulub ühes kuus ca 125 eurot. Maakohus võttis arvesse, et kostja viibib kinnipidamisasutuses ning on seetõttu piiratud võimalustega sissetulekut teenida. Maakohus märkis, et vältida tuleb olukorda, et kostjal on vanglast vabanedes kuhjunud suur võlg. Eelnevast tulenevalt leidis maakohus, et põhjendatud elatise summa on 100 eurot kuus. Maakohus jättis hagi osalise rahuldamise tõttu menetluskulud poolte endi kanda. Kostja riigi õigusabi kulud jättis maakohus riigi kanda. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 3
  24. Kostja esitas
  25. detsembril 2021 Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsus ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata või alternatiivselt määrata elatiseks 14,67 eurot lapse kohta. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole maakohus arvestanud asjaoluga, et kostjal oli
  26. augustil 2021 korduv müakardi allseina infarkt. Infarkti tagajärjel oli kostja vabastatud füüsilisest koormusest kuni
  27. oktoobrini 2021 ja ta vajab kuni
  28. veebruarini 2022 kergemat tööd. Samuti vajab ta topeltantiagregaantravi kuni
  29. augustini
  30. Kostja suudab teha kergemaid majandustöid, mille tunnitasu on 0,63 eurot vastavalt töötatud tundidele. Teenitud töötasust jääb kostjale 0,504 eurot. Osalise koormusega töötades oleks tema kuuteenistus 44,352 eurot. Kui kostja enda tarbeks mitte midagi ei jätaks, siis tema kohustuseks on maksta 15 eurot hoolekandeasutuses olevale lapsele, järele jääb 29,35 eurot. Seega kummalegi lapsele saaks ta maksta elatist 14,676 eurot. Kostjale teadaolevalt on Viru Vanglas 600 kinnipeetava kohta vaid 180 töökohta, seega tema võimalus tööd saada on äärmiselt ebatõenäoline. Kostja kannab karistust kuni
  31. juunini
  32. Seega kuni selle ajani puudub kostjal igasugune võimalus kohtuotsust täita. Vanglast vabanemisel on tema elatisvõla suuruseks 4800 eurot. On vähetõenäoline, et vabanemise järgselt leiab kostja sellise töökoha, et ta suudab tasuda igakuuliselt elatist ja tasuda tekkinud võlgnevust ja ka ennast ülal pidada. Arvestades kostja tervislikku seisundit, siis on tõenäoline, et kostja sissetulekuks saab olema töövõimetustoetus. Maakohtu otsusest ei nähtu, kas elatise väljamõistmisel on arvesse võetud asjaolu, et kostja isa (laste vanaisa) tasub laste ülalpidamiseks igakuuliselt 100 eurot. Kostja saab aru ja nõustub, et ta peab vanemana lapsi ülal pidama, kuid paraku ei ole käesoleval ajal kostjal endast sõltuvalt võimalik midagi lastele elatise maksmiseks teha. Vabanedes karistuse kandmiselt peab kostja tegema kõik endast sõltuva, et anda lastele ülalpidamist. Seda kohustuse täitmist on kostja kohtuistungil ka kinnitanud.
  33. Hagejad ei ole vastust apellatsioonkaebusele esitanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  34. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus jätab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 kohaselt maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid.
  35. Ringkonnakohus ei nõustu kostja väitega, et kostjal puudub kuni vanglast vabanemiseni igasugune võimalus kohtuotsust täita. Asjaolu, et vanglas viibides on võimalused sissetulekut teenida oluliselt piiratumad, on möönnud ka maakohus, kuid see ei tähenda, et need võimalused sootuks puuduvad. Vanem ei vabane lapse ülalpidamisekohustusest ning sellest tulenevalt sissetuleku teenimise kohustusest põhjusel, et ta ei saa vanglas viibimise tõttu sissetulekut teenida. Kinnipidamisasutuses viibimine on tingitud eelkõige kostja enda käitumisest ning õigusvastasest tegevusest. Maakohus on elatise suuruse määramisel arvesse võtnud nii kostja majanduslikku olukorda kui ka asjaolu, et kostja viibib praegusel ajal vanglas. Maakohus märkis õigesti, et arvestada tuleb ülalpidamist saama õigustatud laste huve, kes vajavad ülalpidamist pidevalt, mitte alles kostja vanglast vabanemisel. Taunitav on apellatsioonkaebuses väljendatud suhtumine, mille kohaselt on vabanemise järgselt sellise töökoha leidmine, mis annaks võimaluse tasuda elatist, võlgnevust kui ka ennast ülal pidada, vähetõenäoline. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (Riigikohtu
  36. oktoobri
  37. a otsus 4 tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15). Kui kostja ei saa vanglas viibimise ajal oma kohustust täita või ei saa seda teha nõutud ulatuses, tuleb tal seda teha tagantjärele. Ringkonnakohus märgib, et elatise suuruse väljamõistmisel ei oma praegustest asjaoludest tulenevalt tähtsust see, et hagejate vanaisa maksab hagejatele elatist kokku 100 eurot. Kohustatud isikuks on kostja ning kostja kohustuse suurust ei mõjuta see, kui kostja isa oma lapselapsi vabatahtlikult toetab.
  38. Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Hagejad ei ole apellatsioonkaebusele vastanud, nendel hüvitatavad kulud puuduvad. Kostjat esindas ringkonnakohtus riigi õigusabi korras määratud advokaat. Ringkonnakohus leiab, et kostjale õigusabikulude hüvitamiskohustuse panemine võib ta seada raskesse olukorda. Ringkonnakohus vabastab hageja TsMS § 190 lg 7 alusel riigi õigusabi kulude kandmisest ja jätab kulud riigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.