) § 106 lg-eid 1 ja 6. Kaebaja näol ei ole tegemist
lg 1 p-s 1 nimetatud isikuga, kellel „varem ei ole olnud auto või mootorratta juhtimisõigust“. Asjakohane on
lg 6 ning selle sõnastusest ei nähtu, et uue juhtimisõiguse taotlemiseks peab ära ootama karistuse kustumise. 4. Transpordiamet palus jätta kaebus rahuldamata.
lg-eid 1 ja 6 tuleb tõlgendada nii, et
lg 1 p-de 3, 4 ja 5 tingimuste kontroll on igal juhul juhtimisõiguse andmise eelduseks. Seal nimetatud asjaolusid tuleb ühetaoliselt arvesse võtta kõigi esmase juhiloa taotlejate puhul. Pärast esmase juhiloa kehtetuks tunnistamist on kaebaja põhimõtteliselt samas olukorras nagu inimene, kellel ei ole juhtimisõigust kunagi olnud. Esmast juhiluba ei saa hakata taotlema enne, kui karistuse andmed on karistusregistrist kustutatud. Varem tõlgendati asjassepuutuvaid sätteid teisiti, kuid usalduse kaitset ei saa kohaldada ebaõige halduspraktika jätkamise eesmärgil. 5. Tallinna Halduskohus jättis 10.09.2021 otsusega kaebuse rahuldamata, nõustudes vastustaja poolt
Vaidlust pole selles, et kaebajale oli esmane juhiluba väljastatud 29.06.2018, kuid vaidlusaluse otsuse tegemise ajaks olid nii esmane juhiluba kui ka juhtimisõigus, mida see tõendas, tunnistatud
Karistusregistrist karistusandmete kustutamiseni oli 2021. a veebruari lõpus ehk vastustaja poolse keelduva otsuse tegemise ajaks jäänud umbes 2 aastat ja 10 kuud. Vastustaja leiab õigesti, et
lg-eid 1 ja 6 tuleb tõlgendada nii, et auto juhtimisõiguse ja esmase juhiloa väljastamiseks peab igal juhul olema täidetud
lg 1 p-s 4 sätestatud tingimus ehk isikul ei tohi olla karistatust liiklusalase süüteo eest. Tingimus peab olema täidetatud ka sellise isiku puhul, kelle varasem juhtimisõigus on tunnistatud kehtetuks. 2
lg 6 ei reguleeri ammendavalt juhtimisõiguse andmise tingimusi isikule, kelle varasem juhtimisõigus on tunnistatud kehtetuks, vaid sellest sättest tuleneb üksnes, et selline isik ei pea liiklusteooria- ja sõidueksami sooritamise eeldusena uuesti läbima täiemahulist mootorsõidukijuhi kvalifikatsiooni omandamiseks vajalikku koolitust (
lg 3), vaid peab selle asemel olema läbinud vastava järelkoolituse.
lg 1 p-des 3–5 nimetatud nõudeid tuleb käsitada juhtimisõiguse andmise ja esmase juhiloa väljastamise üldnõuetena, mis peavad olema täidetud igal juhul.
lg 6 tunnustele vastav isik tuleb kõrvuti paigutada
Tegemist on samamoodi isikuga, kellel pole juhtimisõiguse andmise otsustamise ajal juhtimisõigust ning kellel on võimalik juhtimisõigus saada üksnes juhtimisõiguse andmise ja esmase juhiloa väljastamise teel. See, et
ei näe ette juhtimisõiguse ja esmase juhiloa kehtetuks tunnistamist tagasiulatuvalt, ei lükka eeltoodud seisukohta ümber. Järgmisena tuleb hinnata, kas isik, kes ei vasta
lg 1 p-s 4 sätestatud nõudele, võib sellegipoolest nõuda enda lubamist liiklusteooria- ja sõidueksamile näiteks eesmärgiga saada juhtimisõigus kohe, kui ära langeb seda välistav asjaolu (karistatus).
ega majandus- ja kommunikatsiooniministri 21.06.2011 määrusega nr 50 kehtestatud „Mootorsõidukijuhi eksamineerimise, talle juhtimisõiguse andmise kord ja juhiloa vormid ning nõuded eksamisõidukitele“ (määrus nr 50) ei anna sellele küsimusele vastust. Sellele vaatamata ei ole tegemist õiguslüngaga. Teatud juhtudel on seadusandja näinud sõnaselgelt ette liiklusteooriaja sõidueksami sooritamise võimaluse siis, kui isik veel ei vasta juhtimisõiguse andmise tingimustele. Nii tuleneb
lg-st 3, et esmase juhiloa taotleja võib sõidueksami sooritada kuni kolm kuud enne juhtimisõiguse saamiseks vajaliku vanuse alammäära täitumist. Olukordades, kus selline regulatsioon puudub, saab lubada liiklusteooria- ja sõidueksami sooritamist vaid nendele isikutele, kes vastavad muudele juhtimisõiguse eelduseks olevatele nõuetele. Taoline seadusandja tahe on mõistlik, sest eksamite läbi viimine kujutab endast halduskoormust, millega seotud kulusid riigilõiv täielikult ilmselt ei kata. Pole vajalik ega otstarbekas pakkuda nende eksamite sooritamist isikutele, kes ei vasta juhtimisõiguse andmise tingimustele. Põhjendatud on
lg-s 6 nimetatud isiku erinev kohtlemine võrreldes isikuga, kellelt on juhtimisõigus karistusena ära võetud ja kes saab selle taastada
§-s 129 sätestatud korras. Seadusandja selline valik võib olla tingitud tõdemusest, et esmase juhiloa kehtivuse perioodil peabki juht olema iseäranis hoolas, ettevaatlik ja korralik liikleja, mis loob paremad eeldused harjumuspäraseks õiguskuulekaks liikluskäitumiseks edaspidi. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 6. X palub apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 10.09.2021 otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kaebaja jääb halduskohtus esitatud seisukohtade juurde, esitades halduskohtu otsusele järgmised vastuväited. Kohtu tõlgendus eirab normi sõnastust.
lg 1 sätestab sõnaselgelt, et normi rakendamisel peavad esinema kaks lg-s 1 toodud eeldust korraga.
lg 1 p-d 1 ja 2 on sama lõike p-dest 3, 4 ja 5 eraldatud sõnaga „ning“.
lg-d 1 ja 6 reguleerivad kahte täiesti erinevat olukorda: lg 1 sätestab olukorra, kus esmane juhtimisõigus antakse esimest korda ning lg 6 olukorda, kus antakse uus esmane juhtimisõigus. Halduskohus järeldas vääralt, et pärast esmase juhtimisõiguse kehtetuks tunnistamist on isik samas olukorras nagu inimene, kellel pole kunagi juhtimisõigust olnud. Samas on
Kohtu tõlgenduse korral kaotaks norm oma mõtte. Oluline on veel, et
lg 6
1 ei sätesta, et olukorras, kus isikul on mootorsõiduki juhtimisõigus karistuseks ära võetud, tunnistatakse tema mootorsõiduki juhtimisõigus ja talle väljastatud esmane juhiluba kehtetuks tagasiulatuvalt, kuid
lg 6
3 ütleb selgelt, et isik peab asuma nii mootorsõiduki juhtimisõigust kui ka esmast juhiluba uuesti taotlema. Seega peab vastustaja juhtimisõiguse andmise ja esmase juhiloa väljastamise üle uuesti otsustama (nt tavalise juhiloa omaja puhul taastub juhtimisõigus pärast liiklusteooriaeksami tegemist –
lg 1) ning ringkonnakohus nõustub vastustaja ja halduskohtuga, et seejuures tuleb kontrollida taotleja vastavust
Asjaolu, et
lg 6
3 räägib uuest esmasest juhiloast ning
lg 1 p 1 järgi antakse auto juhtimisõigus ning väljastatakse esmane juhiluba isikule, kellel varem ei ole olnud auto juhtimisõigust, ei lükka eeltoodut ümber. Norme ei tõlgendata vaid grammatiliselt, vaid ka eesmärgipäraselt ja süsteemselt. Halduskohus leidis õigesti, et
lg 6
3 ei reguleeri mitte juhtimisõiguse ja uue esmase juhiloa andmise eeldusi, vaid selle eesmärgiks on vabastada isik täiemahulise liikluskoolituse korduvast läbimisest (
lg 6), piirdudes vaid järelkoolitusega ning liiklusteooria- ja sõidueksami eduka sooritamisega. Ringkonnakohus selgitas 25.01.2022 määruses asjas nr 3-21-1548 (p 11) järgmist: „Juhtimisõigust ei tohi anda ega esmast juhiluba väljastada isikule, kellel on karistatus
lg 2 järgi (
lg 1 p 3).
lg 6
3, mis näeb ette, et mootorsõiduki juhtimisõigust ja uut esmast juhiluba võib selline isik taotleda pärast järelkoolituse läbimist ning liiklusteooria- ja sõidueksami edukat sooritamist, ei ole
lg 1 p 3 suhtes erinorm ja karistusena märgitud juhtimisõiguse äravõtmine ei tähenda, et kohe karistuse kandmise järel võib isikule anda uue juhtimisõiguse. See ei oleks kooskõlas
lg 1 p-ga 3.“ Ringkonnakohus juhib siiski tähelepanu sellele, et seaduse sõnastus ei vasta täpselt normi eesmärgile. Seadusandjal tuleks kaaluda seaduse täpsustamist, arvestades et
lg 1 pde 3–5 kohaldamine on sätte eesmärgist tulenevalt vajalik ka siis, kui esmase juhiloa taotlemine ei toimu mitte
-le 1, § 14 lg 4
-le 3 ja § 19 lg-le 4 leidnud, et juhtimisõiguse äravõtmise korral ei ole ette nähtud, et uut juhtimisõigust ja juhiluba saab asuda taotlema alles pärast
lg 3 ja määruse nr 50 § 4 lg 4 lubavad eksameid sooritada juhiloa taotlejal, kes ei vasta veel juhtimisõiguse alammäärale (
), võib ka isik, kellele ei saa veel esmast juhiluba väljastada karistatuse tõttu, sooritada nõutavaid eksameid. Kuna praegusel juhul tuleb kaebajal sooritada täiendavad teooria- ja sõidueksam, tuleks vastavalt määruse nr 50 § 18 lg-le 1 kaebajale juhiluba väljastada 10 tööpäeva pärast viimase eksami sooritamist. Seega saab sõidueksamil osalemist kaebajale võimaldada kõige varem 10 tööpäeva enne karistuse kustumist. Kaebajale Pärnu Maakohtu XX.XX.XXXX otsusega määratud karistus asendati Harju Maakohtu XX.XX.XXXX otsusega üldkasuliku tööga 330 tunni ulatuses, mis tuli sooritada 1 aasta ja 6 kuu jooksul. Karistusregistri seaduse § 24 lg 1 p 7 kohaselt kustutakse karistusandmed registrist, kui üldkasuliku töö sooritamisest on möödunud kolm aastat. Ringkonnakohtul puuduvad andmed, kas ja millal täpselt kaebaja üldkasuliku töö sooritas, kuid eeldatavasti ei toimu karistusandmete registrist kustutamine enne 2023. a lõppu. Kuna kaebaja esitas taotluse liiklusteooria- ja sõidueksamile registreerimiseks 19.02.2021, on ebamõistlik eeldada, et pikkadele eksamijärjekordadele vaatamata oleks vastustaja pidanud taotluse rahuldama ning registreerima kaebaja eksamitele, mis toimuksid alles ca kahe aasta pärast. Ka kaebaja tahe ei olnud 19.02.2021 taotlust esitades sellele suunatud, vaid kaebaja leidis ekslikult, et
Seetõttu jättis halduskohus kohustamiskaebuse õigesti rahuldamata. 12. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. (allkirjastatud digitaalselt) 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.