KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Anu Maria Brenner Määruse tegemise aeg ja koht 12. aprill 2022, Tallinn Haldusasja number 3-22-808 Haldusasi Maksu- ja Tolliameti

§ 1361

ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna seadus ei näe ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata lihtmenetluses. 2. Kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada

§ 130

lg-s 1 sätestatud täitetoimingud (

§ 1361lg 1).

3.

§ 1361

lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu

§ 130

lg 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks. Kuna

§ 1361

alusel loa andmine otsustatakse piiratud informatsiooni põhjal enne maksukontrolli lõppemist (ehk enne vastutusotsuse koostamist), ei pea loa andmist otsustav kohus võtma lõplikku seisukohta vastutusotsuse sisuliste eelduste täitmise ja vastutusotsuse õiguspärasuse osas. Täitmist tagavateks toiminguteks loa andmise menetluses kontrollitakse eelkõige vastutusotsuse tegemist välistavate asjaolude puudumist või esinemist, mitte ei tuvastata vastutuskohustuse tõendatust (Riigikohtu 02.06.2017 määrus nr 3-3-1-17-17, p 11; 09.06.2014 määrus nr 3-3-1-24-14, p 11.3; 05.05.2014 määrus nr 3-3-1-4-14, p 9.3).

1. Kontrollinud taotluse lubatavust ja sellele lisatud tõendeid, leiab kohus, et taotlus vastab seaduses sätestatud nõuetele ning on piisaval määral põhistatud.
2. Kohtule esitatud taotluse kohaselt alustab maksuhaldur taotluse esitamisega vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetlust. Kohtupraktikas on tunnustatud, et vastutusmenetlus võib alata ka halduskohtule täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa taotluse esitamisega (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-7-13, p 12). Seega on käesolevas asjas vastutusmenetlus algatatud.
3. MTA on kohtule esitatud taotluses selgelt välja toonud põhjendused, et vastutusmenetluse tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude määramine puudutatud isikule (

§ 1361lg 1).

Tulevikus määratava vastutuskohustuse suuruse kujunemine on taotluses selgelt jälgitav. Selliseks puudutatud isikule tõenäoliselt määratava maksukohustuse suuruseks on 79 432,77 eurot (65593,4 + 13 839,37) (MTA 11.04.2022 taotlus, lisa 1; dtl-d 17-19); maksuvõlg on tekkinud puudutatud isiku X OÜ (pankrotis) juhatuse liikmeks oleku ajal (vt MTA 11.04.2022 taotlus, lisa 2; dtl 53). 7. Kohus nõustub MTA-ga, et esineb põhjendatud kahtlus, et puudutatud isik võib vastutada solidaarselt äriühinguga tekkinud maksuvõla ees (

§ 40lg 1, § 8).

Asja materjalist nähtuvalt oli puudutatud isik maksuvõla põhivõla tekkimisel äriühingu ainuke juhatuse liige (MTA taotluse lisad 2, 3; dtl-d 50-54 ja 154-155), tal oli juurdepääs esitatud deklaratsioonile (vt MTA taotluse lisa 5; dtl 236), mistõttu oli tal võimalik kontrollida esitatud deklaratsioone ja nende sisu. 2

-st ning maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise eest; 2) maksuvõla tekkimise ajal on äriühingu arvelduskontodelt puudutatud isiku isiklikule arvelduskontole üle kantud 66 670 eurot; 3) tõendid ülekantud raha X OÜ (pankrotis) ettevõtluse tarbeks kasutamise kohta pankrotihaldurile üle antud dokumentide hulgas puuduvad; 4)

1. majandusaasta aruande kohaselt oli äriühingul seisuga 31.12.2018 materiaalseid põhivarasid kokku summas 64 519 eurot, sealhulgas masinaid ja seadmeid 61 224 euro väärtuses, kuid 31.07.2020 äriühingu poolt üüritud ruumides (tegevuskohas) masinaid ja seadmeid ei olnud; 5) äriühingu arvelduskontodelt ei nähtu masinate ja seadmete võõrandamist puudutavaid tehinguid ning muid raamatupidamisdokumente ei ole pankrotihaldurile esitatud (MTA 11.04.2022 taotlus, lisa 12; dtl-d 27-37); 6) äriühingu
2. ja
3. majandusaasta aruanded on jäetud esitamata; 7) äriühingu püsiv maksejõuetus on välja kujunenud
4. aasta kevadeks, kuid puudutatud isik ei esitanud äriühingu juhatuse liikmena pankrotiavaldust (MTA 11.04.2022 taotlus, lisa 12; dtl 27-37), pankrotiavalduse esitasid X OÜ (pankrotis) võlausaldajad
5. a alguses; 8) puudutatud isik andis pankrotimenetluses vastuolulisi selgitusi pankrotihaldurile ja kohtule X OÜ (pankrotis) raamatupidamise ja põhivahendite kohta, mis on takistanud vara ja võlgade kindlakstegemist; 9) puudutatud isik varjas andmeid, mis puudutasid äriühingu põhivahendeid ja lühiajalisi kohustusi (MTA 11.04.2022 taotlus, lisa 14, dtl-d 40-43); 10) maksuhalduri hinnangul esineb alus arvata, et osa põhivahendeid võivad olla omastatud puudutatud isiku või kolmandate isikute poolt.
6. Puudutatud isiku varasem käitumine (maksupettusele viitavad asjaolud (arvevabrikuteenuse kasutamine; oma isiklikule kontole äriühingu raha kandmine; majandusaasta aruannete esitamata jätmine; andmete varjamine ning vastuolulised selgitused pankrotimenetluses) annab alust kahtluseks, et vastutusotsuse tegemisel asub puudutatud isik maksukohustuse täitmisest kõrvale hoiduma, mis võib muuta vastutusotsuse täitmise ebamõistlikult raskeks või lausa võimatuks. Seda enam, et puudutatud isikul puudub hetkel registervara ning regulaarsest sissetulekust ei piisaks tulevikus määratava võimaliku maksukohustuse täitmiseks. Maksuhaldur ei pea jääma ootama, millal isik hakkab oma vara võõrandama ja muudab end maksejõuetuks, loataotluse võib esitada juba põhjendatud kahtluse korral (Tallinna Ringkonnakohtu 15.10.2021 määrus nr 3-21-1977, p 10). Selliseks kahtluseks võivad anda põhjust käimasoleva maksumenetluse käigus kogutud tõendid, isiku ebausaldusväärne käitumine maksuõigussuhetes ja maksupettusele viitavad asjaolud (Riigikohtu 30.04.2013 määrus nr 3-3-1-4-13, p 22). Eeltoodust tulenevalt on maksuhaldur halduskohtule esitatud taotluses osutanud, et kahtlused algatatud menetluses antava vastutusotsuse sundtäitmise raskusest või võimatusest tuginevad X OÜ (pankrotis) maksuvõlgade sissenõudmise menetluses kogutud tõenditele ning nende analüüsile, lisaks ka pankrotihalduri aruandele. Kohtu hinnangul on kahtlused piisavalt põhjendatud.
7. Kohus nõustub MTA-ga, et puuduvad

§ 96lg-s 6 nimetatud alused.

Samuti ei ole möödunud

§ 98lg-s 1 sätestatud maksu määramise aegumistähtaeg.

Põhjendatud on MTA seisukoht, et puudutatud isik on ilmselt rikkunud tahtlikult juhatuse liikme kohustusi, mistõttu kohaldub 5-aastane aegumistähtaeg. Taotluse kohaselt on varaseim maksukohustus perioodist 05.2019, mistõttu hakkab aegumistähtaeg kulgema 06.2019. Seega on ilmne, et käesolevaks hetkeks aegumistähtaeg möödunud ei ole. MTA taotlusest ja selle lisatud dokumentidest ilmneb, et

§ 96

lg 5 teises lauses sätestatud eeldused on täidetud, kuivõrd juriidiline isik on pankrotis (pankrot on välja kuulutatud 21.04.2021 (vt MTA taotluse lisa 4; dtl 196)) ning juriidiliselt isikult ei ole õnnestunud maksuvõlga sisse nõuda. 3

§ 131

lg-le 3, mille kohaselt ei kuulu füüsilise isiku pangakonto arestimisel igakuisele arestimisele ühe kuupalga alammäära suurune summa võlgniku ja tema ülalpeetava perekonnaliikme kohta. Arvestades maksuhalduri poolt esitatud andmeid puudutatud isiku ülalpeetavate kohta (vt MTA 11.04.2022 e-kirja lisa; dtl 311), ei kuulu isiku pangakontode arestimisel igakuiselt arestimisele vähemalt 1962 eurot (s.o 654 eurot + 654 eurot + 654 eurot).

§ 131

lg 4 kohaselt võib arestitud pangakontolt teha väljamakseid ainult maksuhalduri loal, seega vajadusel on maksuhalduri nõusolekul tagatud puudutatud isiku võimalike täiendavate kohustuste täitmine. 12. Taotluses on märgitud, et maksuhaldur lõpetab täitetoimingud, kui puudutatud isik on esitanud tagatise

§ 120

lg 1 p 3, § 121 kohaselt, valides tagatise liigi vastavalt

§-s 122 loetelule. Maksuhaldur on selgitanud, et kui puudutatud isik soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks 79 432,77 eurot.

1. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus MTA 11.04.2022 taotluse puudutatud isiku suhtes täitmist tagavate toimingute sooritamiseks. Kohus annab MTA-le loa taotleda Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) aresti seadmist Xi panga- ja hoiukontodele (sh tulevikus avatavatele) kõikides Eesti krediidiasutustes kokku summas 79 432,77 eurot. Kui nimetatud summa on täitunud, tuleb maksuhalduril viivitamata vabastada kõik käesoleva kohtu loa alusel arestitud panga- ja hoiukontod, v.a arestitud summa osas.
2. Kohus asendab avaldatavas määruses puudutatud isiku nime ja isikukoodi tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) 4