← Eesti

2-21-11291/52

Obsah (9)§ 632§ 173§ 174§ 162§ 138§ 144§ 218§ 175§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Olev Mihkelson Otsuse tegemise aeg ja koht 13.mai 2022, Jõhvi kell 16.00 Kohtuasja number 2-21-11291 Omega Invest OÜ hagi J. H. ja A. H. v

§ 632lg 1).

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot. ASJAOLUD

  1. Viru Maakohtusse saabus 19.07.2021 Omega Invest OÜ hagi J. H. ja A. H. vastu ühisvara jagamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt Pärnu Maakohtu 29.04.2020 maksekäsuga tsiviilasjas nr 2-20-110574 mõistis kohus kostjalt 1 hageja kasuks välja 1488,64 eurot ja viivise põhivõlgnevuselt (1180,02 eurot) arvestusega 0,0657% alates 30.
  2. Pärnu Maakohtu 10.02.2021 maksekäsuga tsiviilasjas nr 2-20-142154 mõistis kohus kostjalt 1 hageja kasuks välja 1145,66 eurot ja viivise põhivõlgnevuselt (802,60 eurot) arvestusega 0,0545% alates 11.02.
  3. Kostja 1 ei tasunud hagejale maksekäskudest tulenevat võlgnevust, mistõttu esitas hageja kostja 1 suhtes kohtutäitur Andrei Krekile täitmisavalduse võlgnevuse sissenõudmiseks. Täitemenetlus algatati 04.05.2020, kuid seni ei ole täitemenetluse käigus õnnestunud hageja nõuet rahuldada kostjal 1 lahusvara ja sissetuleku puudumise tõttu. 13.07.2021 väljastas kohtutäitur hagejale teatise täitmise võimatuse kohta. Hagi esitamise aja seisuga on kostja 1 võlgnevus hageja ees kokku 2766,68 eurot, millele lisanduvad täiendavalt viivised ja täitekulud. Kostja 1 oli alates 17.06.1997 kuni 13.04.2020 abielus A. H.ga ning nende ühisvara hulka kuulub korteriomand asukohaga: xxx reaalosana eluruum nr x, registriosa nr xxx, mis on omandatud kostjate abielu kestel. Kostjate vahel ei ole sõlmitud abieluvaralepingut ning endiste abikaasade varasuhte liigiks on varaühisus. Hagejale teadaolevalt on (mh sarnaste kinnistute müügikuulutuste alusel) kinnistu väärtuseks 15 000 eurot. Hageja palub jagada kostjate ühisvara selliselt, et korteriomand asukohaga: xxx reaalosana eluruum nr x, registriosa nr xxx müüakse avalikul enampakkumisel. Jagada korteriomandi müügist saadud raha J. H. ja A. H. vahel võrdsetes osades, kandes J. H. osast Omega Invest OÜ-le võlgnetava summa, so seisuga 19.07.2021 summas 2766,68 eurot, Omega Invest OÜ-le. 2

(7)Juhul, kui kohtu hinnangul ei ole eelviidatud viisil ühisvara jagamine põhjendatud, siis taotleb Omega Invest OÜ esimese alternatiivina kostjate ühisvara jagamist selliselt, et jätta korteriomand asukohaga: xxx reaalosana eluruum nr x, registriosa nr xxx, A. H. ainuomandisse ning mõista A. H.´lt välja J. H. kasuks hüvitis arvestusega 50% eelviidatud korteriomandi väärtusest, so summas 7500 eurot, millest Omega Invest OÜ-le võlgnetav summa, so seisuga 19.07.2021 summas 2766,68 eurot, tuleb kanda Omega Invest OÜ-le. Kohustada J. H. ja A. H. andma nõusolek ühisomandis oleva korteriomandi asukohaga: xxx, reaalosana eluruum nr x, registriosa nr xxx jagamiseks selliselt, et korteriomand jääb A. H. ainuomandisse, samuti kohustada J. H. ja A. H. andma nõusolek (kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 tähenduses) korteriomandi asukohaga xxx, reaalosana eluruum nr x, registriosa nr xxx, teise jao omanikukande (mille kohaselt on J. H. ja A. H. korteriomandi ühisomanikud), kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse korteriomandi ainuomanikuna kinnistusraamatusse A. H., lugedes kohtuotsusega vastavad J. H. ja A. H. nõusolekud antuks. Teise alternatiivina taotleb Omega Invest OÜ J. H. ja A. H. ühisvara jagamist selliselt, et jätta korteriomand asukohaga: xxx, reaalosana eluruum nr x, registriosa nr xxx J. H. ainuomandisse ning mõista J. H.´lt välja A. H. kasuks hüvitis arvestusega 50% eelviidatud korteriomandi väärtusest, so summas 7500 eurot. Kohustada J. H. ja A. H. andma nõusolek ühisomandis oleva korteriomandi asukohaga: xxx, reaalosana eluruum nr x, registriosa nr xxx jagamiseks selliselt, et korteriomand jääb J. H. ainuomandisse, samuti kohustada J. H. ja A. H. andma nõusolek (kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 tähenduses) korteriomandi asukohaga: xxx reaalosana eluruum nr x, registriosa nr xxx, teise jao omanikukande (mille kohaselt on J. H. ja A. H. korteriomandi ühisomanikud), kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse korteriomandi ainuomanikuna kinnistusraamatusse J. H., lugedes kohtuotsusega vastavad J. H. ja A. H. nõusolekud antuks 2. Kostja 1 teatas 22.11.2021 kohtuistungil, et on nõus korteri müügiga tema võlgade katteks. 3. Kostja 2 A. H. teatas oma 12.08.2021 vastuses, et soovib loobuda oma osast ühisomandis olevast korteriomandist J. H. kasuks. 4. Viru Maakohtu määrusega rahuldati J. H. esitatud riigi õigusabi taotlus ja kohus andis J. H.le riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude hüvitamise kohustuseta. Kohus määras J. H.le riigi õigusabi osutajaks advokaadi riigi arvel. 5. Hageja ja kostja 1 esindajad esitasid 28.12.2021 ühise taotluse menetluse peatamiseks, et kostjad saaksid ühisvaraks oleva korteri vabatahtlikult maha müüa ja müügist laekunud raha arvelt hageja nõude rahuldada. 6. Viru Maakohtu 05.01.2022 määrusega rahuldati taotlus ja kohus peatas menetluse kolmeks kuus, so kuni 05.04.2022. 7. Viru Maakohtu 08.04.2022 määrusega uuendati hageja taotlusel asja menetlus. 8. Kohtule esitatud kirjalikes seisukohtades jäi hageja hagiavalduses toodud seisukohale. Kostja 1 arvamuse kohaselt tuleks ühisomand korteriomandile lõpetada hageja poolt teise alternatiivina esitatud viisil, so jätta korteriomand J. H. ainuomandisse ja jätta rahuldamata hageja nõue välja mõista J. H.lt 50% korteriomandi väärtusest, sest kostja 2 on teatanud, et loobub oma osast ühisvaraks olnud korteriomandist. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 3
(7)
  1. Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele,
  2. Hagi ese: ühisvara jagamine Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 14 alusel.
  3. Vaidlust ei ole selle üle, et: 1) hagejal on Pärnu Maakohtu 29.04.2020 maksekäsuga tsiviilasjas nr 2-20-110574 tehtud otsusest ja Pärnu Maakohtu 10.02.2021 maksekäsuga tsiviilasjas nr 2-20-142154 tehtud otsusest tulenevad nõuded kostja 1 J. H. vastu; 2) kostjatele kuulub ühisvarana korteriomand asukohaga: xxx reaalosana eluruum nr x, registriosa nr xxx; 3) kostjad ei vaidle sisuliselt hagile vastu- kostja 2 soovib loobuda oma osast ühisvaraks olevast korteriomandist kostja 1 kasuks ja kostja 1 palub hagi rahuldada hageja poolt teise alternatiivina esitatud nõude alusel.
  4. TMS § 14 lg 1 kohaselt on sissenõude pööramine abikaasade ühisvarale lubatav võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolekul või siis, kui on olemas mõlemat abikaasat kohustuse täitmiseks kohustav täitedokument. TMS § 14 lg 2 ja PKS § 33 lg 3 annavad võimaluse nõuda ühisvara jagamist. TMS § 14 lg 2 kohaselt võib sissenõudja nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist. Kostjate ühisomandiks on korteriomand asukohaga: xxx, reaalosana eluruum nr x, registriosa nr xxx PKS § 33 lg 3 teise lause kohaselt võib võlausaldaja nõuda ühisvara jagamist, kui ta tõendab, et lahusvarast kohustuste täitmiseks ei piisa. Kostja 1 suhtes Eestis käimasolev täitemenetlus ei ole täitnud eesmärki. Ühtlasi on kohtutäitur teatanud täitmise võimatusest. Kostjal 1 võlgnikul puudub realiseerimiskõlblik registervara (sh kinnisvara, sõiduk, väikelaev, tsiviilrelv, väärtpaberid, osamaks). Võlgnik on ametlikult töötu, muud sissetulekud: peretoetused summas 520 eurot, vanemahüvitis summas 584 eurot. Võlgniku ülalpidamisel on 3 alaealist last. PKS § 37 lg 3 kohaselt ühisvara jagatakse abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Teistsugust kokkulepet, mis kehtiks ka hageja kui kolmanda isiku suhtes, ei ole.
  5. Maakohus on seisukohal, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele hageja poolt esitatud teise alternatiivnõude järgi. Maakohus tuvastas, et kostjal 1 on hageja ees võlgnevus. Eestis toimuva täitemenetluse kaudu ei ole õnnestunud kostjalt 1 võlgnevust täita ja täitur on hinnanud selle perspektiivtuks nõudeks. Samas kohus tuvastas, et kostja 1 omab Eestis asuvat korteriomandit asukohaga: xxx, reaalosana eluruum nr x, registriosa nr xxx, mida kostja 1 kasutab elamiseks. Kostja 2 seda elamiseks ei kasuta ja soovis loobuda oma osast ühisvaraks olnud korteriomandist kostja 1 kasuks. Maakohus peab põhjendatuks rahuldada hagi teise alternatiivnõude järgi, so jätta korteriomand asukohaga: xxx, reaalosana eluruum nr x, registriosa nr xxx J. H. ainuomandisse. Kohustada J. H. ja A. H. andma nõusolek ühisomandis oleva korteriomandi asukohaga: xxx, reaalosana eluruum nr x, registriosa nr xxx jagamiseks selliselt, et korteriomand jääb J. H. ainuomandisse, 4
(7)samuti kohustada J. H. ja A. H. andma nõusolek (kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 tähenduses) korteriomandi asukohaga: xxx reaalosana eluruum nr x, registriosa nr xxx, teise jao omanikukande (mille kohaselt on J. H. ja A. H. korteriomandi ühisomanikud), kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse korteriomandi ainuomanikuna kinnistusraamatusse J. H., lugedes kohtuotsusega vastavad J. H. ja A. H. nõusolekud antuks. Tulenevalt sellest, et kostja 2 A. H. teatas, et soovib loobuda oma osast ühisvaraks olevast korteriomandist kostja 1 kasuks, puudub alus J. H.lt A. H. kasuks omandikaotusest tuleneva hüvitise väljamõistmiseks. Maakohus arvestab otsuse tegemisel ka asjaolu, et nimetatud korteriomandit kasutab J. H. oma elukohana. A. H. ühisvaraks olevat korterit elukohana ei kasuta. Menetluskulude jaotis ja kindlaks määramine 14. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses (

§ 173

lg 1,

§ 174

lg 2).

§ 174

lõike 1 esimese lause kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Maakohus leiab, et menetluskulude rahalise suuruse määramine kujutab ennast kohtu diskretsiooniõigust. Kohus ei analüüsi iga nimekirjas oleva menetluskulu vajalikkust ja põhjendatust eraldi, vaid annab kogumis hinnangu esitatud menetluskuludele suurusele. 15.

§ 162

lg 1 kohaselt kannab üldjuhul hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi, jätab kohus menetluskulud

§ 162lg 1 alusel jätta kostja 1 kanda.

Kostja 1 kinnitas kohtuistungil, et ta ei tahaks, et kostja 2 oleks kuidagi selle menetlusega seotud. Hagi esitamine ühisvara jagamiseks on tingitud kostja 1 täitmata kohustustest. Kostja 2 on avaldanud koheselt, et on nõus loobuma oma osast ühisvaraks olevas korteriomandis kostja 1 kasuks. Ühisvaraks olevat korteriomandit kasutab elamiseks kostja 1. Eeltoodust tulenevalt ei oleks menetluskulude jätmine kostja 2 kanda õiglane. 16.

§ 138

lg 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

§ 144p 1 kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks menetlusosaliste esindajakulud.

Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hagejat esindas menetluses vandeadvokaat Rainer Kuulme, kes vastab

§ 218sätestatud nõuetele.

17. Hageja 16.04.2022 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kandnud menetluskulusid summas 1910 eurot (s.o riigilõiv 350 eurot, küttekulu 20 eurot, õigusabikulud 1540 eurot). Hageja kinnitab, et kõik menetluskulude nimekirjas toodud kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Hageja kinnitab, et hageja on käibemaksukohustuslane, mistõttu taotleb hageja õigusabikulude hüvitamist ilma käibemaksuta. Hageja õigusabikulud koosnevad (kokku 11 h ulatuses): − 19.07.2021 – hagi ja hagi tagamise avaldus – 6 h; − 26.09.2021 – kostja vastusega tutvumine, hageja arvamuse koostamine ja kostjale edastamine – 30 min; − 12.10.2021 – kompromisslepingu projekti koostamine, kostjale edastamine – 1 h; − 22.11.2021 – ettevalmistus istungiks, istungil osalemine – 2 h; − 16.04.2022 – seisukoht, menetluskulude nimekiri – 1,5 h. 5

(7)
  1. Hageja esindaja on osutanud õigusabiteenust hinnaga 140 eurot tunnis. Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (RKTKm 3-2-1-92-13) ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 3-2-1-93-13), samuti 147 eurot 49 senti koos käibemaksuga (RKTKm 3-2-1-98-13). Kohus loeb põhjendatud ja vajalikuks hageja esindaja tunnitasu määraks 140 eurot, sest tegemist on sarnase õigusteenuse eest makstava keskmise tasuga.
  2. Kostja 1 esitas 02.05.2022 vastuväited hageja menetluskuludele. Kostja 1 on seisukohal, et arvestades hageja esindaja kvalifikatsiooni on 6 tundi hagiavalduse koostamine eest ebamõistlik ajakulu ning antud asjas kestis kohtuistung 34 minutit. Tegemist ei ole keerulise vaidlusega, et istungiks ettevalmistamine oleks vajalik 1,5 tunni ulatuses. Kostja 1 on seisukohal, et ka ülejäänud hageja kohtule esitatud dokumentide tööks kulunud aeg on ülepaisutatud. 20.

§ 175

lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, seda eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt RKTKm 3-2-1-18215, p 14). Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (RKTKm 3-2-1-115-14, p 11). Kohus märgib, et kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, s.h menetlustoimingute hulgale. Kohus leiab, et hageja õigusabikulud on põhjendatud osaliselt. Kohus nõustub osaliselt kostja 1 vastuväidetega hageja menetluskulude põhjendatusele. Kohus nendib, et lepingulisel esindajal on õigus saada tehtud toimingute eest tasu, kuid samas peavad nimetatud toimingud olema ka põhjendatud. Kohtu hinnangul peaks üldjuhul asja materjalidega tutvumisele kuluv aeg, samuti kliendiga suhtlemine ja talle õigusliku olukorra selgitamine olema hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument. Seejuures ei sea kohus kahtluse alla, et õigusabiteenus hõlmab ka muid toiminguid peale kohtule menetlusdokumentide koostamise ja esitamise, s.h konsultatsioonid ja nõupidamised õigusabiteenuse saajaga, kuid kohtuasja menetlemine ning asja lahendamine sõltuvad ennekõike siiski sellest, missuguseid taotlusi, seisukohti ja põhjendusi esitavad menetlusosalised kohtule. Seega tuleb menetluskulude väljamõistmisel eelkõige arvestada, missuguses ulatuses on osutatud õigusabi seotud menetlusosalise kohtus esindamisega, s.o kohtule põhjendatud ja sisuliste menetlusdokumentide koostamine (hagiavaldus, seisukoht vastaspoole vastusele, lõplikud seisukohad) ja istungil osalemine. Kohus leiab, et aeg, mis on kulunud nö korraldava iseloomuga toimingutele ei ole käsitletav menetluskuluna

mõttes ja seda teiselt poolelt välja mõista ei saa. 21. Arvestades hageja esindaja poolt menetluskulude nimekirjades kajastatud toiminguid, mis puudutavad menetlusdokumentide sisu, mahtu, vaidlusalust õiguslikku küsimust ja asja mahukust, loeb kohus hageja põhjendatud ja vajalikuks õigusabitoimingute ajakuluks 6,5 tundi (11 tunni asemel), s.h hagiavalduse ja hagi tagamise taotluse, hageja arvamuse, kohtuistungil 6

(7)osalemine ja selleks ettevalmistamine, menetluse peatamise/uuendamise taotluse, kompromissi ettevalmistamine ning lõpliku seisukoha esitamine. Maakohus on seisukohal, et põhjendatud ja vajalikud hageja õigusabikulud käesolevas menetluses on 910 eurot. 22. Hageja on menetluskulude nimekirja kohaselt kandnud tsiviilasja menetluses kohtuistungil osalemiseks sõidukulusid marsruudil Tallinn-Rakvere-Tallinn summas 20 eurot.

§ 144lg 2 kohaselt on menetlusosaliste sõidukulu kohtuväline kulu.

Hageja esindaja on osalenud 22.11.2021 Rakveres toimunud kohtuistungil. Kohus on seisukohal, et küttekulu on käesolevas menetluses põhjendatud ja vajalik kulu.

  1. Hageja on tasunud 16.07.2021 hagiavalduse ja hagi tagamise taotluse esitamisel riigilõivu 350 eurot. Kuna riigilõivu suurus tuleneb seadusest ja see makstakse lõivustatud toimingu tegemiseks ette, siis riigilõivu kulu on põhjendatud kulu.
  2. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt 1 hageja kasuks välja põhjendatud ja vajalikud hageja menetluskulud summas 1280 eurot (s.h õigusabikulud 910 eurot, küttekulu 20 eurot ja riigilõiv 350 eurot). 25.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on hagiavalduses nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab kostjalt 1 hageja kasuks viivise menetluskuludelt alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson/ kohtunik 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.