← Eesti

1-21-4713/30

Obsah (4)§ 74§ 75§ 424§ 68

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 2.juuni 2022 Võru kohtumaja Põlvas, Võru tn 12 Asja number 1-21-4713 Kohtunik Rita Kulberg Kohtuistungi sekretär Lea Kirotar Asi Tartu Van

§ 74

lg 4 alusel määrata Urmet Koortile katseajaks täiendavad kohustused: -

§ 75

lg 2 p 4 alusel kohustus asuda tööle või võtta ennast arvele Eesti Töötukassas hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest;

§ 75

lg 2 p 5 alusel kohustus alluda alkoholi tarvitamise vastasele ravile, pöördudes ravile hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Välja mõista Urmet Koortilt menetluskuluna riigi õigusabi tasu 114 (ükssada neliteist) eurot riigituludesse. Menetluskulu tasuda 1 (ühe) kuu jooksul arvates kohtumääruse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti kontole EE351010052031000004 SEB Pangas või EE502200221014193355 Swedbankis või EE401700017002872300 Luminor Bank AS viitenumbrile 99922700019846 (märkides makse selgituses: Menetluskulu asjas 1-21-4713). Menetluskulu tähtajaks tasumata jätmise korral pööratakse kohtumäärus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale (Põlva, Võru tn 12) määruskaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, määruse põhjendused Tartu Maakohtu 07.07.2021 kohtuotsusega tunnistati Urmet Koort süüdi

§ 424

lg 1 järgi ning mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati Urmet Koorti karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg 1 päev ja mõisteti lõplikuks karistuseks 5 kuud ja 29 päeva vangistust.

§ 74

lg-te 1 ja 3 kohaselt jäeti mõistetud karistus täielikult täitmisele pööramata, kui Urmet Koort ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

§ 75toodud kontrollnõudeid ja kohustusi.

Katseaja algust arvestati kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 7.07.

  1. Kohtuotsus jõustus 23.07.
  2. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond esitas 18.08.2021 kohtule esimese erakorralise ettekande süüdimõistetule täiendava kohustuse määramiseks, kuna Urmet Koort ilmus esmasele registreerimisele alkoholijoobes. Tartu Maakohtu 24.08.2021 määrusega taotlus rahuldati ning määrati Urmet Koortile lisakohustuseks mitte tarvitada alkoholi. Kohtumäärus jõustus 24.09.
  3. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond esitas 08.09.2021 kohtule teise erakorralise ettekande taotlusega pikendada Urmet Koortile määratud käitumiskontrolli tähtaega, kuna Urmet Koort vahetas ametniku loata elukohta. Tartu Maakohtu 14.09.2021 määrusega taotlus rahuldati ja pikendati Urmet Koortile määratud käitumiskontrolli tähtaega 1 kuu võrra, s.o kuni 07.08.
  4. Kohtumäärus jõustus 8.10.
  5. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Põlva esindus esitas 29.04.2022 Tartu Maakohtu Võru kohtumajale kolmanda erakorralise ettekande, milles taotletakse Urmet Koortile mõistetud karistuse kandmata osa 5 kuud ja 29 päeva täitmisele pööramist, kuna U.Koort on korduvalt ( 12.11.2021, 6.01.2022 ja 20.01.2022) rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Kriminaalhooldusosakonna esindaja jäi kohtuistungil erakorralises ettekandes esitatud taotluse juurde. Süüdimõistetu palub vangistust täitmisele mitte alkoholitarvitamise vastasele ravile ( tegema süsti). pöörata Kaitsja palub jätta vangistuse täitmisele pööramata täiendavaid kohustusi – asuda tööle ja alluda ravile. ja on nõus alluma ja määrata süüdimõistetule

§ 74

lg 4 kohaselt, kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata 2

(5)täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kohus leiab, et erakorralises ettekandes esitatud taotlus vangistuse täitmisele pööramiseks tuleb jätta rahuldamata, kuid süüdimõistetule tuleb määrata täiendavaid kohustusi. Kriminaalhooldusametnik heidab U.Koortile ette alkoholi tarvitamise keelu rikkumist 12.11.2021, 6.01.2022 ja 20.01.2022. Alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokolli kohaselt (tl 6) 12.11.2021 kella 17.42 ajal tuvastas kriminaalhooldusametnik U.Koortil tema elukohas alkoholi tarvitamise tunnused (indikaatorvahendi näit 0,225 mg/l, alkoholilõhn, häiritud reaktsioon). Protokollis antud seletuse kohaselt U.Koort alkoholi tarvitamist eitab ja viitab asjaolule, et oli päev otsa söömata päev otsa ning kinnitab, et ei ole alkoholi tarvitanud. U.Koorti 17.11.2021 kriminaalhooldusametnikule antud seletuse kohaselt (tl 9) tuli ta 12.11.2021 Tartust asjaajamiselt, oli päev otsa söömata ning võttis 2 tabletti antibiootikumi. Kohtuistungil U.Koort kinnitas, et oli siiski enne 12.11.2021 toimunud kontrolli alkoholi (õlut) tarvitanud. Alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokolli kohaselt (tl 5) 6.01.2022 kella 9.08 ajal tuvastas kriminaalhooldusametnik U.Koortil aadressil Tiigi 78, Tartu alkoholi tarvitamise tunnused (indikaatorvahendi näit positiivne). U.Koorti protokollis antud seletuse kohaselt oli ta tarvitanud eelmine päev õlut. Et ta oli 6.01.2022 kontrollile eelnenud ajal tarvitanud alkoholi (õllejooki) kinnitas süüdimõistetu ka kohtuistungil. Alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokolli kohaselt (tl 7) 20.01.2022 tuvastas kriminaalhooldusametnik U.Koortil aadressil Tiigi 78, Tartu alkoholi tarvitamise tunnused (indikaatorvahendi näit positiivne – 0,090 mg/l). U.Koorti 20.01.2022 kriminaalhooldusametnikule antud seletuse kohaselt käis ta 18.01 vastu 19.01.2022 sünnipäeval ja tarvitas kanget alkoholi (viski). U.Koorti kohtuistungil antud ütluste kohaselt oli ta 20.01.2022 kontrollile eelnenud ajal tarvitanud alkoholi ( õlut ja viskit). Alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokollid kogumis süüdimõistetu kriminaalhooldusametnikule antud seletuste ja kohtuistungil antud ütlustega tõendavad, et U.Koort oli tarvitanud 12.11.2021, 6.01.2022 ja 20.01.2022 toimunud kontrollidele eelnenud ajal alkoholi. Kohtu hinnangul on tegemist tahtliku rikkumisega, sest U.Koort oli teadlik alkoholi tarvitamise keelust. Tarvitades 12.11.2021, 6.01.2022 ja 20.01.2022 toimunud kontrollidele eelnenud ajal alkoholi, rikkus U.Koort

§ 75lg 2 p-s 2 sätestatud kohustust mitte tarvitada alkoholi.

Ettekande kohaselt ei ole alkoholi mittetarvitamise kohustuse täitmist olnud võimalik kuuel korral kontrollida. Kriminaalhooldusametnikud on püüdnud kontrolli teostada ja Urmet Koorti telefonitsi kätte saada 15.10.2021, 09.01.2022, 10.01.2022, 12.03.2022, 13.03.2022 ja 16.03.2022, kuid U.Koort ei vasta telefonile ega helista tagasi või muudab oma asukohta. Lisaks on U.Koort hilinenud tunde registreerimistele 21.12.2021, 30.12.2021 ja 20.01.2022. 31.03.2022 ei ilmunud U.Koort aga üldse registreerimisele ja teatas, et tal valutab õlg ja ta tunneb ennast halvasti ning ei saa registreerimisele tulla. U.Koort lubas esitada sellekohase tõendi. 07.04.2022 ametnikule saadetud kiirabikaardist nähtuvalt oli U.Koort 28.03.2022 kutsunud enesele kiirabi, kuid kiirabikaardil oli lisaks muule kirjas, et "patsient tugevas alkoholijoobes". Kuna kriminaalhooldusametnik ei ole eespool kirjeldatud U.Koorti 3

(5)käitumist ettekandes selle esitamise alusena süüdimõistetule rikkumistena ette heitnud, ei tee seda ka kohus. Küll iseloomustab eeltoodu U.Koorti käitumist negatiivselt, osutades süüdimõistetu kohusetundetule suhtumisele käitumiskontrolli nõuete täitmisse. U.Koortile on kohtuotsuse tegemisel antud võimalus vangla asemel elada vabaduses tingimusel, et ta täidab kõik kohtu poolt temale pandud käitumiskontrolli nõuded. U.Koort neid tingimusi ei ole täitnud. Selline võimalus on süüdimõistetule korduvalt antud veel ka kohtuotsuse täitmise käigus, kui kohus pikendas katseaega ja määras lisakohustusena alkoholi tarvitamise keelu. Sellele vaatamata on U.Koort jätkanud käitumiskontrolli nõuete rikkumistega, rikkudes korduvalt alkoholi tarvitamise keeldu. Eeltoodu väljendab süüdimõistetu ükskõiksust talle määratud kohustuse täitmise suhtes. U.Koort ei ole ilmselgelt mõistnud käitumiskontrolli nõuete kõrvalekaldumatut täitmise vajadust. Varasemalt kohaldatud meetmed (katseaja pikendamine, alkoholi tarvitamise keelu määramine) ei ole soovitud mõju avaldanud. Just asjaolu, et käesolevas menetluses etteheidetavate rikkumiste puhul ei ole tegemist mõne juhusliku ühekordse rikkumisega, vaid U.Koorti rikkumised on korduvad ja samalaadilised, annaks antud juhul piisavalt alust pöörata karistus

§ 74lg 4 alusel täitmisele.

Asjaolud, et U.Koorti on karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobes ja enamik katseaja kestel toime pandud rikkumistest on seotud alkohol tarvitamisega, annavad alust järeldusele, et peamine süüdimõistetust tulenev ohutegur on tema kalduvus alkoholi tarvitada. Erakorralises ettekandes toodu kohaselt ei ole U.Koort varem pidanud oma probleemide allikaks alkoholi tarvitamist, seostades saabunud tagajärgi väliste asjaolude ja teiste inimestega. 14.02.2022 avaldas U.Koort ametniku kinnitusel soovi läbida A-Kliinikus alkoholi tarbimist välistava pikaajalise ravi, kuid pole seda käesoleva ajani teinud. Ka kohtu hinnangul avaldus süüdimõistetu kohtuistungil antud ütlustes, et U.Koort pisendab alkoholi tarvitamisega kaasnevaid probleeme. U.Koort peab ennast harvaks alkoholi tarvitajaks ja viitas rikkumiste puhul samuti seltskonna halvale mõjule. Samas kinnitas ta kohtuistungil siiski soovi asuda peale käimasoleva antibiootikumiravi lõppemist alkoholitarvitamise vastasele ravile. Kohtu hinnangul võib sõltuvusravist ainult siis loota tulemusi, kui inimene ise soovib enda sõltuvuskäitumist muuta. U.Koorti varasema käitumise valguses on alust kahelda süüdimõistetu praeguses motivatsioonis alkoholi tarvitamisest edaspidi. Samas on viimasest alkoholi tarvitamise rikkumisest käesolevaks ajaks möödas juba enam kui neli kuud. Kriminaalhooldusametniku istungil avaldatu kohaselt on selle aja jooksul U.Koorti alkoholi tarvitamise keelust kinnipidamist kontrollitud 12 korda ning rikkumisi pole esinenud. Seega tuleb nentida, et U.Koort vähemalt viimastel kuudel on käitumiskontrolli rikkumistest suutnud hoiduda. Asjaolu valguses, et U.Koorti katseaeg viimastel kuudel on möödunud rikkumisteta, peab kohus võimalikuks veelkord U.Koortile vastu tulla ja vangistust mitte täitmisele pöörata. U.Koorti isikut ja senise kriminaalhoolduse kulgu arvestades on vajalik tema õiguskuuleka käitumise ja katseaja eduka läbimise tagamiseks määrata talle

§ 75

lg 2 p 5 alusel lisakohustus pöörduda alkoholi tarvitamise vastasele ravile, milleks süüdimõistetu kohtuistungil nõusoleku andis. Alkoholi tarvitamise vastasele ravile pöördumise kohustuse määramine suurendab tõenäosust, et süüdimõistetu katseaja edasine läbimine möödub rikkumisteta. Et kohustuse täitmine oleks kontrollitav, määrab kohus ravile pöördumiseks mõistliku tähtaja. Tähtaja järgimiseks on oluline, et süüdimõistetu oleks kohtu poolt antud tähtaja jooksul pöördunud tervishoiuteenuse osutaja poole. Ravile allumise kohustuse täitmise seisukohalt on oluline, et süüdimõistetu täidaks kõrvalekaldumatult talle määratud raviskeemi. 4

(5)Ravile allumise kohustuse rikkumiseks loetakse nii tervishoiuteenuse osutaja poole tähtaegselt mittepöördumine kui ka ravi arsti ettekirjutuseta katkestamine. Erakorralises ettekandes on märgitud, et süüdimõistetu elukorraldus on olnud ebastabiilne ja raskesti kontrollitav. U.Koort on katseajal korduvalt vahetanud elukohti ning on ametlikult töötanud ainult väga lühikest aega. Kohtuistungil süüdimõistetu kinnitas, et lähiajal on tal võimalik asuda alalisele tööle xx-sse x-xxxxxx. Kohtu arvates tööga hõivatus ja vajadus alluda tööandja distsipliinile vähendab samuti süüdimõistetu võimalusi niisama aega veeta ja sealjuures alkoholi tarbida. Seetõttu peab kohus põhjendatuks määrata süüdimõistetule

§ 75lg 2 p 4 alusel kohustuse asuda tööle või võtma ennast arvele Eesti Töötukassas.

Et kohustuse täitmine oleks kontrollitav, määrab kohus ka selle kohustuse täitmiseks mõistliku tähtaja. Kuna käesolevas asjas tuvastatu kohaselt on U.Koort toime pannud mitu rikkumist, ei pea kohus kahe täiendava kohustuse määramist ebaproportsionaalseks. Tulenevalt

§-st 75 lg 1 p 3 peab süüdimõistetu kohustuste täitmist kriminaalhooldusametnikule ka tõendama. Kui U.Koort ka edaspidi rikub mõnda käitumiskontrolli nõuet, saab kohus kriminaalhooldusametniku taotlusel kaaluda vangistuse täitmisele pööramist edaspidigi. Arvestades seniste rikkumiste arvukust võib edaspidi ka üks ( eraldi võttes isegi vähese raskusastmega) rikkumine olla piisav, saatmaks U.Koorti kinnipidamisasutusse. Tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1 mõistab kohus süüdimõistetult menetluskuluna välja riigi õigusabi tasu 114 eurot. Kuigi kohus ei rahulda erakorralises ettekandes esitatud taotlust vangistus täitmisele pöörata, on selles süüdimõistetule ette heidetud rikkumiste toimepanemine tõendatud. Seega on erakorralise ettekande esitamine toimunud põhjendatult, mistõttu kohus jätab menetluskulu süüdimõistetu kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.