lg 1 käskmenetluses, kiirmenetluse sätete järgi Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Sofja Hristoforova Süüdistatav Anton Koivistoinen järgi Isikukood 38205262217; elukoht XXX; kodakondsus määratlemata; XXX; emakeel XXX; XXX; varem kriminaalkorras karistamata; tõkend – puudub (kahtlustatavana kinni peetud 08.05-09.05.2022) Kaitsja Deniss Matvejev RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 251 lg 1, § 253 p 1, § 254, § 255, 2564 lg-st 4 ja 2565 lg 1 p-st 2, lg-st 2 maakohus otsustas: 1. ANTON KOIVISTOINEN süüdi tunnistada
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja põhikaristuseks mõista rahaline karistus 100 (ükssada) päevamäära, arvestades päevamäära suuruseks 21,60 eurot, s.o summas 2160 (kaks tuhat ükssada kuuskümmend) eurot.
lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 08.05.2022-09.05.2022, s.o 2 (kaks) päeva, millele vastab 6 (kuus) päevamäära rahalist karistust ning ärakandmata karistuseks mõista rahaline karistus 94 (üheksakümmend neli) päevamäära, arvestades päevamäära suuruseks 21,60 eurot, s.o summas 2030 (kaks tuhat kolmkümmend) eurot ja 40 senti.
lg-te 1 ja 3 alusel määrata, et Anton Koivistoinen kohustub tasuma rahalise karistuse summas 2030 (kaks tuhat kolmkümmend) eurot ja 40 senti osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisest 1 (ühe) aasta jooksul. 1 1-22-2910 Rahalise karistuse osamaksed tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355, Luminor Bank EE401700017002872300. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99922400001523 ning selgitus: „Anton Koivistoinen, 1-22-2910, rahalise karistuse osamakse.“ Kui rahaline karistus ei ole tähtajaks tasutud, pööratakse nõue täies ulatuses täitmisele kohtutäituri kaudu täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 2.
lg 1 p 1 ja § 424 lg 3 alusel võtta Anton Koivistoinenilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolmeks) kuuks. Vastavalt Liiklusseaduse § 127 on Anton Koivistoinen kohustatud viie tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile.
lg 1 alusel ja karistada teda
alusel rahalise karistusega 100 päevamäära, arvestades päevamäära suuruseks 21,60 eurot, s.o summas 2160 eurot. Vastavalt
lg 1 palub prokurör arvestada karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamine 08. – 09.05.2022, ehk 2 päeva, millele vastab 6 päevamäära rahalist karistust ja määrata ärakandmata rahaliseks karistuseks 94 päevamäära, arvestades päevamäära suuruseks 21,60 eurot, s.o summas 2030,40 eurot. Vastavalt
Samuti taotleb prokurör
lg 3 alusel lisakaristuse kohaldamist, s.o Anton Koivistoinenilt sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 3 kuuks. Samuti palub prokurör kriminaalmenetluse kulude hüvitamiskohustuse kogusummas 566,10 eurot tasuda 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
Süüdistusakti on süüdistatav ja tema kaitsja prokuratuuri teatel kätte saanud 10.05.2022 enne süüdistusakti kohtusse esitamist. KrMS §-s 253 ette nähtud tähtaeg viisteist päeva prokuröri poolt süüdistusakti edastamisest süüdistatavale ja kaitsjale – möödus
lg 1 järgi, tõendamiseseme asjaolud on selged ning tema süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud süüdistusaktis nimetatud ja toimikus sisalduvate tõendite kogumis. Kohus Anton Koivistoineni käitumises õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei tuvastanud. Kuriteoga varalist kahju tekitatud ei ole. Kuna kohus nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuse määra kohta, koostab ta vastavalt KrMS § 253 p-le 1 ja §-le 254 kohtuotsuse. 7.
lg 1 näeb mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Kohus on seisukohal, et lähtudes kuriteo olemusest ja asjaoludest, ei ole vajalik süüdistatava karistamisel kaaluda vangistust ja käskmenetlus on seega põhjendatud. Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse toimepandud teo tehiolusid, süüdistatava isikut,
lg 1 p-s 3 sätestatud karistust kergendava asjaolu - puhtsüdamliku kahetsuse esinemist, raskendavate asjaolude puudumist, samuti riikliku süüdistaja ettepanekut karistuse osas.
lg 1 kohaselt kohus võib kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära. Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda karistusraamidest. Seni omaks võetud kohtupraktika järgi mõistetakse karistus üldjuhul sanktsiooni keskmise määra järgi. Kohtu ülesanne on seadusandja poolt ette antud piirides individualiseerida karistusseaduses ette nähtud karistus üksikjuhtumi jaoks. Võttes arvesse kõiki eelnevalt väljatoodud asjaolusid kogumis, ei pea kohus põhjendatuks Anton Koivistoinenile sanktsiooni keskmises määras rahalise karistuse mõistmist, kuivõrd Anton Koivistoineni puhul esineb karistust kergendav asjaolu ning eripreventiivne mõju tema puhul on toimiku materjalidest nähtuvalt tajutav juba ainuüksi kriminaalmenetluse läbiviimisega. Eeltoodust tulenevalt on Anton Koivistoinenile põhjendatud karistuse mõistmine olulises määras alla keskmise, milleks on 100 päevamäära. Kohus leiab, et prokuröri ettepanek karistusliigi ja -määra osas vastab süüdistatava süü suurusele ning võtab arvesse muid olulisi karistuse mõistmise aspekte. Seega on olemas õiguslik alus riikliku süüdistaja põhikaristuse ettepanekuga nõustumiseks. 8.
lg 2 kohaselt rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab kohus süüdlase keskmise päevasissetuleku alusel. Toimikus lk 27-28 on andmed Anton Koivistoineni deklareeritud tulu kohta
lg 2, 4 alusel tuleb rahalise karistuse päevamäära suuruse arvestamise aluseks võtta päevamäär 21,60 eurot. Seega tuleb Anton Koivistoinen süüdi tunnistada ja teda on võimalik karistada rahalise karistusega vastavalt prokuröri ettepanekule karistuse määra osas. Samuti nõustub kohus prokuröri ettepanekuga ja vastavalt
lg 1 ja 3 määrab rahalise karistuse tasumise ositi 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. 4 1-22-2910 9.
lg 3 kohaselt võib kohus käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teo eest kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist alates kolmest kuust.
lg 1 p 1 kohaselt võib kohus mootor-, õhu- või veesõiduki, samuti trammi või raudteeveeremi ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud süüteo eest lisakaristusena kohaldada sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kuriteo korral kuni kolmeks aastaks. Kohus leiab, et süüdistatava Anton Koivistoineni kui varem kriminaalkorras karistamata isiku puhul on karistuse eesmärk saavutatav rahalise karistuse mõistmisega põhikaristusena ja lisakaristusena sõiduki juhtimise õigusest ilmajätmisega kolmeks kuuks. Seega, kohus on seisukohal, et asjaoludele tuginedes tuleb Anton Koivistoinen süüdi tunnistada
lg 1 järgi ning põhikaristuseks mõista talle rahaline karistus 100 päevamäära ulatuses ehk 2160 eurot arvestades päevamääraks 21,60 eurot
MS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu ning KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda või võimaldab tasuda ositi. Praegusel juhul on väljamõistetavateks menetluskuludeks sundraha (vastavalt KrMS § 2565 lg 2 kohaselt poole võrra vähendatud ulatuses ehk antud juhul 490,50 eurot) ning kohtueelsel menetlusel tekkinud kaitsjatasu (75,60 eurot) ehk menetluskulu kogusummas 566,10 eurot. Arvestades menetluskulude suurust ja rahalise karistuse näol tekkivat konkureerivat rahalist kohustust ning KrMS § 180 lg-s 3 sätestatut, võimaldab kohus hüvitada süüdistataval menetluskulud ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. /allkirjastatud digitaalselt/ Olga Dorogan kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.