← Eesti

2-21-18867/10

Obsah (5)§ 407§ 162§ 173§ 174§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Reena Nieländer Otsuse tegemise aeg ja koht 29. aprill 2022, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-18867 T

) § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Nõude aluseks on kostja ja hageja vahel sõlmitud järgmised lepingud:

  1. 11.06.2019 laenuleping nr 19-058004-VL, mille alusel kostja andis hagejale laenu 6000 eurot;
  2. 14.12.2019 laenuleping nr 19-125596-VL, mille alusel kostja andis hagejale laenu 1050 eurot;
  3. 19.12.2019 laenuleping nr 19-127363-VL, mille alusel kostja andis hagejale laenu 400 eurot;
  4. 16.10.2019 laenuleping nr 19-105741-AL, mille alusel kostja andis hagejale laenu 9000 eurot;
  5. 08.10.2018 arvelduslaenuleping nr 18-115066-CL, mille alusel kostja andis hagejale krediidilimiiti 4500 eurot. Kostja rikkus nimetatud lepingutest tulenevaid laenude tagasimaksmise kohustusi. Kohus edastas kostjale hagimaterjalid koos menetlusse võtmise kohtumäärusega ja nõudis kostjalt kirjalikku vastust. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Hagimaterjalid toimetati kostjale kätte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 03.04.
  6. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks ei vastanud ega esitanud vastuväiteid. 2

§ 407

kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

§ 162

sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 173

lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hageja menetluskulu on riigilõiv 1000 eurot, mis jääb kostja kanda. Hageja on taotlenud

§ 177

lg 4 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.