1-20-6067/45

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg

1. juuni 2022 Kriminaalasja number 1-20-6067 Erkki Hirsnik, Aarne Sarjas ja Ingeri Tamm Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
2. aprilli
3. a määrus Artur Bortkevitši tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Artur Bortkevitš (isikukood 39307235714) ja tema kaitsja vandeadvokaat Otto Preem, määruskaebused RESOLUTSIOON
4. Jätta Tartu Maakohtu
5. aprilli
6. a määrus muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
7. Jätta Artur Bortkevitši kaitsja vandeadvokaat Otto Preemi taotlus riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Menetluse käik
8. Tartu Maakohtu
9. oktoobri
10. a otsusega tunnistati Artur Bortkevitš karistusseadustiku (KarS) § 424 lg 2 ning § 4231 järgi süüdi, mille eest mõisteti talle KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks 1 aasta ja 9 kuu pikkune vangistus. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes 1 aasta ja 1 kuu pikkuse vangistuse. KarS § 65 lg 2 ja § 74 lg 5 alusel suurendati seda Harju Maakohtu
11. juuli
12. a otsusega (kriminaalasjas nr 1-19-5315) mõistetud ja ära kandmata karistuse – ehk 1 aasta 11 kuu ja 28 päeva vangistuse – võrra. A. Bortkevitšile ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 1 kuu 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algust loeti
13. juulist
15. Tartu Vangla esitas
16. veebruaril 2022 Tartu Maakohtule materjalid otsustamaks kinnipeetava A. Bortkevitši ennetähtaegse vabastamise üle elektroonilise valve kohaldamisega. Prokuratuur ega vangla A. Bortkevitši tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Maakohtu määrus
17. Tartu Maakohtu
18. aprilli
19. a määrusega jäeti A. Bortkevitš tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Maakohtu põhjendused olid lühidalt sellised.
20. Vangistuse ajal on A. Bortkevitš läbinud erinevaid taasühiskonnastavaid tegevusi ning osalenud tööhõives. Alates
21. septembrist 2021 paikneb ta avavanglas. Vabanemisjärgselt on tal olemas kindel elu- ja töökoht ning pidev sissetulek. Teda ootavad toetavad lähedased. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi A. Bortkevitšil pole. Sellegipoolest ei kaalu eeltoodud positiivsed asjaolud üles tema vabastamist mittetoetavaid argumente – A. Bortkevitši puhul on oht uute kuritegude toimepanemiseks jätkuvalt kõrge.
22. Kinnipeetaval on kuus kehtivat kriminaalkaristust ja iseloomustuse kohaselt kannab ta neljandat reaalset vangistust. Seega ei ole varasemad vangistused muutnud A. Borkevitši käitumist õiguskuulekamaks ning vabaduses on ta jätkanud uute kuritegude sooritamist. Praegust vangistust kannab ta mootorsõiduki joobeseisundis ja juhtimisõiguseta juhtimise eest. Varasemaltki on teda mainitud kuritegude eest karistatud, aga lisaks neile veel ka vägivallaga avaliku korra raske rikkumise ning narkootilise aine suures koguses käitlemise eest.
23. Õiguskuulekuse seisukohast on A. Bortkevitši peamisteks probleemkohtadeks olnud erinevate joovastite tarvitamine, oluliseks kuritegelikku käitumist ellukutsuvaks teguriks on alkoholi pruukimine. Peaaegu kõikide kuritegude toimepanemise ajal on süüdimõistetu olnud alkoholijoobes. Tagasilanguse või kehva majandusliku olukorra tõttu võib A. Bortkevitš jätkata lisaks alkoholi pruukimisele narkootikumide tarvitamist ja panna toime uusi kuritegusid.
24. Oluline on seegi, et A. Bortkevitš pole senini mõistnud sooritatud kuritegude tõsidust. Kinnipeetav on avaldanud küll kahetsust, kuid seda vaid endale negatiivsete tagajärgede tõttu. Lisaks sellele on A. Bortkevitš väljendanud seisukohta, et ta on väga hea autojuht ka purjus peaga ning ise ta kindlasti avariid ei tekita. Vangla materjalidest selgub, et viimase kuriteo puhul istus A. Bortkevitš autorooli eeldades, et eraldatud kohas politseid ei ole, ega mõelnud oma teo sisulistele tagajärgedele. Seega pole kinnipeetav mõistnud toimepandud kuriteo ohtlikkust.
25. Et A. Bortkevitš on varasemalt mitmel korral jätkanud katseajal uute kuritegude sooritamist, puudub veendumus, et ta suudaks ennetähtaegselt vanglast vabastamise korral täita kriminaalhoolduse nõudeid ning hoiduda kuritegude toimepanemisest. Tartu Maakohus vabastas
26. jaanuari
27. a määrusega A. Bortkevitši karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega. Kuigi toona lubas A. Bortkevitš, et allub ravile ja ei tarvita enam alkoholi, pani ta juba
28. juunil 2017 toime uue kuriteo, juhtides järjekordselt joobes olles mootorsõidukit.
29. juuli
30. a otsusega karistati A. Bortkevitšit KarS § 184 lg 1 ja § 4231 järgi ning talle mõistetud vangistus jäeti tingimisi täitmisele pööramata. Katseaja jooksul pani aga A. Bortkevitš toime uued kuriteod, mille eest ta praegu karistust kannabki. Seega ei ole varasem kriminaalhooldus olnud piisav, et hoida teda õiguskuulekal teel. Määruskaebused
32. mail 2022 esitas A. Bortkevitši kaitsja vandeadvokaat Otto Preem maakohtu määruse peale määruskaebuse, paludes maakohtu määrus tühistada ning A. Bortkevitš vangistusest tingimisi enne tähtaega koos elektroonilise valve kohaldamisega vabastada. Kaitsja seisukohad olid kokkuvõtlikult järgmised. 2
33. A. Bortkevitši käitumist vangistuses saab hinnata ainult positiivses võtmes. Tänaseks on ta viibinud vanglas enam kui 1 aasta ja 9 kuud, mille jooksul on osalenud tööhõives ja seda parimal võimalikul viisil. Ta on läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ning vestelnud psühholoogiga.
34. septembril 2021 viidi A. Bortkevitš üle avavanglasse.
35. Kohus on otsustuse tegemisel tuginenud ainult minevikusündmustele. Nii on viidatud A. Bortkevitši varasematele kriminaalkaristustele ja kuriteo toimepanemisele katseajal. Väärib märkimist, et minevikusündmusi süüdlane olematuks teha ei saa. Praegune pikaajaline reaalne vangistus on avaldanud positiivset mõju ning on ilmne, et A. Bortkevitš on teinud vajalikud järeldused. Seejuures on kinnipeetav ise tunnistanud joovastiprobleeme ning avaldanud soovi alkoholimurega arsti juurde pöörduda. Sõltuvuse korral on ta valmis alluma ravile.
37. mail 2022 esitas määruskaebuse ka A. Bortkevitš. Kaebuses palub, et ta vabastataks vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kinnipeetav toob välja, et ta on karistuse kandmise ajal käitunud seaduskuulekalt, mistõttu pole alust väita, et tema käitumine ei ole muutunud. Ringkonnakohtu seisukoht
38. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebustes esitatu ei anna alust asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale A. Bortkevitši vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta.
39. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine materiaalne eeldus on süüdimõistetu edasine õiguskuulekas käitumine: kinnipeetava vabastamine eeldab positiivset retsidiivsusprognoosi, st peab olema piisav alus eeldada, et süüdimõistetu ei pane enam toime kuritegusid. Niisugust prognoosi püstitades on kohtul ulatuslik kaalutlusõigus (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
40. aprilli 2017 määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16). Kohtukolleegiumi hinnangul pole maakohus A. Borketvitšit vabastamata jättes kaalutlusviga teinud. Kuna maakohus põhjendas igati piisavalt ja asjakohaselt, miks ei saa A. Bortkevitšit vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada ning ringkonnakohus nõustub nende põhistustega, ei korda kohtukolleegium juhinduvalt KrMS § 390 lg-st 1 ja § 342 lg 3 p-st 1 neid põhjendusi üle. Et peamine vaidlusküsimus seisneb selles, kas positiivsed asjaolud, nagu A. Bortkevitši eeskujulik käitumine vangistuse jooksul, kaaluvad üles teda iseloomustava negatiivse teabe, vastab ringkonnakohus määruskaebustes esitatud argumentidele järgmist.
41. Väärib tunnustamist, et A. Bortkevitši käitumine vanglas on olnud reeglitele vastav, ta on osalenud nii tööhõives, mootorsõidukijuhi kursusel kui keevitaja baaskoolitusel, vestelnud psühholoogiga ning läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Eeltoodut kinnitab seegi, et alates möödunud aasta septembrist viibib ta avavanglas. Sellegipoolest ei ole loetletud positiivsed asjaolud piisavalt kaalukad tema ennetähtaegseks vabastamiseks.
42. Tõik, et A. Bortkevitšil on kuus kehtivat kriminaalkaristust ning et vangistuses viibib neljandat korda, ilmestab üheselt, et varasemad vangistused on osutunud viljatuks ning A. Bortkevitš on jätkanud kuritegude toimepanemist. Tuleb mainida, et A. Bortkevitšile on korduvalt antud võimalusi oma käitumist muuta, kuid seda ta teinud ei ole. Nii vabanes A. Bortkevitš
43. veebruaril 2017 vanglast tingimisi enne tähtaega, kuid juba sama aasta juunikuu alul tabati ta purjuspäi autoroolist. Teisel korral anti talle võimalus Harju Maakohtu
44. juuli
45. a otsusega, kus kohus karistas teda küll narkootikumide käitlemise ja süstemaatilise juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimise eest vangistusega, kuid jättis selle tingimisi täitmisele pööramata, allutades ta vaid kriminaalhooldusele. Võimaluse karistust vabaduses kanda lasi A. Bortkevitš juba üsna pea käest –
46. juulil 2020 tabati ta taas joobnuna ning 3 juhtimisõiguseta autoroolist. Niisiis on A. Bortkevitš juba kahel korral kohtu usaldust kuritarvitanud, pannes käitumiskontrolli kestel toime uusi kuritegusid. Kuigi minevikusündmusi muuta ei saa, pole niisuguste üleastumiste pinnalt paratamatult alust uskuda A. Bortkevitši lubadusi, et ta on nüüdseks muutunud ning teinud vangistusest vajalikud järeldused. On võimalik, et vaatamata headele vabanemisjärgsetele elutingimustele võib A. Bortkevitš taas libastuda ning jätkata õigusrikkumiste toimepanemist.
47. Piisavat kindlust ei tekita ka ennetähtaegse vabastamisega kaasnev katseaeg ühes käitumiskontrolli nõuete ja elektroonilise valvega. Kuna varasem katseaeg on tal juba kahel korral ebaõnnestunud, tuleb suhtuda skepsisega ka uue katseaja eduka läbimise perspektiivi. Peamiseks komistuskiviks võib saada alkoholi tarvitamine. Vangla meditsiiniosakonna andmetel on A. Bortkevitšil diagnoositud alkoholisõltuvus. Kuigi ta ise tunnistab alkoholiprobleemi ning on lubanud sellega tegeleda, saab alkoholist vabanemine olema tõenäoliselt raske. Tõsi, A. Bortkevitš on vangistuses läbinud joovastisõltlastele suunatud programmi „Eluviisitreening“, kus tegeles alkoholitarvitamisega seotud teemadega ning harjutas n-ö „ei“ ütlemist. Teisalt, kuigi süüdimõistetu on enda sõltuvuskäitumisega tegelenud, ei saa kindel olla, et ta vabaduses suudab või tahab pingutamist jätkata. Juba väljakujunenud sõltuvusest vabanemine on raske, tõenäoliselt ka pärast mõneaastast eemalolekut alkoholist, sest nõuab jätkuvat pingutust tagasilangusest hoidumiseks. A. Bortkevitši sõltuvusprobleem võib osutuda liiga tõsiseks, et see pelgalt teoreetiliste programmide läbimisega täiel määral taanduks. Seega on põhjendatud kahelda nii A. Bortkevitši alkoholist hoidumise motivatsioonis kui ka vastavas suutlikkuses. Sõltuvuskäitumine suurendab kaheldamatult uute kuritegude toimepanemise riski. Pole välistatud, et A. Bortkevitš võib karskusperioodil libastuda, jätkates taas ühtäkki alkoholi tarvitamist ning rikkuda kriminaalhoolduse nõudeid või istuda järjekordselt purjuspäi autorooli.
48. Toodud põhjustel ning juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu
49. aprilli 2022 määruse muutmata ning määruskaebused rahuldamata.
51. mail 2022 esitas A. Bortkevitši kaitsja vandeadvokaat O. Preem ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Kuna vaidlustatud Tartu Maakohtu
52. aprilli
53. a määruse sai A. Bortkevitš kätte
54. aprillil 2022, lõppes edasikaebetähtaeg
55. mail
56. Eelöeldu tähendab, et kaitsja esitas tasutaotluse hilinenult – selle pidanuks ta esitama enne kohtu siirdumist nõupidamistuppa. Nimelt tuleb kirjalikus menetluses lahendatavate määruskaebuste ja sellega seotud taotluste esitamisel arvestada, et kohus võib need lahendada koheselt pärast määruskaebuse esitamiseks ettenähtud tähtaja möödumist. Seetõttu tuleb ka määruskaebusega seonduvad tasutaotlused esitada määruskaebuse esitamiseks ettenähtud tähtaja jooksul ning pärast seda esitatud taotlused ei ole enam tähtaegsed. Kuna kaitsja tasutaotlus on esitatud hilinenult, jääb see läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4