Obsah (16)

§ 654§ 4§ 5§ 363§ 230§ 232§ 177§ 175§ 143§ 178§ 174§ 169§ 173§ 171§ 167§ 176

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Neve Uudelt Otsuse tegemise aeg ja koht 26. jaanuar 2022, Tallinn Kohtuasja

) § 657 lg 1 p 2 alusel menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada osas, millega hagejalt jäi kostja II kasuks maakohtus kantud menetluskulude hüvitisena välja mõistmata 4894 eurot ning kostja III kasuks 811,81 eurot. Tühistatud osas teeb ringkonnakohus uue otsuse, millega tuleb hagejalt kostja II kasuks menetluskulude hüvitisena täiendavalt välja mõista 4894 eurot ning kostja III kasuks 811,81 eurot, samuti seadusjärgne viivis nendelt summadelt. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata, arvestades ringkonnakohtu otsuse põhjendusi. Hageja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Nii kostja II apellatsioonkaebus kui ka kostja III vastuapellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

§ 654lg 2² alusel esitab kolleegium kohtuotsuse resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

1. Maakohus leidis kokkuvõtvalt, et: • Hagejale ei ole üle läinud korteriomanike müügigarantiist tulenevad nõuded kostja I vastu ning kehtiva õiguse järgi ei saa korteriühistu korteriomandite müüjalt müügigarantii täitmist nõuda; • Hagejal puudub õiguslik alus nõuda kostjalt II garantiikohustuse täitmist, sest kehtiva õiguse järgi ei saa kinnisasja omanik töövõtjalt töövõtugarantii täitmist nõuda, kui tal töövõtjaga lepinguline suhe puudub; 8 • • • • Isegi kui hageja saab kostjalt II garantiikohustuse täitmist nõuda, siis on tõendamata töövõtugarantiist tuleneva kohustuse rikkumine, kahju tekkimine ja selle suurus; Hageja ei ole tõendanud nõuetekohase otsuse vastuvõtmist kostjaga III õigusvaidluse pidamiseks; Isegi kui hageja saab esitada nõude kostja III vastu, siis on tõendamata kohustuse rikkumine, kahju tekkimine ja selle suurus. Samuti ei vastuta jahutussüsteemi puuduste eest kostja II ja kostja III; Kuna nõuded kostja I ja kostja II vastu on alusetud, siis ei ole põhjendatud ka nõude esitamisega seotud õigusabi- ja ekspertiisikulude hüvitamise nõue. Eelnimetatud asjaolude üle on vaidlus ka apellatsiooniastmes.
2. Esmalt käsitleb kohus hageja garantiikohustuse täitmise nõuet kostja I ja kostja II vastu. Pooled ei vaidle selle üle, et Tallinnas Pikk tn 36 asuva elamu ehitustöid teostas kostjaga I sõlmitud töövõtulepingu alusel kostja II ning seejärel müüs kostja I korteriomandid kolmandatele isikutele (korteriomanikud). Hageja ei ole tellija (kostja I) ja töövõtja (kostja II) vahel sõlmitud töövõtulepingu pooleks ega ka müüja (kostja I) ja ostjate (korteriomanikud) vahel sõlmitud müügilepingute pooleks. Samuti ei ole vaidlust selle üle, et kostja II andis kostjale I töövõtulepingus teostatud töödele garantii, mis lõppes
3. oktoobril
4. Hageja esitas
5. oktoobril 2015 kostjale I ja kostjale II garantiinõude, milles nõudis ehituslike puuduste kõrvaldamist ja garantiitööde teostamist.
6. Maakohus leidis, et hageja ei saa oma nimel kõigi korteriomanike huvides esitada kostja I vastu müügigarantiist tulenevaid nõudeid ega kostja II vastu töövõtugarantiist tulenevaid nõudeid. Maakohus lisas, et isegi kui korteriomanikel on kostja I vastu müügilepingutest tulenevad garantiinõuded kaasomandi osas, siis ei saa sellised nõudeõigused automaatselt üle minna korteriühistule. Kolleegium ei näe alust asuda selles osas maakohtust erinevale seisukohale ning järgib maakohtu otsuse põhjendusi (

§ 654lg 6).

Apellatsioonkaebuses kordab hageja esimese astme menetluses esitatud väiteid ning maakohus on neid väiteid vajalikus ulatuses nii faktilisest kui õiguslikust küljest käsitlenud.

1. Kolleegium ei nõustu hageja seisukohaga, et kui hagis nimetatud garantiitööd seonduvad kaasomandi osaga, siis saab hagejal olla müügi- ja töövõtugarantiist tulenevate nõuete esitamise õiguslikuks aluseks korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 12 lg 1 ja § 34 lg
2. Kolleegium märgib vastuseks hageja apellatsioonkaebuse väitele järgmist. KrtS § 12 lg 1 järgi korteriomanikud teostavad oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi korteriomandi- ja korteriühistuseaduses sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu. KrtS § 30 lg 2 reguleerib korteriomaniku õigust nõuda, et eriomandi ja kaasomandi eset kasutataks seaduse ning korteriomanike kokkulepete ja korteriühistu põhikirja kohaselt. Sama sätte neljanda lõike kohaselt võib sellest tuleneva nõude esitada ka korteriühistu. Praeguses asjas ei ole kahju tekkinud kostja I ja kostja II poolt mingil etteheidetaval viisil kaasomandi kasutamisest. KrtS § 34 lg 2 reguleerib valitsemise põhimõtteid ja sätestab, et korteriomandite kaasomandi osa eset valitsevad korteriomanikud korteriühistu kaudu. Ka nimetatud norm ei anna hagejale oma nimel garantiisuhtest tuleneva nõude esitamise õigust, sest see reguleerib kaasomandi eseme valitsemist (vt korteriühistu poolt korteriomanikega sõlmitud töövõtulepingu mittekohasest täitmisest tuleneva nõude esitamise kohta nt Tallinna Ringkonnakohtu
3. veebruari
4. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-14248/31, p 9.2). Hageja väited menetlusökonoomia, hea usu ja mõistlikkuse põhimõtete kohta ei anna alust eespool nimetatud sätete hageja poolt soovitud viisil tõlgendamiseks, sest need põhimõtted ei anna ka koosmõjus korteriomandi- ja korteriühistuseaduse sätetega hagejale hagiavalduses esitatud nõuete esitamiseks õiguslikku alust. 9 18.
5. Lisaks märgib kolleegium, et varasemas kohtupraktikas, millele viitab hageja ja mida käsitleb maakohus otsuse p-s 190, on tunnustatud korteriühistu õigust oma nimel kohtulikult maksma panna ühistu liikmetest korteriomanikele ühiselt kuuluvaid nõudeid nii kolmandate isikute kui ka korteriühistu liikmete endi vastu (vt nt Riigikohtu
6. veebruari
7. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-11, p 25 ja selles viidatud kohtupraktika). See printsiip kohaldub kolleegiumi arvates ka korteriomandi- ja korteriühistuseaduse puhul. Samas, KrtS § 12 lg-s 1 sätestatud üldine põhimõte, et korteriomanikud teostavad seaduses ettenähtud ulatuses oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi korteriühistu kaudu, ei tähenda, et kõigi korteriomandist tulenevate õiguste teostamine toimub korteriühistu kaudu. Nendes küsimustes, mida korteriomandi- ja korteriühistuseadus ei reguleeri, teostab iga korteriomanik oma õigusi iseseisvalt. Sellisteks õigusteks on kolleegiumi arvates ka praeguse juhtumi puhul garantiist tulenevad õigused. 18.
8. Kolleegium ei nõustu hageja apellatsioonkaebuse väitega, et tal on õigus esitada kostja I ja kostja II vastu abstraktne ja millestki sõltumatu seadusest tulenev garantiinõue. Hageja on menetluses läbivalt tuginenud garantii abstraktsusele ning maakohus on seda väidet piisavas ulatuses käsitlenud (maakohtu otsuse p 139). Kolleegium selgitab, et müügi- ja töövõtugarantii abstraktsus tähendab seda, et garantii on tagatavast põhisuhtest (müügi- või töövõtuleping) sõltumatu. Garantiist tekib lepinguline suhe garantiiandjaga (vt Riigikohtu
9. juuni
10. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-17, p 20). Kuigi müügi- või töövõtugarantii abstraktsus väljendub mh ka selles, et nendest tulenevad õigused müügi- või töövõtulepingu objekti hilisemal võõrandamisel võivad üle minna selle omandajale, kes ei ole müügi- või töövõtuleping pooleks, millega seoses nimetatud garantii anti, saab nõude garantiiandja vastu maksma panna siiski üksnes õigustatud isik – isik, kes on garantii tingimustes õigustatud isikuna määratud või kellele garantiivõtja on garantiist tulenevad õigused loovutanud.
11. Kolleegiumi hinnangul on nõude üks eeldustest täitmata – hagejale ei saa KrtS § 12 lg 1 ja § 34 lg 2 alusel üle minna korteriomanikele kuuluvad müügi- või töövõtugarantiist tulenevad nõuded. Siiski märgib kolleegium täiendavalt, et täitmata on ka nõude maksmapaneku teine oluline eeldus – on tõendamata, et korteriomanikele kuuluvad praeguses hagis märgitud garantiist tulenevad nõuded kostja I ja kostja II vastu. 19.
12. Nõude esitamisel kostja I vastu tugineb hageja müügilepingutest tulenevale müügigarantiile VÕS § 230 lg 1 alusel, kusjuures hageja on arvamusel, et müügigarantiist tulenevad õigused ei kuulu mitte müügilepingu poolele, vaid kinnisasja igakordsele (kaas)omanikule. Kolleegium selle seisukohaga ei nõustu ja märgib vastuseks hageja apellatsioonkaebuse väitele järgmist. Hageja peab oma õiguse maksmapanekuks tõendama, et korteriomanikel on müügigarantiist tulenevad nõuded kostja I vastu ning et need on kas seaduse või lepingu alusel üle läinud hagejale. Müügigarantii (VÕS § 230) puhul määravad garantii tingimused õigustatud isikud, kelleks üldjuhul on asja esimene lõpptarbijast ostja või vastavalt müügigarantii tingimustele ka isik, kellele ostja hiljem ostetud asja võõrandab. Müügigarantii tingimused määratakse müügigarantii väljaandja poolt ja need sisalduvad garantiidokumendis. Garantiijuhtumi saabumisel tekivad õigustatud isikul garantiis ettenähtud õigused. Praegusel juhul esitas hageja maakohtule ühe korteriomandi võlaõigusliku müügilepingu (kd IV, tl 60–71), mille alusel maakohus tuvastas, et kostja I on andnud korteriomandi ostjale garantii üksnes korteriomandi reaalosa piirides teostatud ehitustöödele. Seega vaidlevad pooled müügilepingutes antud müügigarantii ulatuse üle ning maakohus on õigesti leidnud, et vastavate asjaolude kohtu ette toomise ja tõendite esitamise kohustus oli hagejal. Kolleegium ei nõustu hageja apellatsioonkaebuse väitega, et kostjad pidid välja tooma ja tõendama, et korteriomanikele ei antud kahe aasta pikkust müügigarantiid või et garantiiperiood 10 oli enne hageja poolt garantiinõude esitamist lõppenud.

§ 4

lg 2 järgi hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. Hagimenetluses saab kohus võtta kaalumisel aluseks üksnes poolte esitatud asjaolud (

§ 5lg 1).

Hagi aluseks olevate faktiliste asjaolude esitamise kohustus on hagejal (

§ 363

lg 1 p 2), samuti peab hageja olema valmis neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded, tõendama (

§ 230lg 1).

Maakohus on põhjendatult otsuse p-s 183 leidnud, et hageja ei ole välja toonud ega tõendanud, millise sisuga müügilepingud ja millistel tingimustel garantiilepingud korteriomanikega sõlmiti, millal korteriomandid üle anti ning millal algasid ja lõppesid garantiiperioodid. 19.

1. Nõude esitamisel kostja II vastu tugineb hageja töövõtulepingust tulenevale töövõtugarantiile ehitusseaduse § 4 ja VÕS § 650 lg 1 alusel, kusjuures hageja on arvamusel, et töövõtugarantiist tulenevad õigused ei kuulu mitte töövõtulepingu poolele, vaid kinnisasja igakordsele (kaas)omanikule. Kolleegium selle seisukohaga ei nõustu ja märgib vastuseks hageja apellatsioonkaebuse väitele järgmist. Ehitusseadus kehtis kuni
2. juunini
3. Maakohtu poolt ehitusseaduse §-le 4 ja VÕS § 642 lg-le 2¹ antud tõlgendust toetab ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse eelnõu 572 SE seletuskiri. Garantiiregulatsioon oli ehitusseaduse § 4 järgi dispositiivne ja pooled võisid kokku leppida, millises ulatuses, kui üldse, ehitusettevõtja garantiikohustuse võtab (vt Riigikohtu
4. veebruari
5. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-11, p 11). VÕS § 642 lg 2¹ jätkab seni ehitusseaduse § 4 lg-s 1 sisaldunud põhimõtet, mille järgi on ehitise garantii sisuks kahe aasta jooksul tõendamiskoormise ümberpööramine tellija kasuks. Samuti täpsustab VÕS § 642 lg 2¹, et selline põhimõte kehtib ainult tarbija suhtes, kes on ehitamiseks töövõtulepingu sõlminud majandus- ja kutsetegevuses tegutseva isikuga. Seega nimetatud sätet praeguses asjas kohaldada ei saa, sest töövõtuleping on sõlmitud kahe majandus- ja kutsetegevuses tegutseva isiku vahel. Lisaks on eelnõu seletuskirjas välja toodud, et ehitise võõrandamisel ei saa uus omanik kasutada ehitise garantiist tulenevaid õigusi ehitustööde tegija vastu, kui varasem omanik ei ole töövõtulepingust tulenevaid nõudeid müügilepingu raames uuele omanikule üle andnud. Kuigi tellijal on alati võimalik garantiist tulenevad õigused loovutada kolmandale isikule, siis praegusel juhul ei tugine hageja sellele, et tellija (kostja I) on töövõtugarantiist tulenevad õigused loovutanud korteriomanikele või hagejale. 19.
6. Kuna garantiinõuded saavad tekkida üksnes lepingu alusel tekkinud töövõtugarantiist ning töövõtja vastutab ainult garantiis märgitud isiku ees või kellele vastavad nõuded on loovutatud, jätab kolleegium maakohtu otsuse p-des 141–175 toodud põhjendused korteriomanike kokkuleppe, garantiikohustuse rikkumise ning kahju tekkimise ja selle suuruse kohta otsusest välja. Kuivõrd hageja apellatsioonkaebuse väited puudutavad maakohtu otsusest välja jäetud põhjendusi, ei pea kolleegium vajalikuks neile vastata.
7. Hageja esitas kostjate vastu solidaarselt elamu jahutussüsteemi parandustöödest tuleneva nõude 42 327,62 eurot. Esmalt käsitleb kolleegium hageja nõuet kostja III vastu. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja III oli hageja juhatuse liige perioodil
8. oktoober 2014 kuni
9. detsember
10. Maakohus leidis, et hageja ei tõendanud, et korteriühistu üldkoosolek võttis vastu nõuetekohase otsuse kostjaga III õigusvaidluse pidamiseks ning selles vaidluses esindaja nimetamiseks. Kolleegium ei nõustu maakohtu seisukohaga, et kostja III vastu hagi esitamisel on tegemist mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 19 lg 1 p-s 4 sätestatud vaidlusega, kuivõrd hagi esitati endise juhatuse liikme vastu. MTÜS § 19 lg 1 p 4 ei ole asjas kohaldatav, et piirata hageja õigust esitada hagi kostja III vastu (vt nt tulundusühistuseaduse § 39 p 8 tõlgenduse kohta Riigikohtu
11. juuni
12. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-43-13, p 37). Maakohtu otsuse p- 11 des 196–204 toodud põhjendused üldkoosoleku otsuse puudumise kohta tuleb otsusest välja jätta. 20.
13. Maakohus leidis, et kostja III ei ole juhatuse liikme kohustusi rikkunud. Maakohus ei ole asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud ning on asjaoludele õigusliku hinnangu andmisel õigesti kohaldanud materiaalõigust. Kolleegium järgib selles osas maakohtu otsuse põhjendusi (

§ 654lg 6).

Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium, et selleks, et korteriühistu saaks juhatuse liikme vastu kahju hüvitamise nõuet maksma panna, peab hageja tõendama, et: juhatuse liige on rikkunud juhatuse liikme kohustusi (MTÜS § 32 lg 1, tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 35); korteriühistule on tekkinud või tekib varaline kahju (VÕS § 127 lg 1 ja § 128); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4); juhatuse liige vastutab oma kohustuse rikkumise eest, st ta ei ole järginud korteriühistu juhatuse liikme tavapärast hoolsusstandardit (MTÜS § 32 lg 2 teine lause). Maakohus hindas kõiki tõendeid

§ 232

lg 1 järgi igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning leidis kolleegiumi hinnangul põhjendatult, et kostja III poolt hoolsuskohustuse rikkumist ei esine. Hageja apellatsioonkaebuses esitatud väited kostjate solidaarvastutuse kohta ei ole praegusel juhul asjakohased, sest nõue ei jäänud rahuldamata solidaarvastutuse eelduste puudumise tõttu. 20.

1. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et kostjale III ei saa hagiavalduses märgitud rikkumisi omistada (kostjalt I elamu vastuvõtmisel jahutussüsteemi korrasoleku ja nõuetekohase toimimise kontrollimata jätmine; puuduste ilmnemisel jahutussüsteemi kordategemise nõudmata jätmine; jahutussüsteemi tehnilise hoolduse korraldamata jätmine). Kuna hageja ei ole välja toonud, et kostja III kohustused tulenesid üldkoosoleku otsustest või muudest poolte vahel sõlmitud kokkulepetest, tuleb kostja III vastutuse eeldusena tuvastada, kas ta rikkus üldiseid seadusest tulenevaid kohustusi. TsÜS § 35 järgi juriidilise isiku juhtorgani liikmed peavad oma seadusest ja põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. Maakohus tuvastas, et
2. aastal ehitustööde lõppemisel oli jahutussüsteem üle kontrollitud ning nõuetekohane (kd II, tl 163–172). Samuti oli hageja ja Pindi Kinnisvarahalduse OÜ vahel alates
3. oktoobrist 2013 (kostja III sai hageja juhatuse liikmeks
4. oktoobril 2014) sõlmitud kinnisvara korrashoiuleping (kd II, tl 85 ja pöördel) ning Pindi Kinnisvara OÜ pidi tagama jahutussüsteemi hooldamise (kd II, tl 86). Riski, et korteriühistu lepingupartner rikub lepingut, ei saa panna juhatuse liikmele, eriti olukorras, kus leping on sõlmitud professionaalse ettevõtjaga. Samuti nõustub kolleegium maakohtuga, et Maaküte OÜ
5. augusti
6. a arvest saab teha järelduse, et kui jahutussüsteemis esinesid rikked, siis leidsid need aset enne seda, kui kostja III sai korteriühistu juhatuse liikmeks (kd II, tl 60). Lisaks märgib kolleegium, et ei nõustu hageja arvamusega, kuidas kostja III oleks pidanud jahutussüsteemi hooldamisel käituma. Hageja ei ole välja toonud ega tõendanud, milline rike jahutussüsteemis tekkis kostja III juhatuse liikmeks oleku ajal. Seega ei ole võimalik hinnata, kuidas kostja III oleks saanud riket ära hoida või selle tagajärgi vähendada. Üksnes kostja III seosest kostjaga I ei saa eeldada juhatuse liikme kohustuste rikkumist. 20.
7. Maakohus jättis hageja jahutussüsteemi parandustöödest tuleneva nõude 42 327,62 eurot kostja I ja kostja II vastu rahuldamata, leides, et hageja ei saa sellist nõuet kostja I ja kostja II vastu esitada, samuti, et kohustuse rikkumine, kahju tekkimine ja selle suurus on tõendamata. Kuna hageja ei saa müügi- ja töövõtugarantiist tulenevaid nõudeid kostja I ja kostja II vastu maksma panna, siis on maakohus jätnud õigesti hagi rahuldamata. Kuivõrd maakohtul puudus vajadus ülejäänud vastutuse eelduseks olevate asjaolude tuvastamiseks, jätab kolleegium need põhjendused otsusest välja jätta (maakohtu otsuse p 221). 12
8. Ringkonnakohtu arvates jättis maakohus õigesti kostja I ja kostja II vastu solidaarselt esitatud õigusabi- ja eksperdikulude 13 143 eurot, viivise 18 399,50 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise nõuded rahuldamata. Kuna kahju hüvitamise nõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 115 lg 1 ja VÕS § 128 lg 3, siis praegusel juhul on täitmata nõude esmane eeldus – kohustuse rikkumine. Põhiõude rahuldamata jätmise tõttu pole võimalik rahuldada ka viivise nõuet.
9. Hagi rahuldamata jätmist puudutavas osas jääb maakohtu otsus muutmata, mistõttu pole põhjust maakohtus kantud menetluskulude jaotust muuta.
10. Kostja II vaidlustab kindlaksmääramist. apellatsioonkaebuses maakohtus kantud menetluskulude 23.
11. Kostja II tugineb sellele, et maakohus jättis menetluskulude kindlaksmääramisel tähelepanuta ja lahendamata kostja II
12. jaanuaril 2019 ja
13. juunil 2020 esitatud menetluskulude kindlaksmääramise taotlused.

§ 177

lg 5 kohaselt võib menetlusosaline nõuda kohtult menetluskulude kohta tehtud kohtuotsuse täiendamist, kui kohus ei võtnud seisukohta kõigi esitatud või asja materjalidest nähtuvate menetluskulude suhtes. Hageja leiab sellele normile tuginedes, et kostja II ei saa esitada apellatsioonkaebust, vaid oleks pidanud esitama maakohtule taotluse kohtuotsuse täiendamiseks. Kolleegium leiab, et täiendava otsuse taotlemata jätmine ei välista kostja II õigust tugineda rikkumisele apellatsioonkaebuses (vt ka Riigikohtu 27. märtsi 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-17, p 21). Ebaõige on hageja väide justkui võiks lahendi täiendamise taotluse esitamata jätmisest hoolimata lahendi peale edasi kaevata vastavalt

§-le 178 üksnes olukorras, kus kohus ei määranud kindlaks kulu, mille kohta kulunimekirja ei esitatud, kuid mis nähtub asja materjalidest (nt riigilõiv). Hageja enda viidatud erialakirjanduses on leitud, et kaebuse esitamise võimalus on ka olukorras, kus menetlusosaline on mingi kululiigi hüvitatava menetluskuluna kindlaksmääramist taotlenud ja kohus ei ole selle kohta seisukohta võtnud (vt Volens, U., Johanson, S.

§ 177, komm 3.5.

– Kõve, V. jt (koost). Tsiviilkohtumenetluse seadustik. I. I–V osa (§-d 1–305): kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2017). Kolleegiumi hinnangul on asjakohatu ka hageja viide sellele, et kõrgema astme kohus saab sekkuda esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisse vaid juhul, kui alama astme kohus on diskretsioonipiire ületanud. Kuivõrd maakohus jättis praegusel juhul hindamata kostja II lepingulise esindaja teatud kulude põhjendatuse ja vajalikkuse, siis ei saa ringkonnakohus kontrollida, kas maakohus on diskretsiooni piiridest väljunud või mitte, ning kontrollib ise nende toimingute ja neile kuulunud aja põhjendatust ja vajalikkust

§ 175lg 1 tähenduses.

23.

1. Kostja II viidatud
2. jaanuari
3. a menetluskulude nimekirjas (allkirjastamise ja kohtule esitamise kuupäev
4. jaanuar 2020 (kd III, tl 137–141)) on kostja II palunud hagejalt välja mõista menetluskulude hüvitise 7486 eurot. Menetluskulude nimekirja järgi tegid kostja II esindajad tunnihinnaga 120 eurot kostjat II esindades kokku toiminguid 62 tunni ja 3 minuti ulatuses, sh: 5.–
5. märtsil 2018 asja materjalide analüüs, suhtlus kliendiga ja
6. märtsi
7. a esialgse vastuse hagile ja taotluste koostamine 14 tundi ja 35 minutit;
8. märtsil kuni
9. aprillil 2018 nõupidamised ja teiste menetlusosaliste menetlusdokumentidega tutvumine 3 tundi ja 7 minutit; 20 aprillil kuni
10. novembril 2018 hageja
11. aprilli
12. a menetlusdokumendi analüüs, kohtu
13. juuni
14. a kirjaga ja
15. novembri
16. a määrusega tutvumine, suhtlus kliendiga 47 minutit;
17. novembril kuni
18. detsembril 2018 hagi ja materjalide analüüs, vastuse hagile ja tähtaja pikendamise taotluse koostamine, suhtlus kliendiga 23 tundi ja 29 minutit;
19. –
20. novembril 2018 kostja III määruskaebuse analüüs, selgitused kliendile ja seisukoha koostamine 48 minutit;
21. novembril 2018 kostja III vastuse analüüs ja info kliendile 20 minutit;
22. detsembril 2018 vastuse hagile koostamine, tõendite komplekteerimine, hageja määruskaebuse ja vastuse kostja III määruskaebusele analüüs 1 tund ja 22 minutit;
23. detsembril 13 2018 kostja I seisukohtade ja kohtu kirjade analüüs 15 minutit;
24. detsembril 2018 hageja määruskaebuse analüüs ja seisukoha koostamine 20 minutit; 15.–
25. jaanuaril 2019 seisukohtade ja materjalide analüüs ja ettevalmistus istungiks 2 tundi;
26. juunil 2019 kohtumääruse analüüs ja selgitused kliendile 15 minutit;
27. augustil 2019 e-kirjavahetus kohtuga, info kliendile 10 minutit;
28. novembril 2019 nõupidamine kliendiga 25 minutit;
29. –
30. detsembril 2019 kohtuistungiks ettevalmistus 9,5 tundi;
31. detsembril 2019 kohtuistungil osalemine 4,5 tundi;
32. detsembril 2019 kohtuistungi protokolli analüüs 10 minutit. 23.2.
33. Kolleegium nõustub hageja etteheitega, et kostja II menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on esindajad teinud dubleerivaid toiminguid. Kolleegium märgib, et mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused hüvitatakse, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest (

§ 175lg 3).

Praegune õigusvaidlus ei olnud sedavõrd keerukas, et pidada põhjendatuks menetluskulude hüvitamist suuremas ulatuses kui ühe esindaja kulude katteks. Seetõttu tuleb vähendada

1. aprilli
2. a kliendiga nõupidamise ajakulu. Kolleegium leiab, et perioodil
3. märts kuni
4. aprill
5. a toimunud nõupidamistele ja teiste menetlusosaliste menetlusdokumentidega tutvumisele sai mõistlikult kuluda kõige rohkem kokku 1,75 tundi. Hüvitamata tuleb jätta ka mitme lepingulise esindaja ajakulu
6. detsembri
7. a kohtuistungiks valmistumisel ja sellest osavõtmisel. Arvestades käesoleva vaidluse sisu ja menetluse käiku, mh asjaolu, et kõnealuseks istungiks oli eelmistest sisulistest menetlustoimingutest kaua aega möödas, on vajalik ja põhjendatud ühe esindaja ajakulu kohtuistungiks valmistumisel 3 tundi. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt kestis istung 1 tund ja 19 minutit (kd III, tl 127–129 pöördel), seega on istungil osalemise ajakulu põhjendatud 1 tunni ja 19 minuti ulatuses. Asja materjalide analüüsi, kliendiga suhtluse ning esialgse vastuse hagile ja taotluste koostamisega seonduvalt on kostja II lepinguliste esindajate ajakulu märgitud kokku 14 tundi ja 35 minutit. Arvestades menetlusdokumentide sisu ja mahtu ning asjaolu, et hüvitamata tuleb jätta kulud, mis lisandusid mitme lepingulise esindaja kasutamisest, loeb kolleegium nimetatud toimingute põhjendatud ajakuluks kokku 10 tundi. Kuivõrd hagile vastuse koostamise hetkeks olid kostja II esindajad juba tutvunud materjalidega ja suhelnud korduvalt esindatavaga ning arvestades ka vastuse hagile sisu ja mahtu, ei olnud põhjendatud ajakulu hagile vastuse koostamisele ja sellega seotud toimingutele 23 tundi ja 29 minutit, vaid kolleegium loeb põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 15 tundi. 23.2.
8. Muus osas on kostja II menetluskulude nimekirjas toodud toimingud märgitud ulatuses asjatundliku õigusteenuse osutamiseks põhjendatud ja vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et kostja II esindajad kulutasid aega põhjendamatult. Kolleegiumi hinnangul on põhjendamatu hageja viide sellele, et kostja II menetluskulude nimekirjas loetletud kliendiga kohtumiste ja konsultatsioonide toimumist ei ole võimalik toimiku materjalide põhjal tuvastada. Kolleegium märgib, et kui üldjuhul saab vastaspoolelt välja mõista esindaja kulu toimingute eest, mis on toimikust nähtuvad ja kohtu poolt kontrollitavad, siis kliendiga kommunikatsiooni ja nõupidamiste kulu ei saa jätta välja mõistmata põhjusel, et vastavad toimingud ei kajastu (ega saagi kajastuda) toimikus. Esindaja ja pool peavad omavahel suhtlema ning mõistlikus ajamahus suhtlust saab pidada vajalikuks ja sellega seonduvat esinduskulu põhjendatud menetluskuluks. Ka Riigikohus on leidnud, et esindaja ja kliendi vahelist õigussuhet iseloomustab vajadus vahetevahel kliendiga nõu pidada kohtuasja senise kulu ja tulevikus tehtavate menetlustoimingute üle (vt nt Riigikohtu
9. juuni
10. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-48-16, p 13). Vastuseks hageja väitele, et menetluskulude nimekirjas on loetletud ka toiminguid, mille sisuks on erinevas variatsioonis sõnastusega materjalide analüüs, märgib kolleegium, et menetlusosalise esindajal on õigus ja kohustus tutvuda asja materjalide ja seisukohtadega, mis talle nähtavaks tehakse. 14 23.2.
11. Seega kokku on kostja II
12. jaanuari
13. a menetluskulude nimekirjas märgitud töö põhjendatud ja vajalik 37 tunni ja 56 minuti ulatuses. Kostja II on palunud hagejalt täiendavalt välja mõista äriregistri väljavõtete kulu 40 eurot. Kolleegium leiab, et põhjendatud ja vajalik kulu on kohtule esitatud majandusaasta aruande väljavõtte kui dokumentaalse tõendi saamise kulu

§ 143p 2 tähenduses (kd I, tl 186–192).

Muid väljavõtteid ei ole kohtule esitatud ja selleks oleks puudunud ka vajadus. Kuivõrd kostja II menetluskulude nimekirjast nähtuvalt oli ühe väljavõtte hind 2 eurot, siis on põhjendatud registri väljavõtete tegemise kulu 2 eurot. 23.

2. juuni
3. a menetluskulude nimekirjas on kostja II palunud hagejalt välja mõista lepingulise esindaja kulu 690 eurot ja määruskaebuselt tasutud riigilõivu 50 eurot. Menetluskulude nimekirja järgi tegid kostja II esindajad tunnihinnaga 120 eurot kostjat II esindades kokku toiminguid 5 tunni ja 45 minuti ulatuses, sh:
4. veebruaril 2020 kohtu
5. veebruari
6. a määruse analüüs 20 minutit;
7. veebruaril 2020 määruskaebuse koostamine 2 tundi ja 20 minutit; 10.–
8. märtsil 2020 hageja määruskaebuse analüüs ja vastuse koostamine määruskaebusele 3 tundi ja 5 minutit. Kolleegium leiab, et põhjendatud ja vajalik on maakohtu
9. veebruari
10. a määruse analüüs 20 minutit. Kuna aga

§ 178

lg 4 järgi kulusid, mis tekkisid menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel, ei hüvitata ning kostja II esitas

1. veebruaril 2020 määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramise kohta (kd III, tl 167–169), ei ole kostjal II võimalik nõuda hagejalt määruskaebuse koostamise kulu ja määruskaebuselt tasutud riigilõivu hüvitamist. Samuti nõustub kolleegium hageja seisukohaga, et hageja määruskaebuse analüüsimiseks ja vastuse koostamiseks märgitud ajakulu on osaliselt põhjendamatu. Nimetatud toimingutele sai kuluda kõige rohkem 2,5 tundi, arvestades, et menetlusdokumentides korratakse varem esitatud seisukohti ja hüvitamisele kuulub ühe esindaja kulu. Seega kokku on
2. juuni
3. a menetluskulude nimekirjas märgitud töö põhjendatud ja vajalik 2 tunni ja 50 minuti ulatuses. 23.
4. Kõik põhjendatud ja vajalikuks peetud toimingud tehti tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuta). Kolleegium nõustub maakohtuga, et märgitud tasumäär on põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagejalt täiendavalt kostja II kasuks välja mõista menetluskulu maakohtus 4894 eurot (= (37 tundi ja 56 minutit x 120 eurot) + (2 tundi ja 50 minutit x 120 eurot) + 2 eurot). Kostja II ei ole soovinud menetluskulude väljamõistmist käibemaksuga ega ole käibemaksu hüvitamiseks kooskõlas

§ 174

lg-s 10 sätestatuga ka kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Lisaks peab hageja tulenevalt kostja II taotlusest tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

§ 177

lg 4 järgi viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

1. Kostja III vaidlustab vastuapellatsioonkaebuses samuti maakohtus kantud menetluskulude kindlaksmääramist. Ringkonnakohtule esitatud kaebustes on vaidlustatud üksnes maakohtu otsuse see osa, millega kostja III menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jäi osaliselt rahuldamata. Seetõttu ei hinda ringkonnakohus ümber hagejalt kostja III kasuks välja mõistetud menetluskulude hüvitist
2. jaanuaril 2022 esitatud täpsustatud menetluskulude nimekirja alusel. 24.
3. Kostja III leiab kaebuses, et maakohus on menetluskulude kindlaksmääramisel rikkunud

§ 175lg-t 1.

Kolleegium märgib, et kuna menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on

§ 175

lg 1 esimese lause järgi kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja vaidluse keerukust hinnates, sekkub kõrgema astme kohus sellesse üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire (vt nt Riigikohtu üldkogu

1. mai
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16, p 56). Seega jääb ilmselgete eksimuste puudumisel kohtulik kontroll menetluskulude 15 kindlaksmääramise otsustele piiratuks. Praegusel juhul tuleb kostja III esindajate ajakulu hindamisel arvesse võtta ka, et kostjat III ei puudutanud menetluses vaidluse all olnud küsimus, kas hagejal on õiguslik alus nõuda kostjatelt I ja II garantiikohustuse täitmist ning kostjalt III nõudis hageja kahju hüvitamist üksnes jahutussüsteemi väidetavate puuduste tõttu. 24.
3. Kostja III arvates on ebaõige maakohtu seisukoht, et kostja III lepinguliste esindajate toimingud ja neile kulunud aeg on osaliselt põhjendamatud. Kolleegium nõustub kostja III etteheidetega osaliselt. 24.2.
4. Kolleegium soostub kostja III seisukohaga, et maakohus jättis põhjendamatult välja mõistmata kostja III menetluskulude katteks tagatise saamiseks taotluse koostamisest tingitud kulu. Kuigi taotlus jäeti
5. novembri
6. a määrusega rahuldamata (kd II, tl 24–25), siis saab rahuldamata jäänud taotlustega kohus

§ 169

lg 3 järgi arvestada menetluskulude jaotamisel, aga mitte enam nende kindlaksmääramisel. Praegusel juhul otsustas maakohus jätta kõik menetluskulud hageja kanda. Menetluskulude katteks tagatise nõudmise taotluse esitamine on seaduse järgi lubatud ning ei saa öelda, et tegemist oleks olnud õiguslikult täiesti perspektiivitu taotlusega. Kolleegium loeb põhjendatuks ajakulu nimetatud toimingu eest 1,5 tunni ulatuses. Vastavalt ringkonnakohtu nõudele 11. jaanuaril 2022 esitatud kostja III täpsustatud menetluskulude nimekirja kohaselt oli selle töölõiguga seoses esindaja Carri Ginteri ajakulu 0,3 tundi tunnihinnaga 232,50 eurot (käibemaksuta) ning ülejäänud mahus on töö teinud esindaja Albert Linntam tunnitasuga 128,69 eurot (käibemaksuta). Kuna kostja III on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane, tuleb menetluskulud

§ 174lg 10 kohaselt hüvitada koos käibemaksuga.

Kostja III lepingulise esindaja C. Ginteri tunnitasu ületab kolleegiumi hinnangul keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasumäära. Lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi. Menetlustoimingute ja dokumentide mahtu, asja keerukust (tegemist on kahju hüvitamise nõudega endise juhatuse liikme vastu) ning esindaja kvalifikatsiooni arvestades on põhjendatud tunnitasumäär praeguses asjas 170 eurot (käibemaksuta) ehk 204 eurot koos käibemaksuga. Kostja III lepingulise esindaja A. Linntami tunnitasu 128,69 eurot (käibemaksuta) ehk 154,43 eurot koos käibemaksuga ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Seega tuleb hagejalt täiendavalt välja mõista taotluse esitamisega seotud kulu koos käibemaksuga 246,52 eurot (= (0,3 tundi x 204 eurot) + (1,2 tundi x 154,43 eurot)). 24.2.

1. Osaliselt põhjendatud on ka kostja III etteheide seonduvalt maakohtu seisukohaga, et perioodil 9.–
2. november
3. a teostatud toimingutest seoses kohtumäärustega tutvumisega, eksperdiga suhtlemisega ja hagi vastuse koostamisega, on põhjendatud üksnes hagi vastuse koostamise kulu. Kolleegium leiab, et ka tutvumine
4. ja
5. novembri
6. a määrustega oli vajalik ja põhjendatud. Samas on
7. novembri
8. a määrusega, millega rahuldati osaliselt taotlus kolmandate isikute kaasamiseks, tutvumise kulu kaetud juba kostja III menetluskulude nimekirjas märgitud kõnealuse määruse analüüsimisele ja määruskaebuse koostamisele kulunud 9,7 tunniga, millist ajakulu pidas maakohus põhjendatuks.
9. novembri
10. a määrusega, millega jäeti rahuldamata taotlused tagatise andmiseks menetluskulude katteks, tutvumise põhjendatud ajakuluks loeb kolleegium 0,5 tundi. Kostja III
11. jaanuari
12. a täpsustatud menetluskulude nimekirja kohaselt tegi selle töö üksnes A. Linntam tunnitasuga 128,69 eurot (käibemaksuta). Seega tuleb hagejalt täiendavalt välja mõista
13. novembri
14. a määrusega tutvumise kulu koos käibemaksuga 77,21 eurot (= 0,5 tundi x 154,43 eurot). Maakohus põhjendas, miks ta ei pea võimaliku ekspertiisiga seonduvaid toiminguid põhjendatuks. Kolleegiumi hinnangul ei rikkunud maakohus selles osas diskretsioonipiire (vt käesoleva otsuse p 24.3.3). 16 24.2.
15. Kolleegiumi hinnangul on alust sekkuda maakohtu kaalutlusotsustusse
16. detsembri
17. a ja
18. detsembri
19. a kohtuistungiteks ettevalmistamise ajakulu vähendamise osas. Maakohus jättis välja mõistmata
20. detsembri
21. a istungiks ettevalmistamise kulu 5 tundi ning hüvitas
22. detsembri
23. a istungiks valmistumise kulu 1 tunni eest. Kolleegium leiab, et kuigi esindajad olid eelnevalt korduvalt menetlusdokumentidega tutvunud, siis olid menetlustoimingute vahelised ajavahemikud kohati väga pikad, mis tingib lepingulisel esindajal vajaduse enne istungit menetluse käik ning asjas esitatud seisukohad uuesti meelde tuletada, mistõttu on mõlemaks istungiks ettevalmistamise põhjendatud ajakulu 2 tundi. Seega tuleb hagejalt välja mõista istungiteks ettevalmistamise kulu täiendavalt kokku 3 tunni eest. Kostja III
24. jaanuari
25. a menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on
26. detsembri
27. a istungiks valmistunud üksnes A. Linntam tunnitasuga 128,69 eurot (käibemaksuta). Seega tuleb hagejalt täiendavalt välja mõista koos käibemaksuga 308,86 eurot (= 2 tundi x 154,43 eurot).
28. detsembri
29. a istungiks ettevalmistamiseks on kulunud nii A. Linntamil kui ka C. Ginteril rohkem kui tund, mistõttu tuleb selleks istungiks valmistumise eest hagejalt täiendavalt välja mõista, jagades ajakulu võrdselt mõlema esindaja vahel, 179,22 eurot (= (0,5 tundi x 204 eurot) + (0,5 tundi x 154,43 eurot)). 24.
30. Muus osas leiab kolleegium, et maakohus on hinnanud kostja III esindajate toimingute ja neile kulunud aja põhjendatust ja vajalikkust õigesti ning on oma sellekohaseid järeldusi piisavalt põhjendanud ning nõustudes selles osas maakohtu otsuse p-des 229–233 toodud põhjendustega, ei pea vajalikuks neid korrata (

§ 654lg 6).

Vastuseks kostja III vastuapellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist. 24.3.1. Kolleegiumi hinnangul ei saa nõustuda kostja III seisukohaga, et maakohtu järeldused on põhjendamata. Maakohus on

§ 175

lg 1 järgi piisava põhjalikkusega analüüsinud ja hinnanud kostja III esindajate õigusabitoimingute ja neile kulunud aja põhjendatust ja vajalikkust ning vaidlustatud otsuse põhjendused on selles osas jälgitavad ja arusaadavad. Asjaolu, et kostja III ei nõustu maakohu hinnanguga toimingute vajalikkuse ja neile kulunud aja kohta, ei anna alust maakohtu otsust tühistada. Kolleegium märgib ka, et põhjenduste napisõnalisus teatud toimingute ja neile kulunud aja hindamisel ei tähenda tingimata, et alama astme kohus on jõudnud ebaõigele tulemusele menetluskulude välja mõistmise osas (vt Riigikohtu 6. jaanuari 2021. a otsus haldusasjas nr 3-19-1207/21, p 29). 24.3.2. Samuti ei ole maakohus ületanud kaalutlusõiguse piire, kui lähtus õigusabikulude põhjendatuse hindamisel ühe esindaja põhjendatud ajakulust. Kolleegium selgitas juba kostja II puhul, et mitme lepingulise esindaja kulude hüvitamine ei ole praeguses asjas

§ 175lg 3 järgi põhjendatud (vt käesoleva otsuse p 23.2.1).

Kolleegiumi hinnangul ei ole ka kostja III puhul õigustatud mitme esindaja kulude hüvitamine. Seda enam, et kostja III vastu oli suunatud vaid üks osa hageja kahju hüvitamise nõudest. Kolleegium märgib, et ainuüksi kohtumenetluse kestus iseenesest ei kinnita tsiviilasja keerukust. Vastupidise järelduse tegemiseks ei anna alust ka kostja III viide sellele, et maakohus rahuldas täies ulatuses kostja II

1. augusti
2. a menetluskulude kindlaksmääramise taotluse, kuigi ka kostjal II oli kaks esindajat. Kolleegium märgib, et kostja II
3. augusti
4. a menetluskulude nimekirjast ei nähtu selgelt dubleerivaid toiminguid. Nii näiteks osales kohtuistungil ja valmistus selleks vaid üks esindaja (kd IV, tl 142–144). 24.3.
5. Kolleegiumi arvates ei ole ka alust sekkuda maakohtu otsustusse osas, milles maakohus pidas põhjendamatuks kulu, mille osas kohtule dokumenti ei esitatud või nähtavalt toimingut ei tehtud. Kolleegiumi hinnangul on küll arusaadav, et menetlusosaline soovib kaaluda täiendavate tõendite kogumist, kuid teiselt poolt on kohtu kohustus hinnata, millisel määral on konkreetses vaidluses kulud põhjendatud ja vajalikud ning vastaspoolelt saab üldjuhul välja mõista esindaja kulu üksnes nende toimingute eest, mis on toimikust nähtuvad ja kohtu poolt kontrollitavad. Kui tsiviilasjas õigusabiga seoses sooritatakse toiminguid, mis ei ole kohtule 17 nähtavad, kontrollitavad või vajalikud, siis võetakse sellega ka risk, et kohus võib jätta menetluskulude suurust kindlaks määrates nende toimingute eest vastaspoolelt hüvitise välja mõistmata. 24.
6. Lisaks leiab kostja III, et maakohus jättis ekslikult välja mõistmata sõidukulud ning jahutussüsteemi digitaliseerimisega seotud kulu. Kolleegium nõustub maakohtuga, et jahutussüsteemi dokumentatsiooni digitaliseerimiseks puudus vajadus. Kuigi kostja III arvates oli selle digitaliseerimine vajalik, et seda oleks võimalik kohtule e-toimiku kaudu tõendina esitada, siis ei ole kostja III jahutussüsteemi dokumentatsiooni tõendina esitanud ning samuti on võimalik dokumente mõjuval põhjusel esitada ka muul viisil kui e-toimiku kaudu. Samuti jättis maakohus õigesti hagejalt välja mõistmata kostja III esindajate sõidukulu istungitel osalemiseks. Riigikohus on leidnud, et sõidukulude hüvitamisel saab lähtuda analoogia korras alates
7. augustist 2016 jõustunud advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korrast (Riigikohtu
8. septembri
9. a määrus tsiviilasjas nr 2-1463261/149, p 12). Korra § 17 järgi määratakse kindlaks hüvitatavad otsesed sõidukulud. Nimetatud norm näeb ette, et sõidukulud hüvitatakse üksnes juhul, kui õigusabi on osutatud mujal kui linnas, kus asub advokaadibüroo, mille kaudu advokaat õigusteenust osutab. Alates
10. jaanuarist 2018 näeb korra § 151 ette hüvitise sõidule kulutatud aja eest, kuid täiendavat tasu makstakse selle normi järgi üksnes siis, kui õigusabi osutamise koht jääb advokaadibüroo asukohast kaugemale kui 40 kilomeetrit. Samuti on Riigikohus märkinud, et sõidukulu hüvitamist saab nõuda eelkõige siis, kui esindaja tegutsemiskoht ei ole asja menetleva kohtu tööpiirkonnas (Riigikohtu
11. juuni
12. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 17). Kuna kostja III lepinguliste esindajate tegevuskohaks olev advokaadibüroo asub Tallinna linnas ja ka kohtuistungid toimusid Tallinna linnas, siis ei ole alust otsest sõidukulu ega sõidule kulutatud aja eest hüvitist vastaspoolelt välja mõista. 24.
13. Eeltoodut arvestades tuleb hagejalt kostja III kasuks täiendavalt välja mõista lepingulise esindaja kuludena 811,81 eurot (= 246,52 eurot + 77,21 eurot + 488,08 eurot). Kostja III on taotlenud, et hageja tasuks hüvitatavatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi (

§ 177lg 4).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 25. Ringkonnakohus märgib apellatsiooniastme menetluskulude jaotuse (

§ 173lg 1).

Tulenevalt

§ 171

lg-st 1 tuleb hageja apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta hageja kanda. Iseseisva nõudeta kolmandate isikute menetluskulud tuleb

§ 167lg 1 alusel jätta samuti hageja kanda.

Vastavalt

§ 178

lg-le 4 menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Seega jäävad kostja II apellatsioonkaebuse ja kostja III vastuapellatsioonkaebuse menetlemisega seotud menetluskulud poolte endi kanda. 26. Kooskõlas

§ 174

lg-s 3 sätestatuga määrab kolleegium kindlaks kostjate apellatsiooniastmes kantud menetluskulude rahalise suuruse. Iseseisva nõudeta kolmandad isikud menetluskulude nimekirja ega menetluskulude kindlaksmääramise taotlust ei esitanud ja neil ei ole ka asja materjalidest nähtuvalt kulusid. Seega apellatsiooniastmes iseseisva nõudeta kolmandatel isikutel kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. 27. Apellatsioonimenetluses on kostja I palunud hagejalt välja mõista lepingulise esindaja kulu 1039,16 eurot. Menetluskulude nimekirja järgi on kostjale I osutatud õigusabi 7 tundi ja 10 minutit tunnihinnaga 145 eurot (käibemaksuta). Kostja I on kinnitanud, et kõik kohtule menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud seoses praeguse kohtumenetlusega (

§ 176lg 5).

Kolleegium leiab, et kostja I apellatsiooniastme menetluskulude kindlaksmääramise taotlus tuleb rahuldada osaliselt. 18 Arvestades, et sama vandeadvokaat on kostjat I esindanud kogu menetluse käigus ning menetlusdokumentide sisu ja mahtu, mh asjaolu, et menetlusdokumentides korratakse menetluses juba varem esitatud väiteid ja maakohtu seisukohti, on hageja apellatsioonkaebusele vastuse koostamise ja sellele eelnenud toimingute (kohtulahendi ja teiste menetlusosaliste dokumentidega tutvumine, kliendiga suhtlus) põhjendatud ajakulu kokku 4 tundi ning ringkonnakohtu kirjast tulenevalt seisukoha koostamise, sellega seotud toimingute (kirja analüüs ja suhtlus kliendiga) ja menetluskulude nimekirja koostamise põhjendatud ajakulu kokku 1,25 tundi. Kostja I lepingulise esindaja tunnitasu 145 eurot (käibemaksuta) ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Eeltoodut arvestades on kostja I põhjendatud ja vajalik menetluskulu ringkonnakohtus 761,25 eurot (= 5,25 tundi x 145 eurot). Kostja I ei ole soovinud menetluskulude väljamõistmist käibemaksuga ega ole käibemaksu hüvitamiseks kooskõlas

§ 174

lg-s 10 sätestatuga ka kinnitanud, et ta ei saa menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada, mistõttu tuleb kostja I menetluskulud välja mõista käibemaksuta. Lisaks peab hageja tulenevalt kostja I taotlusest (esitatud 18. novembri 2021. a vastuses hageja apellatsioonkaebusele) tasuma hüvitatavatelt menetluskuludelt

§ 177

lg 4 järgi viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

1. Apellatsioonimenetluses on kostja II palunud hagejalt välja mõista lepingulise esindaja kulu 1693,50 eurot. Menetluskulude nimekirja järgi on kostjale II osutatud õigusabi 13 tundi ja 48 minutit
2. jaanuari
3. a seisukoha koostamise puhul tunnihinnaga 135 eurot (käibemaksuta) ja teiste toimingute puhul tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuta). Kostja II on kinnitanud, et kõik kohtule menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud seoses praeguse kohtumenetlusega (

§ 176lg 5).

Kolleegium leiab, et kostja II apellatsiooniastme menetluskulude kindlaksmääramise taotlus tuleb rahuldada osaliselt. 28.1. Kuna ringkonnakohus jätab tulenevalt

§ 178

lg-st 4 menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulud poolte endi kanda, siis tuleb kostja II menetluskulude suuruse vaidlustamiseks esitatud apellatsioonkaebuse koostamise kulu jätta kostja II enda kanda. Arvestades, et pooled vaidlesid samade küsimuste üle alates menetluse algusest, menetluskulude hüvitamist ei saa pidada põhjendatuks suuremas ulatuses kui ühe esindaja kulude katteks ning menetlusdokumentide sisu ja mahtu, mh asjaolu, et apellatsioonimenetluses on pooled valdavalt vaid korranud maakohtu menetluses juba esitatud väiteid, on hageja apellatsioonkaebusele vastuse koostamise ja sellega seotud toimingute (kohtuotsuse ja kaebuse analüüs) põhjendatud ajakulu 6 tundi ning 11. jaanuari 2022. a seisukoha koostamise põhjendatud ajakulu 1,5 tundi. Kostja II esindajate tunnitasud 120 eurot (käibemaksuta) ja 135 eurot (käibemaksuta) on

§ 175lg 1 tähenduses mõistlikud ja põhjendatud.

Need ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. 28.2. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagejalt kostja II kasuks välja mõista ringkonnakohtu menetluses kantud kulud 922,50 eurot (= (6 tundi × 120 eurot) + (1,5 tundi x 135 eurot)). Kuivõrd kostja II on kinnitanud, et ta on käibemaksukohustuslane (

§ 174lg 10), siis tuleb kostja II menetluskulud välja mõista käibemaksuta.

Lisaks peab hageja tulenevalt kostja II taotlusest tasuma hüvitatavatelt menetluskuludelt

§ 177

lg 4 järgi viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. 29. Apellatsioonimenetluses on kostja III palunud hagejalt välja mõista lepingulise esindaja kulu 3568,86 eurot (koos käibemaksuga), vastuapellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivu 50 eurot, äriregistri väljavõtte kulu 2 eurot ning pangaülekandetasu riigilõivu tasumiselt 0,12 eurot. Menetluskulude nimekirja järgi on kostjale III osutatud õigusabi 22,6 tundi tunnihinnaga 131,60 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja III on kinnitanud, et kõik kohtule menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud seoses 19 praeguse kohtumenetlusega (

§ 176lg 5).

Kolleegium leiab, et kostja III apellatsiooniastme menetluskulude kindlaksmääramise taotlus tuleb rahuldada osaliselt. 29.

1. Arvestades, et kostja III vastu esitatud kahju hüvitamise nõue seondus üksnes elamu jahutussüsteemi parandustööde maksumusega, tegemist oli tsiviilasja materjalidega kursis olnud esindajaga, asja keerukust ning asjaolu, et kostja III kordab apellatsioonkaebuse vastuses arvestatavas osas maakohtu seisukohti, on kolleegiumi hinnangul hageja apellatsioonkaebusele vastuse koostamise ja sellele eelnenud toimingute (maakohtu otsuse ja kaebuse analüüs) põhjendatud ajakulu kokku 5 tundi. Võttes arvesse, et ringkonnakohtu
2. detsembri
3. a kiri eeldas eelkõige hagejalt ja kostjalt III seisukoha ja täpsustuste esitamist, kuid samas
4. jaanuari
5. a menetlusdokumendi sisu ja mahtu, loeb kolleegium esitatud seisukoha, maakohtu menetluskulude täpsustuse ja ringkonnakohtu menetluskulude nimekirja koostamise põhjendatud ajakuluks kokku 3,5 tundi. Kostjate I ja II apellatsioonkaebuse vastuste analüüsi ajakulu on taotletud ulatuses (0,1 tundi) põhjendatud. Kuna ringkonnakohus jätab tulenevalt

§ 178

lg-st 4 menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulud poolte endi kanda, siis tuleb kostja III menetluskulude suuruse vaidlustamiseks esitatud vastuapellatsioonkaebuse koostamise ja selle kohta esitatud hageja vastuse analüüsi kulu ning vastuapellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv koos pangaülekandetasuga jätta kostja III enda kanda. Rahuldamata jääb ka kostja III taotlus äriregistri väljavõtte kulu hüvitamiseks, sest äriregistri väljavõtet ei ole ringkonnakohtule esitatud ja selleks puudus kolleegiumi arvates ka vajadus. Kostja III esindaja tunnihinda 131,60 eurot (käibemaksuta) peab kolleegium konkreetse vaidluse keerukust arvestades põhjendatuks. 29.2. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagejalt kostja III kasuks välja mõista ringkonnakohtu menetluses kantud kulud koos käibemaksuga 1358,11 eurot (= 8,6 tundi × 157,92 eurot). Kuna kostja III on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane, tuleb menetluskulud

§ 174lg 10 kohaselt hüvitada koos käibemaksuga.

Lisaks peab hageja tulenevalt kostja III taotlusest tasuma hüvitatavatelt menetluskuludelt

§ 177

lg 4 järgi viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. 30. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt) 20