RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatam

) § 201 lg 3, § 165 lg 1 p-d 2 ja 4), kuna selles ei ole vähimalgi määral selgitatud, miks kaaluvad kaebaja selgitused üles MTA esitatud seisukohad ja otsesed tõendid. 7.6. Ringkonnakohtu etteheidetud teiste äriühingute käibeandmete kõrvutamine maksukohustuslase omadega on maksukohustuslase maksukontrollis sisuliselt võimatu, kuna tegemist on MKS § 26 järgi maksusaladusega hõlmatud andmetega ning nende avaldamine ei ole teises maksumenetluses mõeldav. 8

§ 230lg 1) ning jätab jõusse Tallinna Halduskohtu 18.

detsembri 2020. a otsuse (

§ 230lg 5 p 4).

1. Kolleegium kujundab esmalt seisukoha kaebaja kassatsioonkaebuse kohta (I). Seejärel analüüsitakse MTA kassatsioonkaebuses tehtud etteheiteid kohtumenetluse normi rikkumise kohta (II) ning ringkonnakohtu kriitikale maksuhalduri kasutatud metoodika suhtes (III). Lõpuks lahendatakse kassatsioonkaebused ja vastatakse menetluslikele küsimustele (IV). I
2. Kaebaja palub kassatsioonkaebuses muuta osaliselt ringkonnakohtu otsuse põhjendusi (p-d 9- 18), jättes resolutsiooni p-d 1-3 muutmata. Samuti palub kaebaja tühistada resolutsiooni p 4 menetluskulude osas. 11.

§ 211

lg 1 teise lause kohaselt ei saa kohtuotsuse resolutsiooni vaidlustamata vaidlustada otsuse põhjendusi, välja arvatud juhul, kui põhjendustel on iseseisev mõju menetlusosaliste õigustele või kohustustele. Kolleegium on varasemas praktikas selgitanud, et ka menetlusökonoomia põhimõttest tulenev püüdlus vältida uut samasisulist kohtuvaidlust on koostoimes teiste põhjendustega küllaldane ja piisavalt oluline selleks, et pidada lubatavaks üksnes ringkonnakohtu otsuse põhjenduste vaidlustamist (vt halduskolleegiumi määrus asjas nr 3-3-1-54-16, p 13 ja seal viidatud praktika). 12. Kolleegium leiab, et

§ 211lg 1 teise lause eeldused on praegusel juhul täidetud.

Arvestades maksusumma määramise aegumistähtaega (sh peatumist maksuotsuse vaidlustamise ajaks, vt MKS § 98 lg 1, § 99 lg 1 p 2), võib MTA ringkonnakohtu otsuse jõusse jäämisel kohtuotsuse põhjenduste p-des 9-18 (vt käesoleva otsuse p-d 5.1-5.5) tuvastatut ja antud hinnanguid (mh selle kohta, et kaebaja on tõenäoliselt varjanud käivet) arvestades teha uue maksuotsuse teistsuguse metoodika alusel. Seda nentis ka ringkonnakohus (vt käesoleva otsuse p 5.8). Võimalik uus maksuotsus võib kaasa tuua uue kohtuvaidluse samade asjaolude üle. 13. Eeltoodule vaatamata jääb kaebaja kassatsioonkaebus ringkonnakohtu otsuse põhjenduste muutmiseks rahuldamata. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu otsuse p-des 9-18 (käesoleva otsuse p-d 5.1-5.5) esitatud seisukohtade ja järeldustega ega pea nende põhjenduste kordamist vajalikuks (

§ 231lg 6).

Nii haldus- kui ka ringkonnakohus on tõendeid menetlusnorme järgides hinnates õigesti leidnud, et kaebaja deklareeritud käive ei vasta tegelikkusele ning maksuhalduri kahtlus käibe varjamise kohta oli põhjendatud. Kohtud on õigesti leidnud, et MKS § 94 lg 1 teisest lausest nähtuvalt 9

§ 165lg 1, § 185 lg 1).

Ringkonnakohtu seisukohad, miks maksu- ja vaideotsused tuleb tühistada, puudutavad üksnes maksuhalduri metoodika valikut. Kolleegium nõustub maksuhalduri ja halduskohtu seisukohtadega, miks OÜ Sport Catering arvelduskontole laekunud käive tuleb omistada kaebajale, ega pea vajalikuks põhjendusi korrata (

§ 231lg 6).

III

1. MKS § 94 lg 2 esimese lause kohaselt tuginetakse hindamisel asjas kogutud andmetele, samuti maksukohustuslase majandustegevuse näitajatele, tema kulutustele või võrdlustele teistes sarnastes maksuasjades kindlakstehtud andmetega. Teine lause lisab, et maksuotsuses esitatakse hindamise metoodika ja hindamisel kasutatud tõendid.
2. Hindamiseks sobiva metoodika peab valima maksuhaldur, pidades silmas MKS § 94 lg-s 2 toodud loetelu tähtsust omavatest asjaoludest. Metoodika peaks sätte järgi arvestama maksumenetluses kogutud tõendeid, maksukohustuslase majandustegevust iseloomustavaid näitajaid, maksukohustuslase kulutusi või sarnaste maksukohustuslaste majandustegevust iseloomustavaid andmeid. Loetelu on alternatiivne („või“), kuna sõltuvalt juhtumist võivad need olla erineva tähenduse ja kaaluga. Maksuotsuses tuleb kirjeldada nii metoodikat kui ka kasutatud tõendeid. Kui maksukohustuslane esitab ärakuulamisel põhjendatud vastuväiteid hindamisel kasutatud metoodikale, tuleb MTA-l valitud meetodeid ka põhjendada.
3. Arvestades MKS § 94 lg 2 esimeses lauses toodud loetelu, on ringkonnakohtul õigus, et maksuhalduri valitud metoodika ja selle kasutamise tulemusel määratav maksusumma peab olema eluliselt usutav. Maksuhalduri poolt hindamise kasutamine ei tohi ühest küljest viia olukorrani, kus maksukohustuslasele on kasulik oma kohustusi eirata (halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-70-08, p 24). Teisalt ei tohiks hindamise tulemusel määratav maksusumma muutuda ka karistuseks (vrd ka halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-60-11, p 40). Maksuhaldur on kohustatud arvestama kõiki asjas tähendust omavaid usaldusväärseid nii maksukohustust suurendavaid kui ka vähendavaid asjaolusid (MKS § 11 lg 1, § 92 lg 3).
4. Kui maksuhaldur on alustanud hindamist, on maksukohustuslasel kaasaaitamiskohustus (MKS § 56). See tähendab kohustust maksuhaldurile teatada kõik talle teadaolevad asjaolud, millel on või võib olla maksustamise seisukohast tähendus, ja kohustust hoiduda maksuhaldurit takistamast menetlustoimingute sooritamisel. Kaasaaitamiskohustus on eriti ulatuslik olukorras, kus maksukohustuslane teadis või pidi teadma rikkumisest (vrd halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-60-11, p 41 ja seal viidatud praktika). Maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral lasub tõendamiskoormis maksukohustuslasel, v.a tõendite osas, mida valdab ainult maksuhaldur (MKS § 150). 10

§ 158

lg 3 järgi piiratud (vt ka halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-60-11, p-d 38 jj). Kolleegiumi arvates tuleb kohtutel ka maksusumma hindamise teel määramiseks kasutatava metoodika kontrollimisel piirduda nn ratsionaalsuse testiga (vt ka halduskolleegiumi otsus nr 3-20-1198/58, p-d 13-14). Maksuhalduri rakendatud meetodite kontrollimisel tuleb kohtul selgitada, kas haldusorgan on arvestanud õigusnormi eesmärki, õiguse üldpõhimõtteid ja kõiki asjakohaseid fakte. Kohus ei saa asuda maksuhalduri asemele ja kohtumenetluse käigus konkreetselt ette kirjutada, millisele metoodikale pidanuks maksuhaldur hindamisel tuginema.

1. Ei vaielda selle üle, et MTA on maksuotsuses ja sellele lisatud kontrolliaktis kirjeldanud hindamise metoodikat ja hindamisel kasutatud tõendeid. MTA tugines kaebaja tegeliku sularahakäibe tuvastamisel võrdlus- ja analoogiameetoditele. Aluseks võeti kaebaja enda deklareeritud kogu käibe andmed, millest lahutati Arena 14 spordibaari käive ja millele liideti OÜ Sport Catering kontole laekunud kaardimaksesummad. Seejärel tuvastati klubi SCORE ja SPA baari sularahakäive Arena 14 spordibaari käibes tuvastatud sularaha ja kaardimaksete osakaalude alusel (vastavalt 58,4% ja 41,6%, sh kasutati kaebaja seisukohalt kuude kaupa soodsaimat proportsiooni). Viimast pidas MTA usaldusväärseks, põhjendades kontrolliaktis oma vastavasisulist seisukohta. Kirjeldatud viisil saadud tulemuse paikapidavust kontrollis MTA täiendavalt viisil, et asendas klubi SCORE mitteusutavad väikesed hinnad kaebaja esitatud hinnakirja hindadega. Tulemusena saadi samas suurusjärgus sularaha ja kaardimaksete osakaalud, mis Arena 14 spordibaari korral.
2. Ärakuulamisel kontrolliakti suhtes seisukohta esitades märkis kaebaja üldsõnaliselt, et hindamisel kasutatud metoodika põhineb valedel alustel, ning tõi välja andmed enda ajavahemiku
3. kuni
4. jaanuar 2020 käibe kohta, millest nähtub, et sularaha osakaal oli kogukäibest 13,46%. Alles vaides ja kaebuses halduskohtule asus kaebaja täpsemalt väitma, et talle omistatav käive on ebarealistlik, ei põhine kaebaja majandustegevuse näitajatel ja turupositsioonil ning et mh tuleks lähtuda sektoriettevõtete majandusandmete analüüsist, kaebaja sisse ostetud kaupadest ja teenustest ning kaebaja teiste müügiperioodide võrdlusest.
5. Ringkonnakohtu hinnangul on kaebajale määratud maksusumma väär, kuna maksuhalduri kasutatud metoodika tulemusel saadud kaebaja kvartali- ja aastakäive on ebarealistlik. Sellele tulemusele jõudis ringkonnakohus, tuginedes kaebaja ringkonnakohtule esitatud tõenditele, mille kohaselt on klubi SCORE ja SPA baar ringkonnakohtu hinnangul pigem väiksemad tegevuskohad ning kaebaja selgituste kohaselt külastab neid hinnanguliselt 3000-4000 klienti aastas. Lisaks heitis ringkonnakohus maksuhaldurile ette, et viimane saanuks hindamisel kasutada sarnaste ettevõtete deklareeritud käivet ning et maksuhaldur ei võinud kasutada klubi SCORE ja SPA baari sularahakäibe tuvastamisel Arena 14 spordibaari hinnakirja.
6. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu hinnanguga, et maksuhaldur on eksinud metoodika valimisel MKS § 94 lg-s 2 sätestatu vastu ning et selle alusel arvutatud kaebaja kogukäive on ebarealistlikkuse tõttu vale, mistõttu on ebaõige ka määratud maksusumma. 23.1 Ringkonnakohus on jätnud tähelepanuta, et MTA üksnes ei asendanud põhjendamatult madalaid hindasid hinnakirjajärgsete hindadega, vaid tegi topeltkontrolli, s.o ühe meetodi kasutamisel saadud tulemus kontrolliti üle teise meetodiga (vt otsuse p 20). 23.2 Lisaks ei ole ringkonnakohus põhjendanud, miks ta jätab tähelepanuta maksuhalduri maksumenetluses kogutud otsesed tõendid kaebaja käibe kohta ajavahemikul
7. märts kuni
8. märts 2019 (MTA
9. mai
10. a vastuse lisad, tõendid 7 ja 8). Vastustaja on 11

§ 109lg 4).

Kuivõrd kaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda (

§ 108lg 1).

Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, mistõttu jäävad tema võimalikud kulud samuti tema enda kanda (

§ 109lg 1 neljas lause).

26. Liam Holding OÜ tasutud riigilõiv tuleb arvata riigituludesse (

§ 104lg 71). (allkirjastatud digitaalselt) 12