Obsah (11)

§ 197§ 115§ 642§ 103§ 127§ 139§ 637§ 638§ 111§ 171§ 644

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Mati Maksing Otsuse tegemise aeg ja koht 21.01.2022, Tallinn Tsiviilasja number 2-14-62660 Ts

§ 197

lg 1, lg 2, §

§ 115

lg 1, § 127, § 128, § 100 alusel (vt ka Riigikohtu 08.01.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12 p 15 ja 25.11.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-130-15, p 11). Kostja võis esitada täitmist asendava kahjunõude täiendavat tähtaega määramata (

§ 115

lg 3, § 116 lg-d 2-4, Riigikohtu 02.03.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-14, p 27). Kostja tõendas, et teavitas hagejat ehitise juures esinevatest puudustest (kd I, tl 97-113, tl 114-130, kd II, tl 96-97, tl 99 ja kd V, tl 46-47). Kostja vaatas koos ehituseksperdiga hoone üle augustis 2014 (kümme päeva peale hoone vastuvõetuks lugemist), koostas detailse puuduste nimekirja koos fotodega ning edastas selle hagejale 01.09.2014. Puudusi arutati töökoosolekul, mille kohta koostati 03.09.2014 protokoll. Ehitamise ajal saadeti 08.05.2014 ja 29.05.2014 puuduste kohta e-kirju. Ka puudustest hilisem teavitamine ei mõjutanud nõude esitamist. 4 Hageja rikkus lepingust tulenevat kohustust ehitada nõuetele vastav laohoone (

§ 642

lg 1, lepingu p 2.3., lepingu sõlmimise ja täitmise ajal kehtinud ehitusseaduse § 3 lg 1 ja Riigikohtu 21.05.2020 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-56-02, p 17). Eksperdiarvamuse (kd III, tl 1-116) järeldustest nähtus, et ehitustegevust reguleerivatele normatiivaktidele ja ehitustööde üldistele kvaliteedinõuetele RYL 2010 ei vastanud eelkõige laohoone:

1. a)katusetööde teostus, sh katuslaepaneelide paigaldus, mis lisaks ei vastanud ka ehitusprojektile, samuti polnud katusepaneelide ühendused veetihedad, millest tulenevalt toimusid sadevee läbijooksud;
2. b)raudbetoonkonstruktsioonide teostus, sh neis (tugiseintes, soklis) esinevate pragude ulatus ja laius;
3. c)kiudbetoonpõrand;
4. d)välispiirete ja avatäidete paigaldus. Laohoone katuse, seinte ja põrandate puudustele viitasid ka osaühingu AB ENGINEERING ja osaühingu EIN & KO arvamused (kd I, tl 97-130, 160-193). OÜ Vesiroos ja OÜ Commuun, osaühingu TEIE MAJA ja Ruukki Products AS-i arvamused (kd I tl 151-155, kd III tl 155-175, kd I, tl 144-145) ei lükanud neid järeldusi otseselt ümber. Osaühingu EIN & KO ja osaühingu TEIE MAJA arvamustest nähtus, et puudused ei olnud olulised või neid sai kõrvaldada. Lisaks tugines kostja pärast eksperdiarvamusega tutvumist ka väitele, et laohoone kasutusiga võis olla pragude ja läbijooksude tõttu lühem kui RYL 2010 järgi ette nähtud 50 aastat. Lisaks tuvastas ringkonnakohus käesolevas asjas tehtud otsuses, et laohoonel esinesid ehitustehnilised puudused. Hageja vastutas lepingu rikkumise eest vastavalt

§ 103lg-le 1 ja lepingu p-dele 5.5.2-5.5.3.

(kd III, tl 184). Kui hoonel esinesid puudused, tuli kostjal hoone juures esinevad puudused likvideerida üürilepingu lõpuks või puuduste kõrvaldamine MAARDU RAUDTEE AKTSIASELTSILE hüvitada. Mõlemal juhul kannaks puuduste likvideerimisega seotud kulud kostja. Eeltoodut ei mõjutanud asjaolu, et kostja polnud laohoone omanik (kd V, tl 51 ja 51p). Seega tekkis kostjale kahju (

§ 127lg 1, § 128 lg 1, 2 ja 3).

Kostja tõendas puuduste olemasolu riiklikult tunnustatud ekspert TR 23.10.2016 ekspertarvamusega (töö nr TR 1785/2016). Hageja ei lükanud ekspertarvamuses esile toodud ehitise puuduseid ümber 29.09.2017 asjatundja VM arvamusega (kd III, tl 155-174) ja tema ütlustega 24.11.2017 kohtuistungil (kd IV, tl 16-19). Kahju hüvitise suuruse kindlaks tegemisel tuli aluseks võtta Matise Ehitus OÜ 17.10.2018 ja AGrus Construction Company OÜ 23.10.2018 hinnapakkumised. Katusetööde põhjendatud maksumus oli kokku 76 895 eurot (10 920 + 125 + 31 450 + 34 400): − ehitusprojekti kohaselt tuli katusele paigaldada 60 cm kõrgune turvapiire. Hageja turvapiiret ei paigaldanud. Puudus tulenes ehitusprojektist (eelprojekt joonis A4) ja oli tuvastatud ekspertiisiaktiga (kd III, tl 35-36, punktid 3.4.20, 3.4.21, 3.4.22). Puuduse kõrvaldamise maksumus oli kokku 10 920 eurot (kd IV, tl 148); − piksekaitse kinnitamisel oli osa kinnitusi defektiga ja osaliselt puudusid kruvitihendid. Võis põhjustada sademete läbijooksu. Puudus tulenes ebaõigetest paigaldusvõtetest ja oli tuvastatud ekspertiisiaktiga (kd III, tl 36). Piksekaitse paigaldamisel oli osa kinnitusi defektsed, osaliselt kruvitihendid puudusid (kd III, tl 36, punkt 3.4.22, lisa 1 foto 39). Puuduse kõrvaldamise maksumus oli kokku 125 eurot (kd IV, tl 148); − katuslaepaneelid ei olnud paigaldatud kooskõlas ehitusprojektiga, tootja paigaldusjuhendiga ning RYL 2010 kvaliteedinõuetega. Paigaldusjuhendid ei näinud ette katusepaneelide ühendamisel täiendavalt harja peale ja külgedele kinnituskruvide ning tihendusmastiksi paigaldamist. Täiendavate kinnituskruvide ja tihendusmastiksi paigaldamise vajadus tekkis montaaži käigus deformeerunud paneelidest, milliseid ei olnud seetõttu võimalik veekindlalt ühendada. Puuduse aluseks oli Ruukki projekteerimis- ja paigaldusjuhendid (viited projektile ning paigaldusjuhendile olid ekspertiisiaktis kd III, tl 36) ja puudused olid tuvastatud ekspertiisiaktiga (kd III, tl 36). Puuduse kõrvaldamise maksumus oli kokku 31 450 eurot (kd IV, tl 148); 5 − paigaldamisel valesti tõstetud paneelid olid mõlkis ja ebatihedad (kd III, tl 34, 36, 61, kd IV, tl 148). Kuna tegemist oli visuaalse defektiga, mis katusepaneelide omadusi ja kasutusiga ei mõjutanud, ei olnud kostja poolt mõlkis katusepaneelide vahetamise kulu põhjendatud ega kuulunud hagejalt väljamõistmisele (kd III, tl 34, punkt 3.4.13); − katuslae ülekattekruvid olid valesti paigaldatud. Paigaldamisel rikuti projekteerimis- ja paigaldusjuhendeid (täpsed viited projektile ning paigaldusjuhendile olid esile toodud ekspertiisiaktis, kd III, tl 35) ning puudused olid tuvastatud ekspertiisiaktiga (kd III, tl 35). Kostja taotles puuduste kõrvaldamist 34 400 euro ulatuses (kd IV, tl 148). Seintega seotud tööde põhjendatud maksumus oli kokku 32 358 eurot (20 161,20 + 10 080 + 2116,80): − välisseina paneelid ei olnud paigaldatud kooskõlas paigaldusjuhendiga. Ruukki juhendi kohaselt tuli välisseinapaneelid paigaldada stardiprofiilile. Hageja paigaldas paneelid puitklotsidele ja tihendas PI-täitevahuga. Välisseina paneelid polnud ilmastikukindlad. Puudused olid tuvastatud ekspertiisiaktiga (kd III, tl 38 punkt 3.5.12, lisa 1 fotod 40-43, tl 70-71). Puuduse kõrvaldamise maksumus oli 20 161,20 eurot (kd IV, tl 148, pöördel); − välisseina paneelide vuugivahed ei olnud tihedad. Seinapaneelide vuugid pidid olema kaetud mastiksiga kogu vuugi ulatuses, mitte ainult osaliselt. Paigaldus ei vastanud paigaldusjuhendile. Paikvaatlusel välimise vuugi tihendi kasutamist ei tuvastatud. Puudused olid tuvastatud ekspertiisiaktiga (kd III, tl 38 punkt 3.5.10, fotod 44-46, kd III, tl 72-73). Puuduse kõrvaldamise maksumus oli kokku 10 080 eurot (kd IV, tl 148p); − tööprojekti joonisel KM 14 esitatud paigaldussõlmed ei vastanud paigaldusjuhendile. Juhendi kohaselt tuli tuletõkkesektsiooni sise- ja välisseina ühenduskohas paigaldada täiendav tuletõkkevill. Puudused olid tuvastatud ekspertiisiaktiga (kd III, tl 43, punkt 3.10.11). Puuduse kõrvaldamise maksumus oli kokku 2116,80 eurot (kd IV, tl 148 p). Betoonpõrandaga seotud tööde põhjendatud maksumus oli kokku 28 142,20 eurot: − Laohoone betoonpõrandaid, tugiseinasid ja soklit läbivad praod, mis polnud mikropraod. Tugiseinte pragude laius ületas lubatud laiust 8-10 korda. Praod betoonis vähendasid betooni külmakindlust, mis omakorda põhjustas jätkuvat pragunemist. Juhul kui praod ulatuvad läbi betoonkaitsekihi sarrusvarrasteni, võib see põhjustada sarruse korrudeerumist, mille tagajärjel betoonkaitsekiht võib puruneda. Remonttööde mitteteostamine võib põhjustada sokli ulatuslikumat kahjustamist. Tugiseintes olevad vertikaalsed praod võivad vähendada nende kasutusiga. Antud tööde teostamine ei vastanud Tarindi RYL 2010 pt-le 121, Tarindi RYL 2010 pt-le 421, Tarindi RYL 2010 pt-le 421.1.2 ja Tarindi RYL 2010 pt-le 421.1.3 (kd III, tl 22). Puudused olid tuvastatud ekspertiisiaktiga (kd III, tl 27, tl 44 punkt 4.2, tl 45 punktid 4.2-4.3). Puuduste kõrvaldamise maksumuseks kujunes kokku 28 142,20 eurot (kd IV, tl 149, pöördel). Sokliga seotud tööde põhjendatud maksumus oli kokku 32 095,83 eurot (28 345,83 + 3750): − Eelprojekti kohaselt oli ettenähtud hoonele soojustusega sokkel, toon harjas, naturaalne betoon. Hageja rajas ilma soojustuseta, külmasillaga sokli. Tööde teostamine ei vastanud Laazi Ehitus tööle nr 505/2013 (kd III, tl 22, punkt 3.2.4). Puudused olid tuvastatud ekspertiisiaktiga. Paikvaatluse kohaselt oli teostatud soojustuseta betoonist, viimistluseks raketise pind (kd III, tl 23, punkt 3.2.9). Puuduste kõrvaldamise maksumuseks kujunes kokku 32 095,83 eurot (kd IV, tl 149, pöördel). Asenduspinna rentimisega seonduv kulu oli põhjendatud 63 020 euro ulatuses: − Lisaks ehituslike puuduste likvideerimise maksumusele taotles kostja, et hageja hüvitaks talle kahju, mis tekkis seoses ehitustööde ajaks kogu lao ümber kolimisega (kd 6 IV, tl 152). Ümber tuli kolida, sh laadida ja transportida ca 5000 euroalust. Ehitustööde ajaks kolimine oli hädavajalik, sest tollilao pidamine ei võimaldanud ehitustööde tegemist kooskõlas tollilao reeglitega, mistõttu ei saanud kostja jätkata tavapärase majandustegevusega, seetõttu tuli ladu ajutiselt kolida tollilao kriteeriumitele vastavale laopinnale. Kohus oli seisukohal, et hageja rikkumise ja kostjale tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos (

§ 127lg 4).

Kostja tellis hagejalt laohoone projekteerimise ja ehitamise, mille eest kostja pidi tasuma 1 432 703,32 eurot (lisandub käibemaks, lepingu p 6.1., kd II, tl 183-185, pöördel). Laohoone pidi vastama RYL 2010 kvaliteedinõuetele (lepingu p 2.3). Hageja kostjale RYL 2010 kvaliteedinõuetele vastavat hoonet üle ei andnud. Kostja kulutused laohoone vastavusse viimiseks RYL 2010 kvaliteedinõuetega ja asenduspinna rentimisel olid 232 511,03 eurot. Kostjale tekkinud kahju oli hõlmatud sätte kaitse-eesmärgiga, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis (

§ 127lg 2).

Hageja pidi lepingu sõlmimisel ette nägema ja arvestama, et kui ta lepingut rikub ja selle tagajärjel tekib kostjale kahju, peab ta hüvitama kahju, mis seisneb kulutustes remonttöödele laohoone vastavusse viimiseks RYL 2010 kvaliteedinõuetele ja asenduspinna rentimisele (

§ 127lg 3).

Hageja leidis, et kostja vastutas osaliselt ise kahju tekkimise eest (

§ 139, lepingu p-d 1.4 ja 1.2).

Kohtule esitatud lepingu p 1.4. (kd III, tl 183) kohaselt oli projektdokumentatsiooni koostamine hageja kohustuseks. Lisaks nähtus tööde fikseerimise aktidest, et kostja tasus hagejale projekteerimise eest 16 800 eurot (kd II, tl 26). Ka OÜ Globen Metall kinnitas, et tööprojekti Lao 18/Fosforiidi 2/11 tellijaks oli hageja (kd II, tl 26). Eeltoodud asjaoludest tulenevalt ei esinenud alust kahjuhüvitist

§ 139lg 1 kohaselt vähendada.

Hageja apellatsioonkaebus 8. Hageja palus tühistada maakohtu otsus terves ulatuses, teha uus otsus, millega rahuldada hageja hagi kostja vastu 185 000 euro ja viivise nõudmiseks terves ulatuses ning kostja tasaarvestuse avaldus jätta rahuldamata. Menetluskulud tuli jätta kostja kanda. Kohus hindas vääralt tõendeid, jättes hageja esitatud olulised tõendid hindamata ja nende alusel esitatud vastuväited lahendamata. Maakohtu otsus polnud seaduslik ja põhjendatud. Kohus jättis kogumata tsiviilasjas olulised tõendid, mis välistasid kostja nõude rahuldamise. Hageja ei nõustunud kohtu seisukohaga

§ 139kohaldamata jätmise osas.

Kostja ei tõendanud, et temale oleks seoses poolte vahel sõlmitud lepinguga kahju tekkinud. Kostja esitatud 02.08.2018 kokkulepe oli vaadeldav ka nõude loovutamise kokkuleppena. Kostja väited, et ta pidi tasaarvestusavalduses esitatud tööde läbiviimiseks mingiks ajaks laost välja kolima, teostama ehitustööd ja seejärel lattu tagasi kolima, polnud eluliselt usutavad. Kohus ei hinnanud õigesti laokompleksi nõuetele vastavuse kohta ehitusinseneri VM poolt läbiviidud ekspertiisi/auditi tulemusi. Maakohus jättis hindamata hageja täiendava selgituse esitatud tõendite kohta, mis puudutasid laohoone remondiks ettenähtud hinnapakkumisi, et tõendada remondi tegelikku maksumust ja ümber lükata kostja väiteid. Kostja ei teavitanud hagejat puuduste olemasolust mõistliku tähtaja jooksul. Maakohus jättis täitmata ringkonnakohtu juhise kontrollida iga puuduse osas eraldis sellest vastaspoole teavitamise tähtaega. Kohus ei hinnanud hageja esitatud väiteid selle kohta, et kostja hakkas kasutama ehitist laona alates selle hageja poolt kostjale tegelikust üleandmisest 2014 suvel ja tegelikkuses oli aktiivses kasutuses laona kuni käesoleva ajani. Lisaks jättis kohus arvestamata asjaoluga, et ehitisele oli väljastatud kasutusluba. Kasutusluba väljastamist võis käsitleda kui kaudset tõendit ehitise vastavuse kohta seaduses alusel kehtestatud nõuetele ja ehitusprojektile. Hageja tõendas, et kostja toodud kahju oli hüvitatav oluliselt väiksema hinnaga kui kostja oli seda nõudnud. Hageja tõendid, millega kohus ei arvestanud, tõendasid kogumis, et laokompleks oli nõuetele vastavalt ehitatud. 7 Vastustaja seisukoht

1. Kostja vaidles hageja apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata ning menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu põhjendused
2. Ringkonnakohus, ära kuulanud menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil, tutvunud apellatsioonkaebuse ja asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg- st 6 tulenevalt neid ei korda.
3. Asja läbivaatamisel tuli arvestada, et praeguses asjas oli jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu 27.04.2018 tasaarvestuse reservatsiooniga osaotsus, millega ringkonnakohus tühistas maakohtu 15.01.2018 otsuse, milles leiti, et hageja nõue pole muutunud sissenõutavaks ja seetõttu ei olnud kostjal tekkinud kohustust tasuda hagejale tehtud töö eest. Ringkonnakohus rahuldas 27.04.2018 otsusega hageja nõude 185 000 eurot tervikuna ja viise nõude osaliselt summas 28 697,65 eurot. Jõustunud kohtuotsus on menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 457). Ringkonnakohus tuvastas eelnimetatud otsuses, et hagejal oli õigus 9.09.2013 sõlmitud töövõtulepingu p 8.2 ja 8.3 ja

§ 637

lg 4 teise lause järgi nõuda osadena üle antud tööde eest tasumist lepingu täitmise kestel, aga viimases aktis nr 6 kajastatud summa tervikuna tasumist üksnes alates ajast, kui kostja töö vastu võttis või see tuli lugeda vastuvõetuks. Kostja oli tasunud aktide 1-5 järgi esitatud arved viivitusega ja kohus pidas põhjendatuks hageja viivisenõuet 21 716,39 eurot (27.04.2018 otsus p 14.2). Vaidlust polnud, et kostja ei olnud tööd tervikuna vastu võtnud ja 14.04.2014 akti nr 6 järgi esitatud arvest 217 130 eurot 64 senti tasus ta 9.09.2014 ainult 32 130,64 eurot. Ülejäänud summa 185 000 eurot ei ole hagejale tasutud. Kuivõrd töö oli vastu võtmata, pidi hageja

§ 638

teise aluse järgi tõendama, et kostja tellijana keeldus alusetult tööd vastu võtmast. Hagejal oli kohustus tõendada, et tema poolt vastuvõtmiseks esitatud töö oli lepingukohane. Ringkonnakohus tuvastas eelnimetatud otsuses, et laohoone juures tuvastatud puudused ei olnud sedavõrd olulised, et oleksid õigustanud kostja keeldumist võtta töö vastu ning töö tuli lugeda

§ 638teise lause järgi ja ringkonnakohtu poolt tuvastatule vastuvõetuks 31.07.2014.

Kostja teavitas hagejat ehitise puudustest esmakordselt vaegtööde nimekirja koostamise ajal, seejärel 1.09.2014 ülevaatuse akti saatmisega ning lisaks 28.10.2014 pretensioonis (I kd, lk 43 jj) ja täiendas menetluse kestel oma vastuväiteid ja esitas menetlusliku tasaarvestuse. Ringkonnakohus otsustas 27.04.2018 lahendis, et kostja tasaarvestuse formaalsed eeldused olid täidetud ja saatis tasaarvestuse vastuväite uuesti lahendamiseks maakohtule eelmenetluse staadiumis. Ringkonnakohus selgitas, et kui tellija on kaotanud õiguse nõuda töö parandamist või ta seda ei nõua, ning ta ei saa

§ 111

alusel keelduda puudustega töö eest tasumast, on tal võimalik kasutada teisi õiguskaitsevahendeid töövõtja vastu, mis kestvalt välistavad töövõtja tasunõude.

1. Ringkonnakohus lahendab praeguses menetluses hageja apellatsioonkaebust maakohtu 30.11.2020 otsuse peale, kus maakohus lahendas kostja tasaarvestuse vastuväite seaduslikkust ja põhjendatust ning kokkuvõttes jättis hagi rahuldamata.
2. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium esmalt, et hageja on kaebuses suures osas korranud oma varasemas menetluses antud selgitusi ja arusaamu nii faktilistest 8 asjaoludest kui õiguslikust olukorrast. Kuivõrd maakohtu otsuses on piisava põhjalikkusega käsitletud ka enamust apellatsioonkaebuses esitatud väidetest, ei pea ringkonnakohus vajalikuks neile väidetele veelkord vastata. Enamus hagi lahendamise seisukohalt olulisi asjaolusid on maakohus arvestanud ja hageja vastuväiteid kostja tasaarvestuse vastuväidetele hinnanud. TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Kohtupraktikas on leitud, et tasaarvestuse vastuväite võib esitada ka kohtumenetluses, pannes oma nõude maksma vastuväitena ning vastuhagi esitamine pole vajalik (vt Riigikohtu 23.04.2004 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-50-04, p 20).
3. Maakohus määras 4.10.2018 eelmenetluse ülesannete täitmise raames kostjale tähtaja tasaarvestusnõude koos põhjenduste ja tõendavate dokumentide esitamiseks (IV kd, lk 143). Kostja esitas hagile tasaarvestuse vastuväited. Tasaarvestusele tuginemise õigusliku aluse moodustasid peamiselt

§ 197lg-d 1 ja 2.

24.10.2018 esitas kostja menetlusliku tasaarvestuse vastuväite ja ta põhistas oma tasaarvestuse vastuväiteid nõuetega, mis tal on töövõtja vastu (

§ 171lg 1).

2.08.2019 esitas kostja vastuväite tervikteksti (V kd, lk 3844), mille kohaselt on ta tasaarvestuse aluseks kahju 241 11,03 eurot, mida ta on saanud seoses laohoone ebakvaliteetsete ehitustöödega. Kahju hüvitamise nõude aluseks oli

§ 115lg 1 ja 3.

Põhilised puudused laohoone juures olid seotud hoone katuslae, betoonkonstruktsioonide ja hoone sokliga. Lisaks ehitustöödele esitas kostja tasaarvestamiseks nõude seoses asenduspinna rentimisega ning laohoonest euroalustel kauba kolimisega ja ladustamisega seotud kulutuste hüvitamiseks summas 63 020 eurot (IV kd, lk 152).

1. Hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest ning kostja saab vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda, määrates ise, millised asjaolud ta esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab (TsMS § 5 lg-d 1 ja 2, § 230 lg-d 1 ja 2, § 229). Kui hageja esitab tõendid asjaolu tõendamiseks, siis on ka kostjal TsMS § 230 lg 1 alusel kohustus oma vastuväidet omakorda tõendada (vt nt Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-13707, p 13). Praeguses menetluses, kui asjas oli jõustunud osaotsus, millega hageja põhinõue täielikult ja viivisenõue osaliselt rahuldati, oli tõendamiskohustus kostjal kui tasaarvestusele tugineval poolel. Kostjal oli kohustus esile tuua ja tõendama oma vastava nõude, st tasaarvestatava nõude asjaolud samal viisil ja ulatuses nagu tavaliselt peab seda tegema hageja (TsMS § 230 lg 1 esimese lause). Ühtlasi tuli kostjal esile tuua ja tõendada, et kogu tasaarvestuses esitatud nõude esitamist õigustas hageja puudustega töö. Selleks tuli esmalt kindlaks teha, kas hageja poolt ehitatud laohoone vastas vastavalt 9.09.2013 töövõtulepingu p-s 2.3 kokku lepitud tingimustele- so projektdokumentatsioonile, heale ehitustavale, kinnitatud ehitustehnoloogiale, Eestis kehtestatud normidele, standarditele, seadustele, ametlikele nõuetele, ettekirjutustele, RYL 2010 nõuetele ja muudele lepingudokumentidele (III kd, lk 183).
2. Ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt tuvastatuga, et hageja poolt ehitatud laohoone juures esinesid hulgaliselt ehitustehnilisi puudusi. Maakohus on hinnanud tõendeid kooskõlas TsMS § 230 lg-ga 1 ja maakohtu seisukohtade kujunemine on loogiliselt jälgitav. Kohus on hinnanud 23.10.2016 ekspert TR poolt objektil Maardus, Lao tn 18 asuva ehitise ehitustehnilise seisundi kohta 23.10.2016 antud ekspertarvamust (III kd, lk 1-116), milles ekspert tuvastas, et hoonel esinevad ehituslikud puudused ning hoone ei vasta ehitustegevust reguleerivatele normatiivaktidele ja ehitustööde üldistele kvaliteedinõuetele. Täpsemalt oli ekspert kindlaks 9 teinud, et ehitise katuslae paneelid ei ole paigaldatud vastavuses ehitusprojektile ning ehitustegevust reguleerivatele normatiivaktidele ja üldistele kvaliteedinõuetele RYL 2010; järgitud ei ole Ruukki katusepaneelide paigaldamise juhendeid ehituslikeks puudusteks pidas ekspert paneelide vahelisi ebatihedusi, defekte (mõlke) paneelide alapinnas ja piirde puudumist. Ekspert tuvastas, et ehitise betoonkonstruktsioonides, sh tugiseintes esinevate pragude ulatus ja laius ei vasta ehitustegevust reguleerivatele normatiivaktidele, et praod ületavad lubatud laiust 8-10 korda, ehitise kiudbetoonpõrand ei vastanud ehitustegevust reguleerivatele normatiivaktidele ja ehitustööde üldistele kvaliteedinõuetele RYL
3. Täiendavalt tuvastas ekspert, et ehitise piirdetarindid ei vastanud kehtestatud tuleohutuse nõuetele, tagatud polnud RYL 2010 alusel sätestatud hoone kasutusiga 50 aastat betoonis leitavate lubatust laiemate pragude tõttu. Ekspert kinnitas ekspertarvamuses antud hinnangut maakohtus antud ütlustes (III kd, lk 193-195). Ühtlasi selgitas ekspert, et hoonel esinenud puudused olid ehitus-tehnilised ja polnud tingitud kulumisest.
4. Ringkonnakohus ei nõustu hageja etteheidetega, et kohus hindas tõendeid valikuliselt ja ei arvestanud ehitusinsener VM ekspertiisi/auditi arvamusega. TsMS § 231 lg 1 sätestab, et kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. Maakohus on hinnanud tõendeid (sh Osaühingu AB Engineering ja Osaühingu EIN ja KO arvamusi, OÜ Vesiroos, OÜ Commuun, osaühingu TEIE MAJA ja Ruukki Products AS-i arvamusi) ja kohtu seisukohad on otsuse p-s 17.3.2 kajastatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, mille kohaselt ei lükanud hageja ekspertarvamuses esile toodud ehitise puudusi ümber asjatundja VM arvamusega ja tema kohtus tunnistajana antud ütlustega. Kohus põhjendas oma seisukohta, mille kohaselt VM arvamus põhineb ainult laohoone visuaalsel vaatlusele ja uurimuslik osa ehitise kvaliteedinõuete vastavuse kohta projektiga ja kohaldatavate õigusaktidega puudus, siis olid asjatundja järeldused pealiskaudsed ja ei tuginenud ehitusstandarditele ega ka RYL 2010 kvaliteedinõuetele. Tõendile antud hinnang ei pruugi ühtida mõne menetlusosalise poolt esitatud väitega, kuid see ei tähenda automaatselt, et rikutud oleks menetlusnormi tõendi hindamisel. Nõustuda ei saanud VM arvamusega, et kuivõrd hoone on kasutusele võetud, siis vastab ta keskmisele kvaliteedile. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et olukorras, kus kvaliteedinõuetes on kokku lepitud, ei saa asuda seisukohale, et piisab ka sellest, kui lepingu esemeks olev hoone vastab keskmisele kvaliteedile.
5. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 kohaselt ei korda maakohtu otsuse põhjendusi osas, milles maakohus tuvastas, et hageja vastutab lepingurikkumise eest, et kostja on saanud kahju ning et kostja on kahjustatud isikuks (maakohus hindas sh investeerimiskulude kokkulepet). Samuti on maakohus hinnanud tõendeid kooskõlas TsMS § 230 lg 1 nõudega osas, kui tuvastas, et kostja oli hagejat hoone juures esinenud puudustest teavitanud mõistliku aja jooksul

§ 644tähenduses.

Maakohus ei ole eelnimetatud osas hinnanud tõendeid vääralt ega jätnud tõenditest osa hindamata. Kohtu järeldustega mittenõustumine ei ole kohtupoolne menetlusõiguse normi rikkumine. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna jõuda tõendite hindamisel maakohtust erinevale seisukohale.

1. Järgnevalt käsitleb ringkonnakohus kaebuse väiteid kostja kahju hüvitamise nõudele. Hageja on kaebuses korranud maakohtus esitatud väidet, mille kohaselt ei saanud kostjale kahju tekkida, kuivõrd kohtumenetluse kestel on ta kinnistu võõrandanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega (otsuse põhjenduste p 17.3.1), mille kohaselt oli hoone esialgne omanik 2.04.2013 sõlminud kostjaga koostöölepingu Lao 18 kinnistu arendamiseks selliselt, et investeerimiskohustus jäi kostjale. 2018 lepiti kokku investeeringu kulude hüvitamises tingimusel, et kostja kohustub hiljemalt 30.07.2020 (so ajaks kui hoone valdus tagastatakse 10 selle 24.01.2019 omandanud äriühingule) kõrvaldama hoone juures esinevad puudused või hüvitama puuduste maksumuse. Maakohus on kostjal kulude kandmise kohustust otsuses piisavalt kajastanud. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust jõuda maakohtust erinevale seisukohale. Maakohus on otsuses tuvastanud kahju suuruseks 232 511 eurot 3 senti (otsuse põhjenduste p 17.3.3 -17.3.4.). Maakohus võttis aluseks Matis Ehitus OÜ ja AGrus Construction OÜ
2. ja 23.10.2018 hinnapakkumised põhjendusel, mis tuginevad ekspert TR ekspertarvamusel. Kohus põhjendas, miks ei saanud arvestada hageja esitatud hinnapakkumistega, mis põhinesid 20.02.2015 hinnapakkumisel, kuivõrd need polnud samaväärsed ja ei sisaldanud kõiki puuduste kõrvaldamiseks vajalikke töid. Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtu põhjendustega osas, et tasaarvestusavalduses esitatud tööde läbiviimiseks tuli mingiks ajaks laost välja kolida. Tegemist oli tollilaoga ja kostja tõendas oma väiteid, et tollilao pidamine ei võimalda samaaegselt teha selles ehitustöid. Hageja ei ole kostja väiteid ümber lükanud. Seega leidis tõendamist, et kostjal oli tavapärase majandustegevuse jätkamiseks vaja ajutiselt laoruumidest välja kolida enam kui 500 euroalust kaupa, milleks oli vaja asenduspinda. Kui hageja oleks ehitanud laohoone vastavalt töövõtulepingus kokkulepitule , ei oleks kostjal seda kulu tekkinud.
3. Ringkonnakohus leiab, et kuivõrd kostja tasaarvestuse vastuväide oli põhjendatud, ei kuulunud hagi rahuldamisele.
4. Äriregistri andmetel on apellatsioonimenetluse kestel Harju Maakohtu 27.12.2021 määrusega lõpetatud kostja sundlõpetamise menetlus ja äriregistrisse on tehtud likvideerija kanne, kuivõrd ainuosanik on 1.12.2021 võtnud vastu otsuse äriühingu tegevuse lõpetamiseks. Samas otsustati muuta osaühingu ärinime OÜ RFK Group. AT 6.01.2022 teate kohaselt palutakse võlausaldajatel esitada oma nõuded 4 kuu jooksul teate avaldamisest (ÄS § 212 lg 3). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5. TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti hageja kanda. Maakohus ei määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust, mistõttu seda ei tee ka ringkonnakohus. Kulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus pärast otsuse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2). (allkirjastatud digitaalselt) 11