lg 2) on kohtutäitur õigustatud saama sissenõudjalt alustamistasu ja osa kohtutäituri põhitasust. Sissenõudja esitas
Kohtutäitur on tuginenud ebaõigesti Riigikohtu lahenditele. Võlgnik ei ole sissenõudjale tasunud ja nõuet ei ole täidetud ka muul viisil. Puuduvad
lg 2 eeldused.
lg 2 välistab imperatiivselt mistahes isetegevuse tasude sissenõudmisel ja annab ammendavad alused kohtutäituri tasu nõudele.
ei sätesta sissenõudja kohustust maksta kohtutäituri tasu juhul, kui kohus tühistab täidetava lahendi.
lg 3 sätestab imperatiivselt kohtutäituri tasu kehtestamise alused, tasu on õigus võtta ametitoimingu eest, nõuda sellega seotud kulude hüvitamist ainult selles seaduses sätestatud juhtudel, alustel ja korras. Kohtutäituril ei ole võimalust seadust tõlgendada või diskretsiooni kohaldada. 2
lg 2 p 4 järgi peab tasu otsuses olema viide seaduse sättele, mille alusel on tasu määratud. Sissenõudja ei saa vastutada kohtuvõimu tegevuse tagajärgede eest. Kui kohtutäiturile esitatakse puudustega dokument, on ainuvõimalik jätta selline taotlus läbi vaatamata. Kui taotlus (avaldus) jäetakse läbi vaatamata, ei näe
avaldajale ette kohustust maksta kohtutäiturile tasu. Sissenõudja majanduskulude nõue võlgniku vastu on esitatud kohtusse ja seda menetletakse jätkuvalt tsiviilasjas nr 2-20-
MS § 474 lg 2 alusel. Kuna käesolevas täitemenetluses võlgnikku enam ei ole, on täitemenetluse kulu ja kohtutäituri tasu kandjaks isik, kes taotleb ametitoimingu tegemist, käesoleval juhul korteriühistu. Sellist lähenemist toetavad ka TMS § 42 ja § 41 lg 1. Need sätted osutavad selgelt, et täitemenetluses saab sissenõudja kanda jätta nii kõik täitekulud kui ka ettemaksu. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-32-16 p 15 pidanud erandina võimalikuks täitemenetluse kulude ja kohtutäituri tasu maksmise kohustuse panemist sissenõudjale. Maakohus leidis, et arvestades ka käesolevas asjas käsitletava täitedokumendi (maksekäsu) tühistamise põhjendusi, on käesoleval juhul tegemist viidatud erandiga. Täitemenetluse kulude, s.h nii menetluse alustamise tasu kui ka kohtutäituri tasu panemine ametitoimingu tegemist taotleva isiku (sissenõudja) kanda ei ole välistatud (TsMS § 146 lg 1 p 1). Seisukohta selles, et kulu, s.h. kohtutäituri tasu ei jää kohtutäituri kanda, on väljendanud ka Riigikohus lahendis 3-2-1-119-02 (p 10). Käesolevas asjas ei kuulu kohaldamisele
Antud juhul on vaidluse all kohtutäituri ametitoimingu eest tasu maksma kohustatud isik. Täiteasjas nr 047/2020/756 tekkinud kulud, kokku 230,40 eurot tuleb kanda täitemenetluse alustamist taotlenud sissenõudjal. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS
lg-st 2 tulenevalt on kohtutäituril õigus võtta tasu ametitoimingu eest ja nõuda sellega seotud kulude hüvitamist ainult viidatud seaduses sätestatud juhtudel, puudub täituril õigus seadust tõlgendada ja kaebajalt käesoleval juhul tasu nõuda. Kuigi kohtutäitur viitas kaebuse lahendamisel ka Riigikohtu seisukohale, mille kohaselt on sissenõudja kohtutäituri tasu maksma kohustatud subjektiks vaid erandlikel juhtudel, saab sellistele erandjuhtudele (
lg 2 imperatiivsust arvestades) toetuda üksnes siis, kui need konkreetsed erandid tulenevad otseselt seadusest. Käesoleval juhul ei tulene seadusest, et sissenõudja oleks kohustatud täitemenetluse alustamise tasu maksma juhul, kui kohus tühistab täitedokumendi. Seadusandja tahteks ei ole karistada sissenõudjat puhuks, kui kohus on tühistanud täitedokumendi ja taastanud nõude läbivaatamise osas kohtumenetluse. Maakohus ei ole võtnud arvesse, et
lg 1 ja TMS § 42 ning § 41 lg 1 ei käsitle olukorda, kui täitedokument tühistatakse kohtu poolt. Asjas ei kuulu kohaldamisele TsMS § 146 lg 1 p 1, mis reguleerib tsiviilkohtumenetlust. Seega on maakohus ebaõigesti tõlgendanud ja kohaldanud õigust. Maakohus ei ole arvestanud asjaoluga, et kui täitedokument on tühistatud, ei ole tühistatud täitedokumendi alusel võimalik ühtegi täitetoimingut alustada ega läbi viia. Maakohus ei ole seejuures selgitanud ega põhjendanud, miks peab tasu maksma kaebaja (sissenõudja), kes kohtutäiturilt avalikku teenust saanud ei ole ja kelle võimuses ei ole tagada, et jõustunud kohtuotsust, kui täitedokumenti kohtu poolt ei tühistata. Maakohus on määruses väljendanud seisukohta, et asjas ei kuulu kohaldamisele
, sest see reguleerib tasu määramisest ja tasu võtmise korda, kuid käesoleval juhul on vaidluse all kohtutäituri ametitoimingu eest tasu maksma kohustatud isik. Kohus on kaebaja jaoks üllatuslikult kitsendanud vaidluse eset ja on sisuliselt jätnud kohtulahendi põhjendamise kohustuse nõutavas ulatuses täitmata. Kohus on määrust tehes eemaldunud vaidluse algsest keskmest ja on asunud üksnes tasu maksmiseks kohustatud isiku otsingule, jättes määruses selgitamata ja põhistamata kohtutäituri tasu nõudmise aluse:
Arusaamatu ja ilma põhjendusteta on maakohtu lahendi punktis 8 antud selgitus: „…Määruse p 13 märgitakse, et maksekäsu kiirmenetluse kulud arvatakse asja edasisel lahendamisel hagimenetluse kulude hulka. Sama rakendub täitemenetluse kulude osas.“ Kohus ei ole määruse tsiteeritud osas selgitanud ega ka kehtivale menetlusõigusele viidates põhjendanud, millest lähtuvalt tuleks hagimenetluse (korteriühistu puhul hagita menetluse) kulude hulka lugeda täitemenetluse kulusid. Ka viidatud osas on kohtumäärus põhjendamata. Ka erandlikud juhud, mis õigustaksid kohtutäituri tasu sissenõudmist sissenõudjalt, peavad
lg 2 imperatiivse sõnatuse tõttu olema vahetult ja normiadressaadi jaoks arusaadavalt seaduses sätestatud. Kohus sellele sissenõudja seisukohale hinnangut ei andnud, millega rikkus TsMS § 442 lg-s 7 ja TsMS § 654 lg-s 5 sätestatud kohustust, mis on määruse tühistamise iseseisvaks aluseks. VÕLGNIKU SEISUKOHT
Maakohus pidas võimalikuks kohustada sissenõudjat tasuma kohtutäituri kulud, sh põhitasu TMS § 38 lg 1, § 41 lg 1 ja 2, § 42 ja
MS § 474 lg 2 alusel.
Nimetatud säte reguleerib olukorda, kus sissenõudja ise soovib täitemenetluse lõpetamist enne nõude täielikku täitmist ja esitab ise täitemenetluse lõpetamise avalduse TMS § 48 lg 1 p 1 alusel, st täitemenetluse lõpetamine toimub sissenõudja initsiatiivil. Kui sissenõudja taotleb täitemenetluse lõpetamist enne nõude täielikku sissenõudmist kohtutäituri poolt ning kohtutäitur on nõude sissenõudmiseks teinud täitetoiminguid, maksab sissenõudja menetluse alustamise tasu ja pool menetluse põhitasust, arvestatuna sissenõudmata jäänud summalt. Praegusel juhul on täitemenetluse lõpetamine toimunud võlgniku initsiatiivil. 11.
lg 1 kohaselt on kohtutäituri ametitoiming tasuline, kuid sama paragrahvi lõige 2 kohaselt on kohtutäituril õigus võtta tasu ametitoimingu eest ja nõuda sellega seotud kulude hüvitamist ainult käesolevas seaduses sätestatud juhtudel, ulatuses ja korras. Viidatud sättest tuleneb selgelt, et õiguslik alus tasu saamiseks peab tulenema kohtutäituri seadusest. Seega ei ole põhjendatud maakohtu seisukoht, et
lg 1 ei kuulu asjas kohaldamisele.
lg 1 kohaselt võib kohtutäituri tasu koosneda menetluse alustamise tasust, menetluse põhitasust ja täitetoimingu lisatasust.
lg 1 kohaselt maksab menetluse alustamise tasu isik, kes taotleb ametitoimingu tegemist, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Täitemenetluses tasub menetluse alustamise tasu võlgnik, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seega ei ole kohtutäituri seaduses välistatud, et menetluse alustamise tasu võib kanda ka muu isik, kui võlgnik.
lg 1 kohaselt muutub menetluse alustamise tasu sissenõutavaks menetluse alustamisega. Oma olemuselt kujutab menetluse alustamise tasu endast tasu täitmisteate kättetoimetamise eest. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et olukorras, kus täitemenetlus on lõpetatud võlgniku initsiatiivil täitedokumendi tühistamise tõttu ja võlgnik ei ole enam menetlusosaliseks, tuleb täitemenetluse alustamise tasu kanda sissenõudjal, kes taotles kohtutäiturilt ametitoimingu tegemist. Kohtutäitur saab tugineda sissenõudjalt alustamistasu nõudes
lg 1 teise lause teisele alternatiivile koosmõjus
Sama põhimõte on sätestatud
Selline tõlgendus on kooskõlas ka Riigikohtu seisukohaga, et sissenõudja on kohtutäituri tasu maksma kohustatud subjektiks vaid erandlikel juhtudel (Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-36-16, p-d 16-18). Ringkonnakohtu hinnangul saab erandlikuks pidada olukorda, kus viivitamata täidetavaks 5 tunnistatud täitedokument tühistatakse, kuid täitmata on sissenõutavaks muutunud kohtutäituri tasu menetluse alustamise eest. 12. Kohtutäitur nõuab sissenõudjalt ka vähendatud põhitasu maksmist.
lg 2 järgi muutub rahalise nõude täitmisel põhitasu sissenõutavaks täitmisteate kättetoimetamisega võlgnikule. Sama paragrahvi lõige 5 kohaselt, kui täitmisel olev rahaline nõue nõutakse sisse osaliselt, on kohtutäituril õigus saada põhitasu üksnes summas, mis on võrdeline sissenõutud summaga. Seega saab kohtutäitur kogu tasu kätte alles pärast kogu nõude tasumist, mis peab tagama täituri huvitatuse täitedokumendi jätkuva täitmise vastu. Käesolevas asjas ei olnud kohtutäitur enne täitemenetluse lõpetamist sissenõudja rahalist nõuet ei täielikult ega osaliselt täitnud. Seega ei olnud täituril kooskõlas
Samas oli kohtutäitur teinud menetluses täitmist tagavaid toiminguid, sh arestinud vara. Ringkonnakohus leiab, et kohtutäituri õigust nõuda TMS § 48 lg 1 p 4 alusel täitemenetluse lõpetamisel põhitasu (sh vähendatud ulatuses) sissenõudjalt, ei saa tuletada ei täitemenetluse seadustiku ega ka tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätetest ega ka mitte nende sätete koosmõjust. Kohtutäituri tasunõude aluseks ei saa olla ka TMS § 42, mis kohaldub sissenõudja ja võlgniku vahelistes suhetes. Selle sätte eesmärk on jätta täitekulud sissenõudja kanda neil juhtudel, mil täitedokument on võlgniku initsiatiivil tühistatud, kuid võlgnik on menetluses täitekulusid kandnud, mida käesoleval juhul toimunud ei ole. Ringkonnakohus nõustub sissenõudjaga, et maakohus ei ole määruse punktis 8 oma seisukohta, et täitemenetluse kulud saab arvata asja edasisel lahendamisel hagimenetluse kulude hulka õiguslikult põhjendanud. Samuti ei ole põhjendatud maakohtu viide TsMS § 474 lg-le 2, mis reguleerib võlgniku nõudeõigust võlausaldaja vastu seoses kohtulahendi ennatliku sundtäitmisega. Käesolevas asjas ei ole võlgnikult täitemenetluses midagi sisse nõutud ning tegemist on kohtutäituri tasunõudega. 13. Kohtutäituri põhitasu peamine eesmärk on võimaldada kohtutäituril saada endale ja maksta kohtutäituri büroos töötavatele isikutele tasu tehtud (ameti)toimingute eest (Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-88-09 p 22). Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et olukorda, kus kohtutäitur on tööd teinud, kuid täitemenetlus tuleb lõpetada nõuet rahuldamata, aitab tasakaalustada kohtutäituri õigus küsida sissenõudjalt ettemaksu (välja arvatud seaduses ettenähtud erandid
Kui sissenõudja ei tasu ettemaksu, võib kohtutäitur jätta täitemenetluse algatamata, tagastades sissenõudjale täitedokumendi (
Kui kohtutäitur alustab täitemenetlust ettemaksu nõudmata või selle tasumata jätmisest olenemata, ei ole tal õigust hiljem nõuda ettemaksu tasumist (
Kui täitemenetlus tuleb lõpetada nõuet rahuldamata, ei tagastata sissenõudjale kohtutäituri tasu ettemaksu (
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.