1-22-3148 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 2. juuni 2022.a, Rapla kohtumaja Kriminaalasja number 1-22-3148 (22263000176) Kohtukoosseis kohtunik Endla Ü

§ 424

lg 2 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Aarne Pruus Süüdistatav Reigo Evert ik: 38710010312; elukoht: xxxxxxx mnt xxxxx, xxxxxx; EV kodanik; keskharidus; emakeel: eesti keel; töökoht: töötab Soome Vabariigis; karistatud kriminaalkorras 2-l korral, viimati Pärnu Maakohtu 22.03.2022.a otsusega

§121

lg 2 p 2 ja

§ 424

lg 2 järgi vangistusega 1aasta, 7 kuu ja 28 päeva, mis asendati

§ 69

lg 1, 2 , 3 alusel 598 tunni üldkasuliku tööga Kaitsja vandeadvokaat Urmas Simon (süüdistatav ei soovinud kaitsja osavõttu kohtuistungist) RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §- dest 248 lg 1 p 5 ja 249 kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Reigo Evert

§ 424lg 2 järgi ning mõista karistuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust.

2.

§ 65

lg 1 ja 64 lg 1 alusel mõista liitkaristuseks Pärnu Maakohtu 22.03.2022.a otsusega mõistetud raskeima karistuse suurendamise teel 1 (üks) aasta ja 11 (üksteist) kuud vangistust. Lk 1 / 4 1-22-3148 3.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistus 2 (kaks) päeva karistusaja hulka ning lugeda kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 (üks) aasta 10 (kümme) kuud ja 28 (kakskümmend kaheks) päeva vangistust. 4.

§ 69

lg 1 ja lg 3 alusel asendada vangistus 688 (kuuesaja kaheksakümne kaheksa) tunni üldkasuliku tööga, millest seisuga 20.05.2022.a on ära tehtud 32 tundi, ülejäänud 656 (kuuesaja viiekümne kuue) tunni tegemise tähtajaks määrata 2 (kaks) aastat. 5. Üldkasuliku töö tegemise ajal on Reigo Evert kohustatud järgima

§ 75

lg-s 1 ettenähtud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: xxxxxxx mnt xxxxx, xxxxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 21 alusel on Reigo Evert kohustatud üldkasuliku töö tegemise ajal mitte tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid.

§ 75

lg 2 p 8 alusel on Reigo Evert kohustatud läbima kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammi. Üldkasuliku töö tegemise tähtaja algust arvata kohtuotsuse jõustumisest. Käitumiskontrolli nõuete kohaldamist alustatakse pärast kohtuotsuse jõustumist. 6.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võtta Reigo Evertilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 (kuueks) kuuks. Lisakaristus hakkab kulgema kohtuotsuse jõustumisest.

1. KrMS § 175 lg 1 p 3, 4 alusel välja mõista Reigo Evertilt riigituludesse menetluskuludena kokku 256,45 eurot: joobeseisundi tuvastamise uuring 105 eurot ja määratud kaitsjale määratud tasu 151,
2. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber
3. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Transpordiametile. Kohtuotsuse jõustumisel saata kohtuotsuse ärakiri Transpordiametile teadmiseks. Lk 2 / 4 1-22-3148 EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Reigo Evertile on esitatud süüdistus selles, et tema olles 25.10.2019 toime pannud mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, mille eest teda karistati 14.04.2020 Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja poolt tingimisi vangistusega 10 kuud, katseajaga 1 aasta 8 kuud ( kohtotsus jõustus 30.04.2020) , juhtis uuesti 09.03.2022 kella 03:35 ajal Rapla linnas Alu tee 1 sõiduautot Volkswagen Phaeton reg.nr xxxxxx olles joobeseisundis, mis väljendus selles, et tema verest ja uriinist leiti narkootilist ainet amfetamiin, kokaiin, GHB>1000 μg/ml, mille tarvitamisest esines tal narkojoove, mis väljendus selles, et tema kehalistes ja psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides avaldusid väliselt tajutavad häired ja muutused. Juhtides mootorsõidukit narkojoobes rikkus R.Evert LS § 33 lg 11 p 2, mis sätestab, et juhil on keelatud juhtida mootorsõidukit joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületavas seisundis ning LS 69 lg 1, mis sätestab, et juht ei tohi olla joobeseisundis. LS § 69 lg 1 kohaselt tuvastatakse joobeseisund korrakaitseseaduses sätestatud korras. Korrakaitseseaduse § 36 lg 4 p 1 ja 2 kohaselt on joobeseisundi liigid: 1) alkoholijoove; 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega, olles isikuks keda on karistatud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise ees, juhtides uuesti mootorsõidukit narkootilise aine tarvitamisest tingitud joobeseisundis, pani Reigo Evert toime

§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Prokurör nõuab kohtus Reigo Everti süüdi tunnistamist ja karistamist

§ 424

lg 2 järgi vangistusega 1 aasta 6 kuud.

§ 65

lg 1 ja 64 lg 1 alusel suurendada mõistetud karistust Pärnu Maakohtu poolt mõistetud ärakandmata karistuse osalise liitmise teel ja mõista R.Evertile liitkaristuseks 1 aasta 11 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka R.Everti eelvangistuses viibitud aeg 03.-04.10.2021 ning lugeda ärakandmisele kuuluvakas vangistuseks 1 aasta 10 kuud 28 päeva. Asendada vangistus

§ 69

lg 1 kohaselt 688 tunni üldkasuliku tööga, millest seisuga 20.05.2022 on ära tehtud 32 tundi, ülejäänud 656 tunni tegemise tähtajaks määrata 2 aastat. Kuni üldkasuliku töö lõpuni on Reigo Evert kohustatud alluma

§ 75

lg 1 ette nähtud käitumiskontrolli nõuetele - elama kohtu määratud alalises elukohas, ilmuma määratud aegadel kriminaalhooldaja juurde registreerimistele, alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas, esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, kauemaks kui viieteistkümneks päevaks lahkuma oma elukohast ainult kriminaalhooldaja eelneval loal, elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks, samuti Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks saama kriminaalhooldusametnikult eelnevalt loa. Süüdistatava kohtu poolt määratud alaliseks elukohaks lugeda tema ankeetandmetes märgitud elukoht.

§ 75

lg 2 p 21 alusel kohustada Reigo Evertit üldkasuliku töö tegemise ajal mitte tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Lk 3 / 4 1-22-3148

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustada Reigo Evertit üldkasuliku töö tegemise ajal läbima kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogramm.

§ 75

sätestatud käitumiskontrolli nõuete kohaldamist alustatakse pärast kohtulahendi jõustumist. Lisakaristusena

§ 50lg 1 p 1 alusel võtta Reigo Evertilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 kuuks.

Lisakaristus algab kohtuotsuse jõustumisest. Kriminaalmenetluse kulud: Kokku on menetluskulu 256,45 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel joobeseisundi tuvastamise uuring 105 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja Urmas Simsoni töötasu 54 eurot ja 97.45 euro, kokku 151.45 eurot. KOHTU SEISUKOHT Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Süüdistatav selgitas kokkuleppe sõlmimise asjaolusid ning kinnitas, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kriminaaltoimiku materjalide ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid menetlusnorme ning kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus. Kohus teeb otsuse süüdistatava süüdimõistmise, temale kokkuleppekohase karistuse ja lisakaristuse mõistmise kohta ning mõistab riigituludesse menetluskulud vastavalt sõlmitud kokkuleppele. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik Lk 4 / 4 1-22-3148 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 2. juuni 2022.a, Rapla kohtumaja Kriminaalasja number 1-22-3148

§ 424

lg 2 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Aarne Pruus Süüdistatav Reigo Evert ik: 38710010312; elukoht: xxxxxxx mnt xxxxx, xxxxxx; EV kodanik; keskharidus; emakeel: eesti keel; töökoht: töötab Soome Vabariigis; karistatud kriminaalkorras 2-l korral, viimati Pärnu Maakohtu 22.03.2022.a otsusega

§121

lg 2 p 2 ja

§ 424

lg 2 järgi vangistusega 1aasta, 7 kuu ja 28 päeva, mis asendati

§ 69

lg 1, 2 , 3 alusel 598 tunni üldkasuliku tööga Kaitsja vandeadvokaat Urmas Simon (süüdistatav ei soovinud kaitsja osavõttu kohtuistungist) RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §- dest 248 lg 1 p 5 ja 249 kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Reigo Evert

§ 424lg 2 järgi ning mõista karistuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust.

2.

§ 65

lg 1 ja 64 lg 1 alusel mõista liitkaristuseks Pärnu Maakohtu 22.03.2022.a otsusega mõistetud raskeima karistuse suurendamise teel 1 (üks) aasta ja 11 (üksteist) kuud vangistust. Lk 1 / 4 1-22-3148 3.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistus 2 (kaks) päeva karistusaja hulka ning lugeda kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 (üks) aasta 10 (kümme) kuud ja 28 (kakskümmend kaheks) päeva vangistust. 4.

§ 69

lg 1 ja lg 3 alusel asendada vangistus 688 (kuuesaja kaheksakümne kaheksa) tunni üldkasuliku tööga, millest seisuga 20.05.2022.a on ära tehtud 32 tundi, ülejäänud 656 (kuuesaja viiekümne kuue) tunni tegemise tähtajaks määrata 2 (kaks) aastat. 5. Üldkasuliku töö tegemise ajal on Reigo Evert kohustatud järgima

§ 75

lg-s 1 ettenähtud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: xxxxxxx mnt xxxxx, xxxxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 21 alusel on Reigo Evert kohustatud üldkasuliku töö tegemise ajal mitte tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid.

§ 75

lg 2 p 8 alusel on Reigo Evert kohustatud läbima kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammi. Üldkasuliku töö tegemise tähtaja algust arvata kohtuotsuse jõustumisest. Käitumiskontrolli nõuete kohaldamist alustatakse pärast kohtuotsuse jõustumist. 6.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võtta Reigo Evertilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 (kuueks) kuuks. Lisakaristus hakkab kulgema kohtuotsuse jõustumisest.

1. KrMS § 175 lg 1 p 3, 4 alusel välja mõista Reigo Evertilt riigituludesse menetluskuludena kokku 256,45 eurot: joobeseisundi tuvastamise uuring 105 eurot ja määratud kaitsjale määratud tasu 151,
2. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber
3. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Transpordiametile. Kohtuotsuse jõustumisel saata kohtuotsuse ärakiri Transpordiametile teadmiseks. Lk 2 / 4 1-22-3148 EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Reigo Evertile on esitatud süüdistus selles, et tema olles 25.10.2019 toime pannud mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, mille eest teda karistati 14.04.2020 Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja poolt tingimisi vangistusega 10 kuud, katseajaga 1 aasta 8 kuud ( kohtotsus jõustus 30.04.2020) , juhtis uuesti 09.03.2022 kella 03:35 ajal Rapla linnas Alu tee 1 sõiduautot Volkswagen Phaeton reg.nr xxxxxx olles joobeseisundis, mis väljendus selles, et tema verest ja uriinist leiti narkootilist ainet amfetamiin, kokaiin, GHB>1000 μg/ml, mille tarvitamisest esines tal narkojoove, mis väljendus selles, et tema kehalistes ja psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides avaldusid väliselt tajutavad häired ja muutused. Juhtides mootorsõidukit narkojoobes rikkus R.Evert LS § 33 lg 11 p 2, mis sätestab, et juhil on keelatud juhtida mootorsõidukit joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületavas seisundis ning LS 69 lg 1, mis sätestab, et juht ei tohi olla joobeseisundis. LS § 69 lg 1 kohaselt tuvastatakse joobeseisund korrakaitseseaduses sätestatud korras. Korrakaitseseaduse § 36 lg 4 p 1 ja 2 kohaselt on joobeseisundi liigid: 1) alkoholijoove; 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega, olles isikuks keda on karistatud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise ees, juhtides uuesti mootorsõidukit narkootilise aine tarvitamisest tingitud joobeseisundis, pani Reigo Evert toime

§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Prokurör nõuab kohtus Reigo Everti süüdi tunnistamist ja karistamist

§ 424

lg 2 järgi vangistusega 1 aasta 6 kuud.

§ 65

lg 1 ja 64 lg 1 alusel suurendada mõistetud karistust Pärnu Maakohtu poolt mõistetud ärakandmata karistuse osalise liitmise teel ja mõista R.Evertile liitkaristuseks 1 aasta 11 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka R.Everti eelvangistuses viibitud aeg 03.-04.10.2021 ning lugeda ärakandmisele kuuluvakas vangistuseks 1 aasta 10 kuud 28 päeva. Asendada vangistus

§ 69

lg 1 kohaselt 688 tunni üldkasuliku tööga, millest seisuga 20.05.2022 on ära tehtud 32 tundi, ülejäänud 656 tunni tegemise tähtajaks määrata 2 aastat. Kuni üldkasuliku töö lõpuni on Reigo Evert kohustatud alluma

§ 75

lg 1 ette nähtud käitumiskontrolli nõuetele - elama kohtu määratud alalises elukohas, ilmuma määratud aegadel kriminaalhooldaja juurde registreerimistele, alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas, esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, kauemaks kui viieteistkümneks päevaks lahkuma oma elukohast ainult kriminaalhooldaja eelneval loal, elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks, samuti Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks saama kriminaalhooldusametnikult eelnevalt loa. Süüdistatava kohtu poolt määratud alaliseks elukohaks lugeda tema ankeetandmetes märgitud elukoht.

§ 75

lg 2 p 21 alusel kohustada Reigo Evertit üldkasuliku töö tegemise ajal mitte tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Lk 3 / 4 1-22-3148

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustada Reigo Evertit üldkasuliku töö tegemise ajal läbima kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogramm.

§ 75

sätestatud käitumiskontrolli nõuete kohaldamist alustatakse pärast kohtulahendi jõustumist. Lisakaristusena

§ 50lg 1 p 1 alusel võtta Reigo Evertilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 kuuks.

Lisakaristus algab kohtuotsuse jõustumisest. Kriminaalmenetluse kulud: Kokku on menetluskulu 256,45 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel joobeseisundi tuvastamise uuring 105 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja Urmas Simsoni töötasu 54 eurot ja 97.45 euro, kokku 151.45 eurot. KOHTU SEISUKOHT Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Süüdistatav selgitas kokkuleppe sõlmimise asjaolusid ning kinnitas, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kriminaaltoimiku materjalide ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid menetlusnorme ning kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus. Kohus teeb otsuse süüdistatava süüdimõistmise, temale kokkuleppekohase karistuse ja lisakaristuse mõistmise kohta ning mõistab riigituludesse menetluskulud vastavalt sõlmitud kokkuleppele. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik Lk 4 / 4