Obsah (11)

§ 163§ 158§ 162§ 193§ 65§ 23§ 165§ 171§ 172§ 173§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Määruse tegemise aeg ja koht 31. mai 2022.a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-12492 Tsiviilasi V O pankrotimenetlus Menetlusosalised ja nen

§ 163lg 7 alusel väljaandes Ametlikud Teadaanded.

1. Edastada määrus menetlusosalistele ning Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Käesolev määruse peale võib võlgnik 15 päeva jooksul selle kättesaamise päevast arvates esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja kaudu. Menetlusabi andmise osas võib määruskaebuse samas korras esitada Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu. Asjaolud 04.11.2016.a Pärnu Maakohtu kohtumäärusega kuulutati välja V Oi pankrot. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 23.11.2017.a. Nõuete kaitsmise koosolek toimus 22.02.2017.a. 10.04.2017.a esitas pankrotihaldur kohtule jaotusettepaneku, mille kohus kinnitas 18.04.2017.a määrusega. Kohtumäärus jõustus 09.05.2017.a. 08.04.2022.a esitas pankrotihaldur kohtule taotluse pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist. 09.05.2022.a andis kohus tähtaja raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti 2000 euro maksmiseks. Tähtajaks deposiiti raha ei laekunud. Kohtumääruse põhjendus 2
2. Kohus, olles läbi vaadanud pankrotihalduri poolt esitatud lõpparuande, leiab, et lõpparuanne tuleb kinnitada ning pankrotimenetlus lõpetada raugemisega.
3. Pankrotiseaduse (edaspidi

) § 157 p 2 järgi pankrotimenetlus lõpeb pankrotimenetluse raugemisega.

§ 158

lg 1 sätestab, et kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama. Lõike 3 alusel peab pankrotihaldur esitama kohtule aruande, milles on märgitud

§ 162

lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmed.

§ 158

lg 4 alusel lõpetab kohus pärast haldurilt aruande saamist halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. 3. Pankrotiseaduse § 158 lg 6 kohaselt kohus ei lõpeta menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summa. Kohus tegi 09.05.2022.a määrusega võlausaldajatele või kolmandatele isikutele ettepaneku tasuda 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ja pankrotimenetluse kulude katteks 2000 eurot. Määratud tähtaja jooksul nimetatud summat tasutud ei ole. Kohus on seisukohal, et pankrotihalduri taotlus Viktro Ozerovi pankrotimenetluse lõpetamiseks

§ 158lg 4 alusel raugemise tõttu on põhjendatud.

Võlgnikul puudub realiseeritav vara. Maksejõuetuse põhjuste ja selle tekkimise aja osas ei ole kohtul alust asuda halduriga teistsugusele seisukohale. Maksejõuetuse põhjuseks pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõistes on muu asjaolu. 4. Halduri tasu ja kulud 4.1. 01.02.2021 jõustunud

§ 193lg 5 sätestab, et juhul, kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2021.

aasta 1. veebruari, kohaldatakse halduri tasu arvestamisele §-de 23, 65, 651, 66 ja 661 redaktsiooni, mis kehtisid 2021.aasta 31.jaanuarini. Käesolevas asjas on pankrotiavaldus menetlusse võetud 13.09.2016.a. 4.2.

§ 65

lg 11 sätestab, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur.

§ 23

lg 1 kohaselt on (ajutisel) pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus (ajutise) pankrotihalduri ülesannete mahtu ja keerukust ning (ajutise) pankrotihalduri kutseoskusi. Kohus kontrollib (ajutise) halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.

§ 23

lg 2 näeb ette, et tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg.

§ 23

lg 3 kehtestab (ajutise) pankrotihalduri tunnitasu ülemmäära, milleks on 96 eurot. 4.3. Pankrotihaldur on pärast pankroti väljakuulutamist oma ametiülesannete täitmisele aruande kohaselt kulutanud kokku 31,5 tundi. Arvestada halduri tasuks 64 eurot tunnis, oleks seega halduril õigus tasule summas xxx eurot. Kuna menetluses puuduvad vahendid halduri tasu maksmiseks, siis taotleb haldur tasu hüvitamist menetlusabi korras riigi vahenditest. Vastavalt

§ 65

lg 11 tuginevale pankrotihalduri taotlusele tuleb määrata menetlusabi andmine halduri tasu hüvitamiseks ning mõista tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lg 2 alusel riigituludest pankrotihalduri kasuks välja 397 eurot (lisandub käibemaks 79.40 eurot). 3 4.

1. Kohus kinnitab pankrotihalduri pankrotimenetluses kantud täiendavad kulud summas xxx eurot (sh km), mis tuleb hüvitada pankrotivara arvelt büroole, mille kaudu haldur tegutseb.
2. Halduri vabastamine

§ 165

lg 3 sätestab, et pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et eeltoodud alusel tuleb pankrotihaldur Andrus Õnnik vabastada V O pankrotimenetluses pankrotihalduri kohustustest. 6. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine 6.1.

§ 171

lg 1 alusel otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ sätestatud juhul, käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Kohus kinnitab lõpparuande. Seega on käesoleval juhul kohustustest vabastamise menetluse algatamise eeldused täidetud. Ka haldur on kinnitanud, et V O puhul pole teada

§ 171

lg 2 sätestatud asjaolusid, mis võiksid olla aluseks võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Võlausaldajad on kohustustest vabastamise menetluse avaldusest teadlikud ega ole menetluse algatamisele vastuväiteid esitanud. 6.2.

§ 172

lg 1 sätestab, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid.

§ 172

lg 6 sätestab, et kohus võib mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Haldur on teinud kohtule ettepaneku jätta usaldusisik määramata ning kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Kohtule ei ole teada ühtegi isikut, kes on valmis täitma V O usaldusisiku kohustusi ning usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa ka põhjendamatuid kulutusi. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus V O kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku määramata ning kohustab V O ennast täitma kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku kohustusi. 6.3. Kohus selgitab V Oile, et vastavalt

§ 172

lg 2 peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Kohus on jaotusettepaneku kinnitanud 18.04.2017.a. 6.

1. Kohustuste täitmiseks vajalikud jaotised, tasumisele kuuluvad summad ja rekvisiidid on väljatoodud ka käesoleva määruse resolutsioonis. 6.
2. Kohus saadab V Ol koos käesoleva kohtumäärusega võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse aruande vormi, mis tuleb V Ol esitada täidetuna igal järgneval viiel aastal Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja e-posti aadressile pmkhaapsalu.menetlus@kohus.ee või postiaadressile Sadama 21, 90502 Haapsalu. Esimene aruanne esitada kohtule hiljemalt
3. maiks
4. a. 6.
5. Kohus selgitab, et

§ 173

lg 1-3 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte 4 varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnik on kohustatud töö- või teenistussuhetest või muust sarnasest suhtest või ettevõtlusest saadud tulu igakuiselt usaldusisikule üle andma.

§ 173

lg 4-5 järgi peab usaldusisik käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. TMS § 132 lg 1 alusel ei saa sissenõuet pöörata sissetulekule, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust.

§ 173

lg 6 järgi on võlgnik kohustatud pärimise teel saadu väärtusest poole usaldusisikule üle andma. 6.7.

§ 175

lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik 5