Menetluskulude jaotus
) § 80 lg-le 2 saab lepingu „ehtsus“ tuleneda kas kattesuhte aluseks olevast lepingust või seadusest. Antud juhul tuleneb lepingu „ehtsus“ seadusest. Seda põhjusel, et kostja on hagejale väljastanud garantii. Juhul, kui kohus peaks asuma seisukohale, et hagejal ei ole kostja vastu nõuet garantii alusel, siis arvestades kostja ainsat vastuväidet (ettemaksusumma ja garantii dokumendis märgitud arvulise garantiisumma erinevus), saab hageja garantii alusel esitatud nõude rahuldamata jätmise põhjuseks olla vaid eeltoodud kostja argument. Samas, isegi juhul, kui kohus peaks viidatud argumendile tuginedes jätma hageja nõude garantii alusel rahuldamata, ei muuda see kostja poolt väljastatud garantiid olematuks. Seega on kostja poolt väljastatud garantii igal juhul kehtiv, mistõttu on kehtiv ka
lg 1 järgne garantii sisu s.o täita E-Profiili ettemaksu tagastamise kohustus juhul, kui E-Profiil ei anna hagejale üle Shipset 2 ega tagasta ka ettemaksu. Pole vaidlust, et garantii alusel on hagejal eraldiseisev otsenõue kostja vastu ja seda seadusest tulenevalt (
lg 1).
mõttes on seega täidetud
Alternatiivselt märgib hageja, et ehtsa lepinguga kolmanda isiku kasuks võib olla tegemist ka kattesuhte aluseks oleva lepingu näol E-Profiili ja kostja vahel. 1.3. Teise alternatiivina leiab hageja, et kui kohus asub seisukohale, et hagejal ei ole kostja vastu nõuet ei garantiist tulenevalt ega ka tulenevalt ehtsast lepingust kolmanda isiku kasuks, siis on tal kostja vastu kahju hüvitamise nõue
Hageja märgib, et ta on esitanud oma käesolevas menetluses esitatud nõude summas 129 740 eurot ka E-Profiili pankrotimenetluses tingimusliku nõudena, kuid arvestades E-Profiili pankrotivara mahtu võrrelduna E-Profiili kaitstud nõuete mahuga, siis on selge, et teise järjekoha võlausaldajate (sh hageja) nõuete rahuldamine E-Profiili pankrotivara arvelt on äärmiselt ebatõenäoline. Nimelt nähtub käesoleva hagi esitamise aja seisuga ainuüksi esimese 3 2-18-16246 järgu tunnustatud nõudeid E-Profiili pankrotimenetluses 20 991 342,32 eurot ning nõudeid kokku on 66 158 875,96 eurot. E-Profiili tervikvara, mis on koormatud pantidega, üritati müüa alghinnaga 3 000 000 eurot, kuid enampakkumine kukkus läbi. Seega on üksnes pandiga tagatud võlausaldajatel võimalik saada oma nõuetele mingiski ulatuses rahuldust. Hageja on seisukohal, et
lg-st 2 ja § 155 lg-st 1 tuleneb krediidiasutusest garantii andja (kostja) kaitsekohustus kaitsta võlausaldajat (hageja), mis seisneb selles, et garantii andja peab veenduma, et garantii oleks võlausaldaja poolt hilisemalt realiseeritav. Garantii andja ei saa vastutada kõigi võlgniku ja võlausaldaja vahelise võlasuhte aspektide eest, kuid garantii andja, eriti veel krediidiasutus, saab ja peab veenduma selles, et garantii andmise aluseks olevast võlasuhtest tulenevad formaalsed tingimused oleksid väljastatavas garantiis korrektselt esitatud. Antud juhul tähendab eeltoodu seda, et kostja oleks pidanud veenduma, et tema poolt väljastatud garantiis garantiisummana sätestatud hageja poolt E-Profiilile tehtud ettemaksu summa on korrektne. Juhul, kui kohus aktsepteerib hageja vastuväidet ning leiab, et hageja ei saa oma nõuet esitada garantii alusel, kuna kostja poolt garantii dokumendis esitatud garantiisumma numbriline suurus ei lange kokku hageja poolt kostjale tehtud ettemaksu suurusega, säilib siiski kostja poolne kaitsekohustuse rikkumine ja sellest tulenev hageja kahjunõue kostja vastu. Antud juhul on hageja kahju võrdne hageja poolt E-Profiilile tehtud ettemaksu summaga (s.o 129 740 eurot). Hageja on tõendanud, et tema ettemaksu tagastamise nõude rahuldamine võlausaldaja nõudena E-Profiili pankrotimenetluses on perspektiivitu. Juhul, kui kostja ei oleks oma kohustust hageja suhtes rikkunud ning märkinud garantii dokumendis arvuliselt korrektse ettemaksusumma garantiisummana, siis ei oleks hagejale kahju tekkinud, kuna hageja oleks saanud oma ettemaksusumma tagasi garantii alusel. Seega on hageja tõendanud kahju suuruse ja põhjusliku seose. Hageja on seisukohal, et talle tekkinud kahju oli krediidiasutusest kostjale ka ettenähtav (
lg 3), kuna kostjale pidi olema selge, et juhul, kui tema poolt garantiis arvuliselt avaldatud garantiisumma ei lange kokku hageja poolt E-Profiilile tehtud ettemaksu summaga, mida garantii tagama pidi, siis võib hageja nõue garantii alusel rahuldamata jääda ning hagejal ei pruugi olla võimalust ettemaksu ka EProfiililt tagasi saada. 2. Kostja märgib 26.11.2018.a hagi vastuses, et kostja ei tunnista hagis esitatud nõuet ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Kostja on hinnangul, et hagejal ei ole kostja vastu garantiilepingust tulenevat täitmise nõuet
2.1. Kostja leiab, et garantiilepingu järgseks väljamakse tegemise eelduseks oli 132 500 euro ettemaksu tasumine OÜ E-Profiil garantiilepingus näidatud pangaarvele ning vastav tõend pidi olema lisatud nõudeavaldusele garantiisumma väljamaksmiseks. Esiteks, garantiisumma on üheselt määratletud garantiilepingu esimeses osas, kus on kirjas järgnev: „Guarantee amount: EUR 132 500 (one hundred thirty two thousand five hundred euros only)“ ehk „Garantiisumma: 132 500 eurot (ükssada kolmkümmend kaks tuhat viissada eurot)“. Teiseks leiab kostja, et garantiilepingu teises lõigus deklareerib pank, et on aru saanud (…/…we understand that…/…), et vastavalt lepingule nr 104582 tehakse ettemaksugarantii vastu ettemaks summas 132 500 eurot. Seega on ka ettemaksusumma üheselt märgitud. Asjaolu, et summa 132 500 taga sulgudes on kirjas 20% lepingu nr 104582 väärtusest, näitab, et ettemaksusumma 132 500 eurot oli pangale teadaolevalt 20% lepingu nr 104582 summast. Kas nimetatud lisaviide, et 132 500 eurot vastab 20 protsendile, oli sisult õige või ebaõige, ei märgi vaidluse lahendamisel rolli, sest ettemakse summa oli numbriliselt selgelt määratletud ja pank lähtus talle tehingu poolte poolt edastatud informatsioonist (we understand that…). Kolmandaks, asjaolu, et ettemaksusumma oli numbriliselt üheselt määratletud ja garantiilepingu mõtte kohaselt ei olnud see pandud sõltuma lepingu nr 104582 hinnast, 4 2-18-16246 kinnitab sõnaselgelt garantiilepingu tekst. Garantiikirjas on sõnaselgelt sätestatud: „This guarantee is independent of the Contract. Our undertaking hereunder is not subject to any claims or defences arising from the Contract. Any reference in the guarantee to the Contract is made only for the purpose of identifying it“. (eesti keeles: Käesolev garantii on lepingust sõltumatu. Käesoleva alusel meie ettevõtja ei ole lepingust tulenevate mis tahes nõuete ega vastuväidete subjektiks. Käesolevas garantiis sisalduv mis tahes viide lepingule on tehtud üksnes selle identifitseerimise eesmärgil.). Seega tuleneb nimetatud lõigust, et garantiileping on lepingust nr 104582 täielikult sõltumatu ja selles ei ole tingimusi, mis sõltuksid lepingust nr 104582, mh ettemaksusumma. Neljandaks, hageja on väitnud, et lisades ettemaksusumma 132 500 euro järele sulgudesse protsendi lepingu nr 104582 hinnast, pidi pank arvestama, et ettemaksusumma võib numbriliselt märgitust erineda. Hageja väide on ebaõige, sest juhul, kui garantiilepingu sisuks oleks olnud määratleda ettemaksu summas kas 132 500 või 20% lepingu summast, siis oleks ilmselgelt garantiilepingus ka selliselt sätestatud: numbrite vahel oleks olnud sõna „or“ (eesti keeles: või) ja 20% ei oleks olnud sulgudes Viiendaks, seda, et ettemaksusummana oli määratletud just 132 500 eurot, kinnitab asjaolu, et ka garantiisummana on üheselt määratletud 132 500 eurot ja sama summa on numbrilise väärtuse järel sulgudes ka sõnadega. On reegliks, et ettemaksugarantii puhul vastab garantiisumma ettemaksu summale, s.t. need on võrdsed. Arvestades, et garantii tellija poolt garantii väljastamise eest makstav tasu sõltub garantiisumma suurusest, siis puudub ka igasugune mõistlik põhjendus sätestada garantiisummat suuremana ettemaksusummast. Kuuendaks, ettemaksu summa määramine protsendina lepingu nr 104582 hinnast oleks olnud ka äärmiselt ebaloogiline, arvestades, et garantiilepingus ei ole sätestatud lepingu nr 104582 hinda ja see ei näe ette väljamakse tegemise eeldusena tõendite esitamist lepingu hinna kohta ehk pangal ei oleks olnud sellisel juhul võimalik nõude saamisel isegi kindlaks teha, mis oli lepingu hind ja kas tehtud ettemaks vastab 20% sellest. Seitsmendaks, kostja ei nõustu hageja väitega, et garantiilepingus sätestatud summa 132 500 eurot on eksimus, mida
Kuivõrd Garantiilepingus sätestatud tingimused on selgelt välja loetavad garantiilepingu tekstist, puudub tingimuste kindlaksmääramisel vajadus selle tõlgendamiseks. Kaheksandaks, samuti on täiesti põhjendamatu hageja püüdlus end distantseerida Garantiilepingu tekstist ja hageja väide, et tema ei saanud Garantiilepingu teksti mõjutada ega teadnud, mida sinna kirjutatakse. Lisaks ei ole pank Garantiilepingu väljastamisel eksinud. Rõhutame, et pank ei mõelnud garantiikirjas sisalduvaid andmeid välja ise, vaid need on pangale esitatud garantii tellija poolt. Panga ja garantii tellija X AS-i vahel
) § 155 lg 1 näeb ette, et majandus- või kutsetegevuses võib isik (garantii andja) võtta lepinguga võlausaldaja suhtes kohustuse (garantii), et ta täidab võlausaldaja nõudel garantiist tuleneva kohustuse.
lg 1 näeb ette, et võlausaldaja võib raha maksmise kohustuse rikkumise korral võlgniku poolt (
) nõuda kohustuse täitmist.
lg 2 järgi garantii andja garantiist tulenev kohustus võlausaldaja ees ei sõltu sellega tagatavast võlgniku kohustusest ega selle kohustuse kehtivusest, isegi kui garantiis sisaldub viide sellele kohustusele. Riigikohus on märkinud, et garandil on üldjuhul õigus esitada võlausaldajale kas garantiilepingust tulenevad vastuväited (sh garantiilepingu kehtetuse vastuväide) või esitada garantiiga võlausaldajale antud abstraktse nõudeõiguse tagasisaamiseks hagi
jj alusel juhul, kui garantiiga tagatavat kohustust ei olnud või see langes hiljem ära (vt nt Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi lahend asjas nr 3-2-1-49-12, p 10). Käesolevas asjas on poolte vahel tõusetunud vaidlus garantiisumma väljamaksmise eelduste täitmise osas. Nimelt nähtub hagiavalduse aluseks olevatest asjaoludest, et kostja on keeldunud garantiist tuleneva kohustuse täitmisest hageja ees põhjusel, et hageja on lepingu nr 104582 järgi ja vastavalt E-Profiili esitatud arvele tasunud Ship set 2 eest ettemaksuna summa vaid 129 740 eurot, mitte kostja poolt garantiidokumendis arvuliselt märgitud summat s.o 132 500 eurot. Kostja on leidmas - kuna summa 132 500 taga sulgudes on kirjas 20% lepingu nr 104582 väärtusest, siis ettemaksusumma 132 500 eurot oli pangale teadaolevalt 20% lepingu nr 104582 summast. Kas nimetatud lisaviide, et 132 500 eurot vastab 20 protsendile, oli sisult õige või ebaõige, ei märgi kostja hinnangul vaidluse lahendamisel rolli, sest ettemakse summa oli numbriliselt selgelt määratletud ja pank lähtus talle tehingu poolte poolt edastatud informatsioonist. Kostja on 28.11.2018.a hagi vastusele lisanud X AS-i ja Nordea Bank AB Eesti filiaali vahel 29.06.2016.a sõlmitud garantii andmise lepingu (tl 58). Kõnesoleva lepingu p 2.1 näeb ette, et Nordea Bank AB Eesti filiaal annab garantii tellija (s.o X AS) soovil garantii saaja (s.o TTS Marine AB) kasuks garantii E-Profiil AS (reg. nr 10306409) kohustuste täitmise tagamiseks. Lepingu p-s 1 on tellija ning kostja muu hulgas garantiisummaks kokku leppinud 132 500 eurot. Ühtlasi on garantii andmise lepingus pooled kokku leppinud selles, et panga poolt antakse garantii saajale TTS Marine AB-le garantiikiri nr 09T2014441705, milles on sätestatud garantii tingimused. Hagiavaldusele lisatud garantiikirjas nr 09T2014441705 toodud pöördumisest nähtub, et panka (s.o kostjat) on teavitatud sellest, et taotleja E-Profiil AS on teiega (s.o hagejaga) lepingu sõlminud. Garantiikirjas on kostja deklareerinud, et krediidiasutus on saanud aru, et lepingu tingimuste kohaselt tuleb garantii eest teha ettemaks summas 132 500 eurot (20% lepingu väärtusest). Kostja on teatanud, et käesoleva garantii alusel tehtava mis tahes nõude 6 2-18-16246 või makse tingimuseks on, et eespool märgitud ettemaks peab olema laekunud E-Profiil AS-i kontole (tl 17-18). Hagiavalduse kohaselt väljastas E-Profiil AS hagejale lepingu nr 104582 kohaselt 29.06.2016.a ettemaksuarve nr 160377 summas 129 740 eurot Ship set 2 (tl 15-16). Sama ettemaksuarve pöördelt on näha ka hagejapoolse ettemaksu tegemine nõutud summas, s.o 129 740 eurot. Kohtule nähtub, et hageja ning E-Profiil AS-i vahel sõlmitud lepingu nr 104582 p 2 kohaselt on lepingu kogumaksumuseks 648 700 eurot (tl 9 pöördel). Lepingu p 5.1 tõlke kohaselt tuli hagejal tasuda ettemaks 40% või 259 480 eurot iga laevavarustuse komplekti lepingu maksumusest sissemakseks, 60 päeva neto, pärast lepingu allkirjastamist, arve saamist, iga laevavarustuse komplekti üldise tootmisplaani heakskiitmist ja igale laevavarustuse komplektile ettemaksegarantii alljärgneva punkti 6.1 kohaselt. Laevavarustuse komplekti nr 2 eest tuleb ettemaks tasuda kahe osamaksena: 20% koos laevavarustuse komplektiga nr 1 ja 20% umbes 1 aasta hiljem ühitades selle laevatehase graafikuga (tl 10; tõlge tl 13). 2.2. Kohtul tuleb vaidluse lahendamiseks võtta seisukoht 29.06.2016.a sõlmitud garantii andmise lepingu ning selle alusel väljastatud garantiikirjast nr 09T2014441705 tuleneva nõutava ettemakse suuruse osas.
lg 1 sätestab, et lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. Milline oli lepingupoolte ühine tegelik tahe, seda peab tõendama TsMS § 230 lg 1 järgi pool, kes sellele tahtele tugineb. Antud juhul lasub lepingupoolte ühise tegeliku tahte väljaselgitamise tõendamiskoormis hagejal (vt nt Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 09.01.2013.a otsust asjas nr 3-2-1-167-12, p 12). Kohus selgitab, et ühise tegeliku tahte väljaselgitamiseks tuleb arvesse võtta
lg-s 5 ette nähtud asjaolusid (vt Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 11.05.2009.a otsus asjas nr 3-2-1-4409, p 11). Eeskätt kuuluvad poolte ühise tahte väljaselgitamisel arvesse võtmisele
lg 5 p-d 1, 2, 3 ja 6, millede kohaselt lepingu tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada lepingu sõlmimise asjaolusid, sh lepingueelseid läbirääkimisi; tõlgendust, mille lepingupooled on samale lepingutingimusele varem andnud; lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist; tavasid ja lepingupoolte vahelist praktikat. Lisaks eelnevatele tõlgendamisreeglitele peab kohus järgima ka
§-s 6 sätestatud hea usu põhimõtet (Riigikohtu 15.03.2002.a otsus asjas nr 3-2-1-33-02, p 9). Kohus nõustub hagejaga selles, et garantiikirjast nr 09T2014441705 tuleneva ettemakse tegemise tingimuse tõlgendamisel ei saa jätta hageja ning E-Profiil AS-i vahel sõlmitud lepingut nr 104582 jätta tähelepanuta, seda ka garantiile üldiselt kohalduvat mitteaktsessoorsust arvesse võttes. Garantiikirja ja selle aluseks olevat garantii andmise lepingut nende tõlgendamisel, tuleb hinnata ka garantii ellukutsumise vajadust. Garantiikirja tingimuste tõlgendamisel tuleb nö põhilepingu sõlmimise asjaolusid eelmainitud
Kohus leiab, hageja on käesoleval juhul tõendanud garantii ettemakse kokkuleppimisel nii enda, E-Profiil AS-i ja garantii tellija X AS-i ühist tahet selliselt, et garantiisumma väljamaksmise eelduseks on ettemaksu tegemine vähemalt 20% ulatuses lepingu nr 104582 kogumaksumusest. 2.
lg 1, § 108 lg 1, § 155 lg 1 ning garantiikirja nr 09T2014441705 koosmõju alusel. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 129 740 eurot. 3.2. Lisaks on hageja palunud kostjalt välja mõista viivis seaduses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni otsuse tegemiseni kindla summana ja edasi protsendina põhinõudest.
lg 1 p 6 näeb ette, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohtu hinnangul on hageja viivisenõue põhjendatud. Kostjalt tuleb välja mõista viivis alates hagi avalduse esitamisest (s.o 29.10.2018.a) kuni käesoleva otsuse tegemiseni 09.02.2021.a summas
Lisaks tuleb kostjalt välja mõista viivis alates 10.02.2021.a kuni põhinõude 129 740 euro tasumiseni
MS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 sätestab, et kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohus on märkinud, et kohtul on diskretsiooniõigus lepingulise esindaja kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel menetluskulude kindlaksmääramise menetluses (vt nr Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 27.02.2012.a lahendit asjas nr 3-2-1-143-11, p 13). Lisaks on Riigikohus oma praktikas rõhutanud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Hageja on 15.01.2021.a esitanud endapoolse menetluskulude nimekirja. Hageja palub kostjalt menetluskuludena välja mõista menetluskulud summas 8635,40 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja menetluskuluks on tasu Advokaadibüroo TGS Baltic AS poolt osutatud õigusabi eest summas 6520,50 eurot (käibemaksuta summa). Kokku on hageja lepingulisel esindajal kulunud 35,1 töötundi ning keskmine tunnitasu oli 185,77 eurot (käibemaksuta summa). Samuti on hageja menetluskuluks tasutud riigilõiv summas 1500 eurot ja tõlkekulud kokku 614,90 eurot. Hageja taotleb menetluskulude väljamõistmist käibemaksuta. Hageja kinnitab, et kõik käesolevas nimekirjas nimetatud kulud on kantud seoses käesoleva kohtuasjaga. Hagejale on õigusabi osutatud järgmiselt: 9 2-18-16246 Kostja ei ole hageja menetluskulude osas endapoolseid vastuväiteid esitanud. Kohus asub seisukohale, et hageja esindajakulud on esitatud ajamahus olnud vajalikud ja põhjendatud. Kohtu hinnangul ei saa antud juhul teha etteheiteid ka hagejale osutatud õigusabiteenuse tunnihinnale (s.o 185,77 eurot; käibemaksuta). TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuludeks muu hulgas ka riigilõiv. Hagejapoolne riigilõivu tasumine summas 1500 eurot on tõendatud hagile lisatud maksekorralduse (tl 45) ja kohtute infosüsteemi abil. Lisaks palub hageja kostjalt menetluskuludena välja mõista tõlkekulud summas 614,90 eurot. Kohtu hinnangul on esitatud tõlked on asja lahendamisel olulise tähtsusega ning seega vajalikud. 4.2 Kokku tuleb kostjalt menetluskuludena hageja kasuks välja mõista 8635,40 eurot. Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt Haide Rimmel kohtunik 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.