Obsah (5)

1-22-3565 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20. juuni 2022, Tallinn Kriminaalasja number 1-22-3565 (21267000537) Kohtunik Julia Katškovskaja Vaidlustatud lahend Ri

§ 385p 11).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Lääne prefektuur alustas
juulil 2021 kriminaalmenetlust nr 2126700537 karistusseadustiku (KarS) § 1573 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo tunnustel.
novembril 2021 esitas uurimisasutus Y-le kahtlustuse KarS § 1573 lg 1 alusel järgmistel asjaoludel: -
juulil 2020 kella 13.27 ajal kõndis XXX kinnistul asuval laudteel ja uuris X-lt tema tegevuse ja plaanide kohta ning vastuseks X palvele lahkuda võõralt territooriumilt, hakkas X solvama.
augustil 2020 avastas X rajakaamera Y-le kuuluvalt CCC kinnistu laudistee ja rannaääre vaheliselt alalt, mis oli suunatud QQQ kinnistule; -
oktoobril 2020 liikus UUU külas mööda BBB ja WWWkinnistu mereääri QQQ kinnistu piiride äärde ning filmis ja pildistas QQQ kinnistut; -
novembril 2020 liikus WWWkinnistu kaudu QQQ kinnistul oleva pimeruumi taha, kus 3 minuti vältel jäädvustas mobiiltelefoniga QQQ kinnistul olevaid inimesi ja nende tegevust. Seejärel liikus mööda BBB ja QQQ kinnistu piire QQQ kinnistu kasvuhoone taha, kus jäädvustas QQQ kinnistul toimuvat mobiiltelefoniga. Sealt liikus edasi QQQ kinnistu saunamaja juures asuva metsatukani ning jälgis QQQ kinnistul toimuvat; - jaanuaris 2021 avastas X, et Y on paigaldanud oma maja katusele kaamerad, mis olid suunatud QQQ kinnistule; 1

(10)1-22-3565 -

märtsil 2021 kella 10 ajal pildistas UUU Tuulepaagi ja QQQ kinnistu vahel oleva aia alt QQQ kinnistul töötavat töömeest ja edastas pildi oma lepingulisele esindajale Stig Hendriksonile, kes omakorda edastas foto X-le; -
mail 2021 kella 23 paiku ronis KKK kinnistu maakividest aia otsa ning suunas valgusvihu QQQ kinnistu hoones viibinud X-le ja viimase alaealisele pojale; -
juuni 2021 varahommikul püstitas koos Z-ga QQQ kinnistu sissesõidu värava kõrvale haua koos metallist ristiga ja istutas puu; -
juunil 2021 püstitas koos Z-ga samas kohas 3 meetri kõrguse risti; -
juunil 2021 pildistas QQQ kinnistut; -
juunil 2021 kella 13.36 ajal ronis QQQ kinnistu kiviaiale, ei reageerinud X palvele lahkuda ja hakkas mobiiltelefoniga QQQ kinnistul toimuvat jäädvustama; - on korduvalt pärinud QQQ kinnistul töötavatelt töömeestelt aru X tegevuse kohta QQQ kinnistul ning käinud H juures kodus X laimamas. Kahtlustatavana ülekuulamisel andis Y ütlusi, et tema tegevused olid suunatud tsiviilasjades tõendite kogumisele. Samuti kirjeldas Y oma ütlustes neid asjaolusid, mille tõttu oli tema nägemuses tüli algatajaks X.
Lääne Ringkonnaprokuratuur lõpetas
veebruari 2022 määrusega kriminaalmenetluse kriminaalmenetluse seadustiku (

) § 199 lg 1 p 1 ja § 200 alusel kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu. Ringkonnaprokuratuuri määruse põhiseisukohad on järgmised. KarS § 1573 lg 1 kuriteokoosseis eeldab kannatanu olulist häirimist. Oluline häirimine tähendab ohvri eraelu puutumatuse rikkumist sellise intensiivsusega, millega kaasneb turvatunde märkimisväärne vähenemine või igapäevaelu toimetuste märkimisväärne raskendatus pikema perioodi vältel. Kuivõrd oluline häirimine on objektiivse koosseisu tunnus, tuleb selle tuvastamisel eelkõige lähtuda objektiivse kõrvalseisja seisukohast. Kannatanu on selgitanud, et järjepidev Y poolne kontakti otsimine, jälgimine, tülitamine, pildistamine, filmimine ja tahte vastaselt igal võimalikul viisil eraellu sekkumine oluliselt häirib tema ja tema pereliikmete igapäevast elu. Kahtlustatav on ka ise ülekuulamisel möönnud, et on pildistanud ja filminud, kuid seda tsiviilasjas tõendite kogumise eesmärgil. Kuigi seaduse seletuskirja kohaselt võib ähvardav käitumine hõlmata väga erinevaid käitumisviise (alates jälitamisest ja soovimatust suhtlemisest kuni varaga vandaalitsemiseni ja isiklikele esemetele märkide jätmisele, viitamaks, et ahistaja on kohal olnud) ning ühe võimaliku viisina on nimetatud ka väära teabe levitamist (internetis), on rõhutatud, et sätte reguleerimisalasse mahtumiseks peavad ähvardava käitumise aktid olema toime pandud tahtlikult ning sooviga tekitada ohvris hirmu. Prokuratuuri hinnangul ei vasta Y-le esitatud kahtlustuses kirjeldatud tegevused KarS § 1573 järgi kvalifitseeritava ahistava jälitamise tunnustele. Ahistava jälitamise puhul rõhutatakse vastavas õigusnormis eelkõige pidevat hirmu tekitamist (pidevat ühenduse võtmist, jälitamist või teadaandmist, et inimest jälgitakse). Käesolevas kriminaalasjas kirjeldatud tegevusi ei saa käsitleda ähvardavatena ning need ei ole sellised, et oleks tuvastatav isiku(te) oluline häiritus. Arusaadavalt võivad kannatanu kirjeldatud tegevused põhjustada teatavat häiritust ja ebamugavust, kuid see ei tähenda, et tingimata oleks toime pandud kuritegu. Käesolevas kriminaalmenetluses etteheidetavas käitumises ei ole tuvastatav karistamisväärne oluline häiritus. Samuti on oluline märkida, et ka X enda käitumine viitab sellele, et tegelikult on Y käitumine väheintensiivne. Nimelt esineb viiteid sellele, et ka X ise võib olla asunud kahtlustatavat filmima. Näiteks nähtub Pärnu Maakohtu XX.XX.XXXX otsusest, mis hetkel on küll veel jõustumata, et OÜ P (juhatuse liige X) on kohustatud lõpetama CCC kinnistule (Y kinnistu) kaamerate suunamise, eemaldades CCC kinnistu lähistel olevad 3 pöördkaamerat, millega on võimalik kinnistut jälgida. Samuti kohustati OÜ P edaspidi hoiduma CCC kinnistule igasuguse salvestusseadmete suunamisest QQQ kinnistult (X-ga seotud kinnistu). Seega võib ka öelda, et X on vähemalt osaliselt möönnud Y käitumise tolerantsust. Vastasel juhul hoiduks kannatanu sellisest käitumisest, mida ta ise õigusvastaseks ja oluliselt häirivaks peab. Ei 2

(10)1-22-3565 saa ka tähelepanuta jätta asjaolu, et kriminaalasjas nähtuvad selgelt Y ja X konfliktsed suhted, politsei on registreerinud mitmeid juhtumeid ja olukorrale on püüdnud korduvalt lahendust leida piirkonnapolitseinik. Nii X kui Y on avaldanud, et nad on seotud tsiviilvaidlus(t)ega, nt asi X-XXXXXXX. Lisaks kõigele eeltoodule ei saa ka tõsikindlalt jaatada, et Y tegevus oleks kantud eesmärgist oluliselt häirida X. Võttes arvesse, et isikud olid kriminaalmenetluse alustamise ajal omavahel seotud ka tsiviilvaidlus(t)ega, võis Y-l esineda ka tõepoolest vajadus tsiviilvaidlus(t)e tarbeks tõendite kogumiseks nagu ta on ülekuulamisel selgitanud. Eeltoodust tulenevalt ei ole Y tegudes tuvastatav ei olulise häirimise eesmärk ega tagajärg. Tema tegevus võis olla ebameeldiv, kuid selle eesmärk ega ka tagajärg ei ole ületanud kuriteokoosseisu realiseerimiseks vajalikku olulise häirituse kriteeriumit.

X lepinguline esindaja Janar Urres vaidlustas kriminaalmenetluse lõpetamise Riigiprokuratuuris. RIIGIPROKURATUURI MÄÄRUS
Riigiprokuratuur jättis
mai 2022 määrusega kannatanu esindaja kaebuse rahuldamata. Oma otsustust põhjendas riigiprokurör järgmiselt. 4.
Riigiprokurör ei nõustunud kaebajaga, et kahtlustusest on puudu märkimisväärne osa kannatanu poolt ülekuulamisel kirjeldatud episoode. Kahtlustuses on nimetatud episoodid, mis mahuvad ahistava jälitamise rakendusalasse. Kaebaja viidatud väidetav puitmaterjalide vargus, tema solvamine viitega puudulikule haridusele, psühhopaadiks nimetamine jms on põhjendatult kahtlustusest välja jäetud. Osade taoliste episoodide osas on alustatud eraldi menetlust väärteovõi tsiviilkorras. Riigiprokurör selgitas sedagi, et kahtlustuse esitamine ei tähenda seda, et tuleb esitada ka süüdistus. Isiku edasise süüstamise osas saab seisukoha võtta alles pärast kohtueelse menetluse lõpuleviimist, so pärast vajalike menetlustoimingute teostamist ja võimalike tõendite kogumist ning seejärel nende kogumis hindamist. Üheks tõendiks kriminaalmenetluses on ka kahtlustava ütlused.

§ 61näeb ette juhised, kuidas peab toimuma tõendite hindamine.

Ka kohtueelses menetluses tuleb lähtuda kohustuslikest tõendite hindamise põhimõtetest, milleks on, et ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu ja tõendeid tuleb hinnata kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Ehk siis kahtlustatava ütlused on samaväärne tõend kui teised ning neid ei saa menetlusotsuse vastuvõtmisel ignoreerida. Selliselt on ka menetlus läbi viidud. Pärast kahtlustava ütluste saamist on neid hinnatud koosmõjus teiste tõenditega ning jõutud järeldusele, et kriminaalmenetlus tuleb lõpetada kriminaalmenetluse aluse puudumisel. Riigiprokurör ei nõustunud kaebajaga, et nn objektiivseteks kõrvalseisjateks on kannatanu sõbrad, tuttavad ja tema palgatud töömehed, kelle kõikide tunnistajatena üle kuulamist on taotletud mh eesmärgiga saada nende hinnang kahtlustatava käitumisele ning seeläbi hinnata kuriteo toimepanemist X suhtes. Objektiivse kõrvalseisjana käsitletakse kriminaalmenetluses pädevat erapooletut isikut (reeglina menetlusotsuse vastuvõtjat või selle seaduslikkuse üle otsustajat), kes kõiki asjaolusid objektiivselt kogumis hinnates saaks hinnata kannatanul reaalse ohutunde või muude kuriteokoosseisu täitvate tingimuste tekkimise üle. Y-le esitatud kahtlustus hõlmab muuhulgas seda, et ta on korduvalt pärinud QQQ kinnistul töötavatelt töömeestelt aru X tegevuse kohta QQQ kinnistul. Seega pole menetleja seadnud kahtluse alla kannatanu enda poolt esitatud sellekohast infot ning küsimus on vaid selles, kas kahtlustatava selline tegevus täidab KarS § 1573 koosseisu. Eelmärgitust lähtuvalt puudub vajadus koormata menetlust personaalselt iga töömehe ülekuulamisega nende asjaolude osas, milles on loetud piisavaks kannatanu sellekohaseid ütlusi. Iga teostatava menetlustoimingu puhul tuleb hinnata selle teostamise vajadust tõendamise seisukohalt. Mittevajalike menetlustoimingute teostamine on vastuolus menetlusökonoomika põhimõttega. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on Y tundnud huvi, mis tööd X töömeestel teha laseb, milline on töötasu jms ning avaldanud nendes küsimustes oma arvamust. Vahetut kontakti X-ga neid episoodides olnud ei ole. Ka ei saa kriminaalasja materjalide pinnalt väita, et kahtlustatava 3

(10)1-22-3565 kirjeldatud käitumine oleks oma iseloomult selline, mis kannatanut sedavõrd intensiivselt häiriks, rääkimata hirmutunde tekitamisest, et täidaks KarS § 1573 koosseisu. Kannatanu on ka ise ülekuulamisel märkinud, et näiteks Y suhtlus B-ga „ei olnud küll suunatud otseselt mulle, see on pigem iseloomustav materjal tema mõttelaadi ja huvide kohta“. 4.

Kaebaja pole selgitanud, millist puutumust omab kuriteoga Y relvaluba ja/või relvad. Relva kandmist, kasutamist ega sellega X ähvardamist Y poolt kriminaalasja materjalidest ei nähtu, vastasel juhul oleks talle selles osas esitatud kahtlustus. Seega loeb riigiprokurör põhjendamatuks ja jätab rahuldamata uurida kahtlustatava relvaloa kehtivust ning lisada kriminaalasja materjalidele tema „relvatoimik“ ja kaebuses viidatud väärteoasja materjalid. Siinkohal tuleb osutada kaebaja enda ütlustele, millest ei saa järeldada, nagu oleks kahtlustatava poolt oma relvale lasersihiku võimalik lisamine suunatud kaebajas hirmu tekitamisele/tema ähvardamisele. Nimelt „24.märtsil 2020 mil me veel Y-ga suhtlesime, teavitas Y Whatsapi kaudu mind sellest, et peab oma relvale lasersihiku panema, sest on juba üle
aasta vana“. Kaebaja on andnud ülekuulamisel ütlusi episoodide kohta, milles näeb Y poolt kuritegu, ning esitanud oma ütlusi kinnitavad lisamaterjalid. Meelevaldne ja alusetu on kaebaja väide nagu oleks need jäetud tähelepanuta, kuna nende kohta pole koostatud vaatlusprotokolle. Samas pole kaebaja suutnud selgitada, millist uut, tõendamise seisukohalt olulist teavet annaks videosalvestistelt või fotodelt nähtu või e-kirjavahetuse ümber kirjutamine vaatlusprotokolli. Riigiprokurör sellise toimingu kasutegurit ei näe ja seega jääb taotlus lisamaterjalide kohta vaatlusprotokollide koostamiseks rahuldamata. 4.
KarS § 1573 näeb ette kriminaalvastutuse teise isikuga korduva või järjepideva kontakti otsimise, tema jälgimise või muul viisil teise isiku tahte vastaselt tema eraellu sekkumise eest, kui selle eesmärk või tagajärg on teise isiku hirmutamine, alandamine või muul viisil oluliselt häirimine, kui puudub KarS §-s 137 sätestatud süüteokoosseis (riigiprokuröri märkus: kuna kaebuses leitakse, et KarS-le 137 viitavaid tõendeid asjas pole, siis seda kuriteokoosseisu ei käsitleta). Seejuures peab teise isiku eraellu sekkumine olema äärmiselt intensiivne. Kuigi ähvardav käitumine võib hõlmata väga erinevaid käitumisviise, on rõhutatud, et selle sätte reguleerimisalasse mahtumiseks peavad sellise ähvardava käitumise aktid olema toime pandud tahtlikult ja sooviga tekitada ohvris hirmu ning teod, mille eest karistatakse, peavad olema toime pandud korduvalt või järjepidevalt. Iseenesest ei ole tegude toimepanemise kordade arv oluline, seda tuleb vaadata teo ja tagajärje kontekstis. Süüteokoosseis on täidetud, kui on täidetud tülitamise ja eraellu sekkumisele tsiviilõiguse praktikas omaks võetud kriteeriumid (mis annaksid muidu alust nõuda tsiviilkorras lähenemiskeelu kohaldamist). Neile lisaks peab olema täidetud kriminaalõiguslik eesmärk või tagajärg. Tagajärje omistamisel tuleb arvestada ka tahtlusega. Grammatilise tõlgenduse kohaselt täidab KarS § 1573 objektiivse koosseisu igasugune korduv või järjepidev teise inimese tahte vastane tema eraellu sekkumine, mille eesmärk või tagajärg on kannatanu jaoks häiriv. Seega on kuriteost KarS § 1573 järgi võimalik rääkida juhtudel, kui ahistamise püsivus väljendub ahistava teo sagedases korduvuses või harvemate ahistamisjuhtumite äärmuslikkuses ja intensiivsuses. Samuti kuulub objektiivse koosseisu juures hindamisele, millisel viisil luuakse kannatanuga kontakt ja kui palju on kannatanul võimalik sellist kontakti vältida või kas ja millises ulatuses kannatanu ise võtab kontakti ahistajaga. Kuivõrd oluline häirimine on objektiivse koosseisu tunnus, siis selle tuvastamisel ei tohiks lähtuda vaid kannatanu subjektiivsest hinnangust, vaid seda tuleb hinnata ka objektiivse kõrvalseisja seisukohast – kas kellegi tegevus on ka keskmisele mõistlikule inimesele oluliselt häiriv ja tegu ründab KarS § 1573 kaitsealas olevat õigushüve. Samuti peab KarS § 1573 sätestatud teo inkrimineerimiseks olema tuvastatud, et isikul oli teise isiku eraellu korduvalt sekkudes eesmärk ehk kavatsus ohvrit alandada või hirmutada või oluliselt muul moel oluliselt häirida või ta pidi vähemalt möönma, et tema tegevuse tagajärg on ohvrit alandav, hirmutav või muul moel oluliselt häiriv ehk tagajärje suhtes peab esinema vähemalt kaudne tahtlus. 4

(10)1-22-3565 4.

Tsiviilasjas nr X-XX-XXXXX (OÜ P hagi Y vastu salvestusseadme suunamise lõpetamiseks ja edaspidisest suunamisest hoidumiseks ning Y vastuhagi OÜ P vastu salvestusseadmete eemaldamiseks ja edaspidisest suunamisest hoidumiseks) on Pärnu Maakohus oma XX.XX.XXXX otsusega (jõustumata) jätnud hagi rahuldamata ja rahuldanud vastuhagi, kohustades OÜ P (X) lõpetama CCC kinnistule (Y) salvestusseadmete (kaamerate) suunamine, eemaldades CCC kinnistu lähistel olevad 3 pöördkaamerat, millega on võimalik CCC kinnistut jälgida, ning kohustada OÜ P edaspidi hoiduma CCC kinnistule igasuguste salvestusseadmete suunamisest QQQ kinnistult. Kohtuotsusest nähtub kokkuvõtvalt järgmist: Y oli paigaldanud oma CCC kinnistule salvestusseadme (loomakaamera), mis oli algselt suunatud muuhulgas ka X QQQ kinnistu poole. Tuvastati, et Y suunas kaamera QQQ kinnistult eemale päeval, mil tsiviilasi võeti menetlusse (07.09.2020), kuna samal päeval toimus kostja ja hageja vahel Pärnu Politseijaoskonnas lepitusmenetlus. Kohus tuvastas, et X on enda valduses olevale QQQ kinnistule paigaldanud kaamerad - Y kinnistu vahetusse lähedusse on paigaldatud 3 pöördkaamerat ja kaks eraldi paiknevat kaamerat. Kaamerate olemasolu ja paigaldamise kohta on Y kohtule esitanud menetluse kestel ka fotosid. Otsusest nähtuvalt „..kuigi hageja on märkinud, et tegemist ei ole pöördkaameratega, siis kohus selle seisukohaga ei nõustu. Kostja poolt esitatud fotodelt ja vaatlusel vahetult kogetu põhjal on kohus veendunud, et kostja kinnistu vahetus läheduses asuvad 3 pöördkaamerat. Ainuüksi kaamera paigaldamisel selliselt, et kinnistu omanikul on võimalik endale kuuluvalt kinnistult tajuda, et teda võidakse naaberkinnistult kaamerate kaudu jälgida, kujutab endast eraelu puutumatuse ja privaatsusõiguse olulist riivet. Pöördkaamerate paigaldamiseks, mis annab võimaluse salvestada ka kostjale kuuluval kinnistul toimuvat, puudub kohtu hinnangul igasugune õigustus. Kostja poolt esitatud fotodest nähtuvalt on hagejal võimalus jälgida sisuliselt kostja majas toimuvat, millega hageja igal juhul rikub kestvalt kostja õigusi. Ainuüksi asjaolu, et kaamera on paigaldatud selliselt, et see on nähtav naaberkinnistu eluruumidest ja taoline kaamera paigaldamine võib luua naaberkinnistu omanikule ettekujutuse, et teda või tema perekonna liikmeid ning nende tegevust ilma nende nõusolekuta jälgitakse, on õigusvastane. Kostja ja tema perekonna liikmete õiguste riive niivõrd suures ulatuses, nagu hageja seda teinud on, ei ole õigustatav ka hageja õigusega kaitsta enda valduses oleval kinnistul paiknevat vara ja turvalisust. Hageja tegevus piirab kostja õigust ja võimalusi CCC kinnistu valdus- ja omandiõiguse teostamisel, kuivõrd hageja on paigaldanud kaamerad enda valduses olevale kinnistule ja kasutab neid viisil, et CCC kinnistul toimuv tegevus jääb või võib jääda kaamerate vaatevälja. Hageja ei ole menetluse kestel vaidlusaluseid kaameraid kõrvaldanud, vastupidi, kohtule esile toodud asjaolude ja tõendite kohaselt on hageja vaidlusalused pöördkaamerad paigaldanud käesoleva menetluse kestel“. Eelmärgitut kõnealuse kriminaalmenetluse kontekstis hinnates saab asuda seisukohale, et kahtlustatava õiguste riive kaebaja poolt seonduvalt kaamerate paigutamisega on suurem. Kui kahtlustatav eemaldas QQQ kinnistule osaliselt suunatud kaamera kohtumenetluse alguses, siis X paigutas CCC kinnistut jälgida võimaldavat 3 pöördkaamerat, eksitas kohut ega eemaldanud neid. Sellest tulenevalt on ringkonnaprokuratuur kriminaalmenetlust lõpetades asjakohaselt märkinud, et kui kannatanu ise käitub kahtlustatava suhtes õigusvastaselt, siis pole tal põhjust pidada kahtlustatava poolset (kohtuotsusest nähtuvalt) oluliselt vähem intensiivset samaliigilist oma õiguste riivet kuritegelikuks käitumiseks. 4.
Kahe kahtlustuses märgitud risti osas on Y selgitanud, et tegemist on hauatähistega, märkimaks muinsuskaitselisest kohast, kus X tema hinnangul on teinud lubamatuid kaevetöid, leitud luid. 3 meetri kõrgune rist paigaldati eesmärgiga takistada X pöördkaameratel jälgida kahtlustatava kinnistut ning see rist ei asu QQQ kinnistul. Kriminaalasja materjalides on ka Y kiri X-le sel teemal, kus Y põhjendab risti paigaldamist sama argumendiga ja avaldab valmisolekut pöördkaamerate eemaldamisel ka rist eemaldada. Y heidab X-le ette ka loata kaevetööde teostamist muinsuskaitsealal, mille edasiseks vältimiseks on ristid paigutatud. Kahtlustuses märgitud pildistamisi Y ei eita, selgitades seda vajadusega koguda tõendeid tsiviilvaidluste jaoks, milleks on pildistanud näiteks pöördkaameraid, ning eesmärgiga tuvastada X poolseid rikkumisi, 5

(10)1-22-3565 näiteks loata kaevetöid muinsuskaitselisel maal. Samas nähtub kriminaalasja materjalidest, et ka X on väidetavalt kohtule esitamiseks tõendite hankimise eesmärgil pildistanud Y kinnistut (ülekuulamise protokollist nähtuvalt „…õnnestunud on küll fikseerida 14.03.2021 kaamera asend“). Seonduvalt kaebuses ära toodud nn uute kuriteoepisoodidega märgib riigiprokurör järgmist. Kannatanuna ülekuulamisel X ei maini oma kinnistule prožektorist valguskiirte suunamist, ülejäänud episoodid on ta avaldanud. Kuna nn valguskiirte suunamise episoodi ta varem avaldanud pole, puudus ka võimalus selle kohta kahtlustatavalt selgitusi küsida ja seda menetluse käigus hinnata. Käesoleval ajal saab sellega seonduvalt vaid konstateerida, et ka selle teemalised süüdistused on vastastikused – nimelt märgib Y oma eespool viidatud kirjas X-le muuhulgas, et viimane lõpetaks „öisel ajal ümbruskonna reostamise erinevate neoonvärvidega „ tuues eraldi välja X poolt paigaldatud valgustatud laste kujud. Kaebaja viidatud väidetavad varavastased kuriteo ei kuulu kindlasti kvalifitseerimisele KarS § 1573 järgi. Rajakaamerate osas on Y-le kahtlustus esitatud. Sellega seonduvalt on tunnistajana üle kuulatud piirkonnapolitseinik A märkinud, et 3. septembril 2020 kohapeal X ja Y vastastikuseid süüdistusi teise kinnistule suunatud kaamerate osas kontrollides näitas X talle CCC kinnistul asuvat ja QQQ kinnistuga ühise piiritähise kõrval olevat posti, mille külge oli kinnitatud rajakaamera, suunatud QQQ kinnistu poole. Y selgitas, et see oli pandud tema ja X ühiste loomade pärast, oli sinna ununenud ja ei tööta. A tuvastas, et loomade aedik kaamerasse ei jäänud, Y lubas selle eemaldada ja enam selle rajakaamera kohta pretensioone X-lt ei ole tulnud. Eelmärgitu ei luba tõsikindlalt asuda seisukohale, et kõnealune rajakaamera oli Y poolt paigutatud muuks otstarbeks kui loomade liikumise jälgimiseks. Binokliga jälgimise episoodis on kaebaja ülekuulamisel öelnud, et „samal ajal märkasin CCC kinnistu maja teiselt korruselt inimest, kes justkui vaatas binokliga meie suunas. Väga täpselt kellega tegu oli sellest distantsilt ei ole võimalik tuvastada.“. Riigiprokurör leiab, et sellistel asjaoludel (keegi tuvastamata isik justkui vaatas) pole võimalik Y-le kahtlustus esitada. Kaitsepolitsei menetluses olnud kriminaalasjas nr 21913000019 (lõpetatud

§ 199lg 1 p 1 alusel) esitati Y-le X ütlustele tuginedes kahtlustus Kar

S § 112 lg 1 järgi selles, et tema

mai 2021 õhtul UUU külas BBB ja KKK vahelise kinnistu piiride läheduses sihtis tahtlikult laserseadme Laser Pointer rohelist värvi laserkiirega helikopterit Robinson R44 II ajal, mil piloot X oli sooritamas laskumismanöövrit. Y ütluste kohaselt ta helikopteri suunas laseriga sihtinud ei ole. Elukaaslaselt kuulis ta, et helikopter oli lennanud madalalt üle nende maja ja maja vibreeris. Laseri võttis toast pärast helikopteri maandumist ja mõõtis sellega QQQ kinnistu ja KKK kinnistu vahelist piiri, et saada selgust, kus on üldkasutatav tee mõlemal kinnistul. Protokolli kohaselt „mõõtmiseks asetasin laseri KKK ja QQQ kinnistu nurgal oleva värava juurest mere poole ja näitasin laseriga ka QQQ kinnistu pöördkaamerate poole, mis jälgisid mind pidevalt. Ronisin kiviaia otsa, sest piiripunkt läheb kiviaia pealt. Möönan, et sihtisin laseri rohelist kiirt viha käigus X maja poole. Kui kiviaia pealt maha tulin, olid mõõtmised sooritatud ja ma läksin oma elukohta KKK kinnistu kaudu. Kuulsin, et keegi jooksis QQQ kinnistu poolt, kuid X ei näinud, kuulsin, et keegi karjus. Möönan, et võisin viha käigus laserkiire X poole suunata. Minu viha X osas oli sellest, et ta sõitis kopteriga üle minu maja ja häiris… X-ga on vaidlus meil alates
juunist 2020 seoses sellega, et toimus relvaga intsident, mille käigus politsei võttis X-lt relva ära“. Käesolevas kaebuses viidatud B on selles kriminaalasjas tunnistajana üle kuulatud ja muuhulgas on ta avaldanud, et „…me omavahel räägime Y-ga spordijuttu. Ma ei taha tema ja X vahelisest teemadest rääkida. Y ja X omavahelised suhted läksid keeruliseks eelmise aasta jaanipäeva paiku…“. KIS-st nähtuvalt on hetkel kohtute menetluses vähemalt 7 tsiviilasja Y ja X vahel alates 2020.a, mis viitab nendevahelistele äärmiselt pingestatud suhetele, kus vastastiku esitatakse pretensioone teineteise privaatsuse rikkumises, varalise kahju tekitamises jne. Poolte vahelisi lahkarvamusi/pretensioone on korduvalt lahendanud ka piirkonnapolitseinik. Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab KarS § 1573 lg 1 koosseis tahtlust objektiivsete tunnuste suhtes ehk kannatanus hirmu- ja alandustunde tekkimist või olulist häirimist. Kriminaalasja materjalidest sh kahtlustatava ütlustest lähtuvalt sellist tahtlust tema tegevuses järeldada ei saa. Kõike eelmärgitut ja kriminaalasjas kogutud tõendeid sh Y enda ütlusi hinnates ei saa asuda seisukohale, et Y tegevus kahtlustuses märgitud asjaoludel oleks käsitlev kuriteona KarS § 1573 järgi. Kaebaja väitel on Y 6

(10)1-22-3565 häiriv tegevus tema suhtes kestnud juba pikemat aega, vähemalt aasta enne kuriteokaebuse esitamist. Samas pole ta ei enne kuriteokaebuse esitamist, sellega koos ega ka menetluse käigus taotlenud lähenemiskeelu kohaldamist Y suhtes ei ise tsiviilkohtusse pöördudes ega menetlejale vastavasisulist taotlust esitades. Olukorras, kus kahtlustatava ahistav tegevus muutus väidetavalt järjest intensiivsemaks, jääb kaebaja taoline tegevusetus arusamatuks. Samas on tal selline võimalus kohtusse pöördumise näol jätkuvalt olemas, ehk siis kriminaalmenetlust lõpetades pole rikutud X põhiseadusest tulenevaid õigusi ega jäetud ta riigi kaitseta. KAEBUS RIIGIPROKURATUURI MÄÄRUSELE 5. Riigiprokuratuuri määrusele esitas kaebuse X lepinguline esindaja vandeadvokaat Janar Urres, kes taotleb määruse tühistamist ja ringkonnakohtu poolt Riigiprokuratuuri kohustamist kriminaalmenetlust jätkama. Kaebuse põhiseisukohad on järgmised. Vaidlus ei ole tegude tõendatuses, vaid selles, kas kahtlustatava teod on piisavalt intensiivsed KarS § 1573 mõttes. Prokuratuur ei ole arvestanud tervikpilti. Prokuratuur on hinnanud kahtlustatava tegusid eraldiseisvalt. Kriminaaltoimikusse kogutu ei too välja kahtlustatava tegevuse kogu tõsidust. Kannatanu on ülekuulamisel rääkinud rohkematest episoodidest kui on kirjas kuriteokahtlustuses. Riigiprokuratuuri määrusest ei selgu, miks ei mahu kuriteokoosseisu rakendusalasse kahtlustatava järjepidev häirimine, sh läbi kolmandate isikute, mh kannatanu laimamine, solvamine, ähvardamine (nt viited puudulikule haridusele, väärväidete esitamine). Tartu Ringkonnakohus leidis asja nr 1-19-4802 p-s 83, et teise isiku alusetult vaimselt ebaterveks ja ebastabiilseks nimetamine kujutab endast isiku eraellu sekkumist. Prokurör leidis alusetult, et sündmused, mille osas juba alustati tsiviilmenetlust, ei vaja kriminaalmenetluslikku sekkumist. Riigiprokurör sai kaebajast valesti aru: kaebaja väidab, et kriminaalmenetluse lõpetamise määruses pole tuvastatud seda, et kahtlustatav poleks kahtlustuses kirjeldatud tegusid toime pannud. Kahtlustuse esitamisel leidis menetleja, et kahtlustuses esitatud asjaolud on piisavad kuriteokoosseisu sedastamiseks, lõpetamise määruses aga leidis menetleja, et kahtlustuse asjaolud ei ole selleks piisavad. Riigiprokurör leidis, et töömeeste ülekuulamiseks puudub vajadus. Nende ütlustega kirjeldatav käitumine ei ole nii intensiivne, et võinuks häirida kannatanut. Kaebaja soovib kuulata tunnistajatena üle H, K, M, H, J, L, A, A, P. Tunnistajate ülekuulamise vajadus seisneb selles, et tuvastada häirimiste otsimise, laimamise korduvus, eesmärk, intensiivsus. Tunnistajad saavad kinnitada, et kahtlustatava häirimised olid kantud eesmärgist valmistada kannatanule ebameeldivusi. Perioodil juuni-august 2020 kontakteerus kahtlustatav eesmärgiga laimata kannatanut osade tunnistajatega kümneid kordi päevas. Lisaks tekitab kannatanule hirmu teadmine, et kahtlustatav omab relvaluba. Näiteks soovitas kahtlustatav kannatanul panna maja küljele klaassein ja 2m kõrgused kadakad, muidu on naabri kinnistu hoovist võimalik snaiperil otselask. Kahtlustatav on öelnud kannatanule, et peab oma relvale lasersihiku panema. Kahtlustatav on kannatanule korduvalt kiidelnud ja demonstreerinud oma oskust relva käsitleda. 20 või 21 juuni 2020 ütles kahtlustatav S-le (kes teavitas sellest kannatanut), et tal on kõik õigused olemas vajadusel kannatanu maha lasta. Kaebaja soovib võtta kriminaalasja juurde kahtlustava suhtes läbiviidud väärteomenetluse nr 267021004550 toimik (relva, tulirelva olulise osa või laskemoona käitlemise nõuete ning nende arvestuse ja registreerimise korra või nõuetele mittevastava laskekõlbmatu relva käitlemise nõuete rikkumises) ja kahtlustatava relvatoimik. Kriminaaltoimikus on märge, et see sisaldab kahte pakendit DVD+R plaatidel (kogumaht ca 2,5 gb). Nendest tõenditest ei ole prokuratuur kannatanuga samasuguseid järeldusi teinud. Kaebaja kahtleb, et prokuratuur on nende tõenditega tutvunud. Kahtlustatava tegevus kannatanu suhtes on olnud järjepidev. Kolme meetri kõrguse risti püstitamine värava juurde ja hauaplatsi valmistamine ei pruugi eraldiseisvalt olla oluliselt häiriv. Kontekstis, kus kahtlustatav on kannatanut pidevalt häirinud ja andnud läbi kolmanda isiku mõista, et tal on õigus kannatanu maha lasta (omades relva), on risti püstitamine aga oluliselt häiriv ning hirmu tekitav. Ühekordne laseriga tuppa näitamine ei pruugi eraldiseisvalt olla oluliselt häiriv. Kontekstis, kus kahtlustatav on kannatanule 7

(10)1-22-3565 öelnud, et peab oma relvale lasersihiku peale, on laseriga tuppa näitamine aga oluliselt häiriv ning hirmu tekitav. Tsiviilvaidlus asjas nr X-XX-XXXXX (OÜ P hagi ja kahtlustatava vastuhagi) on pooleli, asja arutatakse Tallinna Ringkonnakohtus. Prokuratuur on teinud meelevaldseid järeldusi jõustumata kohtulahendist. Kannatanu selgitab, et Pärnu Maakohtu lahendis ei tuvastatud, et kannatanu ja/või OÜ P oleks kordagi pöördkaameratest kahtlustatavale kuuluvat kinnistut jälginud ega isegi seda, et kaamerad oleksid olnud suunatud CCC (s.o kahtlustatavaga seotud) kinnistu suunas. OÜ P selgitas tsiviilasjas, et kasutab kaameraid statsionaarsetena (s.o ei kasuta neid pöördkaameratena). Kusjuures kannatanule on teada, et kahtlustatav ja tema esindaja/kaitsja on püüdnud erinevate katsetega saavutada kaamerate suund CCC kinnistule – nt liikusid nad kaamerate ees edasi-tagasi (ilmselt lootuses, et see reageerib liikumisele), käisid kaamerat taskulambiga valgustamas (lootuses, et kaamera reageerib valgusele) jms. Sellised katsed jäid edutuks. Kaebuse esitaja ei nõustu absoluutselt riigiprokuröri väitega, et statsionaarset kasutusel olnud kolm kaamerat, millega ei ole CCC kinnistut jälgitud (kuid see olnuks teoreetiliselt võimalik) on suurem õiguste riive, kui kahtlustatava poolne tõenditega kinnitust leidnud korduv kannatanu, temaga seotud kinnistu ja lähedaste filmimine ning pildistamine. Tegemist ei ole ligilähedaseltki võrreldava olukorraga. Kahtlustatava ahistavat käitumist ei kõrvalda ega õigusta see, et kannatanul olnuks tahte korral võimalik kaamerad suunata CCC kinnistule (mida ta ei teinud!). Hauaristi puhul on pelgalt fotolt tuvastatav, et tegemist ei ole alaga, kus toimuvad kaevetööd ning selline rist ei takista mingil viisil ühegi kaevetöö teostamist. Samuti on selge, et hauarist ei varja kaamerate (mis ei ole suunatud CCC kinnistu ega hauaristi poole!) nähtavust. Menetleja ega prokurör ei ole rakendanud kahtlustatava väidete osas mistahes kriitikat. Kaebuse edasises osas on esitatud asjaolud, miks kannatanu erinevaid väiteid, nt hauatähise paigaldamise kohta, lasersihiku kasutamise osas ei vasta kaebaja nägemuses tõele. Kaebaja hinnangul tuleb tõenditest teha tegelikkuses teistsugused järeldused, s.o kahtlustatava kaitseversioon on kummutatav. Samuti selgitab kaebaja, et kannatanu ei taotlenud ajutist lähenemiskeeldu, kuna lootis, et kui asi jõuab uurimisasutusest prokuratuuri, siis võtab prokuratuur seisukoha esitada süüdistus. Kannatanu on soovinud küll lähenemiskeeldu, kuid menetleja tegevuse tõttu pole selle kohaldamiseni jõutud. Poolte vahel on küll tsiviilvaidlusi, kui kahtlustatav pole esitanud ühtegi hagi, milles nõutaks kannatanult varalise kahju hüvitamist. Samuti on esitatud kaebuses asjaolud, miks kaebaja leiab, et kahtlustatava tegevus oli tahtlik. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 6. Ringkonnakohtunik jätab kaebuse rahuldamata. 7. Kaebuse pinnalt ei ole vaidlust, et KarS § 1573 puhul on koosseisupäraseks teoks kannatanu eraelu oluline häirimine, selle hindamine objektiivse kõrvaltseisja vaatepunktist. Vaidlus on tõendite hindamise tulemusena tehtavate erinevate järelduste üle. Nimelt, prokuratuuri hinnangul viitavad kogutud tõenditest nähtuvad asjaolud, et kahtlustatava käitumisaktid, kuigi neis esineb ajaline järjepidevus, ei kujuta endast objektiivse kõrvaltvaataja positsioonilt oluliselt häirivat tegevust sel määral, et see võiks vastata KarS § 1573 koosseisupärastele tegudele. Kaebaja ei nõustu prokuratuuri seesuguse tõenditele antud hinnanguga. Nii leiab kaebaja seda, et kogutud tõenditest nähtuvad asjaolud viitavad, et Y siiski häiris oluliselt X. Prokuratuuri käsitlusest enam rõhub kaebuse argumentatsioon X subjektiivsele käsitlusele sündmustest. 8. Kaebuses on korratud, et kriminaalmenetluse jätkamine on vajalik selleks, et kuulata üle terve rida isikuid, kelle ülekuulamist tunnistajatena taotles kannatanu esindaja kaebuses Riigiprokuratuurile. Kaebuse kohaselt on nende isikute tunnistajana ülekuulamise eesmärk tuvastada kahtlustatavapoolsed häirimised ja nende intensiivsus. Ringkonnakohtunik on tutvunud menetleja poolt elektrooniliselt esitatud kriminaalasja nr 21267000537 materjaliga. Väita, et asjas jäi tegemata mõni elementaarne uurimistoiming, ei saa. Seejuures, nähtuvalt kriminaaltoimikust, on H kriminaalmenetluses juba ühe korra tunnistajana üle kuulatud. Üksikasjaliku ülevaate Y ja 8

(10)1-22-3565 X suhetest, sh nende kui naabrite vahelistest intsidentidest leiab juba X

juuli 2021 kannatanuna ülekuulamise protokollist. Kaebuses ongi tõdetud, et ka kogutud tõendid kinnitavad X olulist häirimist Y poolt. Ringkonnakohtunik nõustub riigiprokuröriga, et kõnealuste isikute ülekuulamine ei anna suure tõenäosusega tõendamiseseme asjaolude väljaselgitamise mõttes uut ja menetlust edasiviivat teavet. See tähendab, et taotlus on menetluslikult perspektiivitu. Tegu on X alluvuses töötanud töölistega. Nad oskaksid kirjeldada neidsamu sündmusi, mida X ja tunnistajad A, A, H on oma ülekuulamistel piisavalt kirjeldanud ja millede toimumise osas pole menetluses tegelikult ka vaidlust. Eelkõige on kõne all see, kuidas Y on X heaks tööd teinud töölistele X sisuliselt taga rääkinud. See asjaolu on kriminaaltoimiku pinnalt välja selgitatud. Kriminaalmenetluse jätkamist muude uurimistoimingute tegemiseks ei ole kaebuses taotletud.
Ringkonnakohtuniku hinnangul on prokuratuur menetluse läbiviimisel võtnud arvesse asjakohaseid sündmusi ja piisava põhjalikkusega selgitanud ka seda, miks üks või teine käitumisakt jäi kahtlustuse teokirjeldusest välja. Riigiprokuratuur on käsitlenud põhjalikult kaebaja väiteid selle kohta, miks ei ole kahtlustusse lisatud kõiki kannatanu poolt teda häirivana kirjeldatud juhtumeid kahtlustatavaga. Kaebuse väide nagu pole kaebaja sellekohaseid väiteid käsitletud, ei ole õige. Kuivõrd riigiprokurör on kaebusele selles osas põhjalikult ja piisavalt vastanud, siis ringkonnakohus nende seisukohtade ülekordamist vajalikuks ei pea. Prokuratuur on võtnud arvesse kaebuses toonitatud asjaolu, et kahtlustatava tegevus on olnud järjepidev. Prokuratuur on seejuures paigutanud kõnealused erinevad kahtlustatava ja kannatanu vahelised sündmused justnimelt nendevahelise suhte tervikpilti, sh toonud välja ka konkreetsed kannatanu tegevused, mis on omakorda käsitletavad häiringutena kahtlustatava privaatsusesse. Prokuratuur on asjakohaselt arvestanud kannatanu ja kahtlustatava vaheliste suhete tervikpildi käsitlemisel ka seda, et tegu ei ole olnud ühesuunalise negatiivse suhtega. Pooleliolevad erinevad menetlused viitavad, et naabritel on mõlemapoolselt pretentsioone. Kaebaja ei nõustu prokuratuuriga ka tsiviilasja nr X-XX-XXXXX kohtuotsuse pinnalt tehtud järeldustega. Kahtlustatava ja kannatanu vahelisi suhteid siiski iseloomustab ka tõik, et Pärnu Maakohus jättis XX.XX.XXXX otsusega rahuldamata kannatanu hagi kahtlustatava suhtes ja rahuldas kahtlustatava vastuhagi. Sama otsusega kohustas kohus kannatanut lõpetama kahtlustatava kinnistu jälgimine kaameratega ja sellest edaspidi hoiduma. On tõsi, et see otsus on kannatanu poolt vaidlustatud ja apellatsioonikohtu lahendit on seal oodata alles suve lõpus. Prokuratuuri seisukohad ja hinnangud on aga sellele vaatamata asjakohased. Kaebuse väiteid kahtlustatava relva seotud dokumentatsiooni menetlusse juurdevõtmist on riigiprokurör vaidlustatud määruses samuti käsitlenud, s.o see ei puutu arutataval juhul asjasse, kuivõrd kahtlustatav ei ole kannatanut relvaga ähvardanud.
Kõnealuses olukorras, kus kogutud on kõik asjassepuutuvad tõendid, saab küsimus olla vaid selles, kas need tõendid on süüdistuse esitamiseks piisavad. Kaebusest tulenebki sisuliselt ka see etteheide, et miks prokuratuur esitas küll kahtlustuse, kuid süüdistuse esitamiseni ei jõudnud. Prokuratuur on jõudnud järeldusele, et kuigi tõendid olid algselt kahtlustuse esitamiseks piisavad, siis on need süüdistuse esitamiseks ebapiisavad. Vaidlus on taandunud sellele, kas tõenditest nähtuvad asjaolud viitavad kannatanu eraelu olulisele häirimisele või mitte. Prokuratuuri argumendid on õiguslikult asjakohased. Ringkonnakohtul ei ole pädevust seejuures kohustada prokuratuuri esitama süüdistust ehk kirjutada prokuratuurile ette seda, mis järeldusi tuleb prokuratuuril tõendite hindamise tulemusena teha.

§ 30lg 1 kohaselt kannab süüdistusfunktsiooni üksnes prokuratuur.

Vastuseks sellele, et miks kulus menetlejal enda siseveendumuse tekkimisele teatud aeg, leidmaks, et kahtlustuse asjaolud pole siiski piisavad süüdistuse esitamiseks, märgib ringkonnakohus järgmist. Kõnealusel juhul ei ole tegu n-ö klassikalise ahistava jälitamise juhtumiga, s.o poolte vahel on hiljuti lõppenud suhe, üks pooltest on selgelt andnud mõista, et ei soovi enam suhelda, teine aga ei suuda emotsionaalselt sellega leppida ja igapäevaselt pommitab kannatanut sõnumitega jms. Kriminaalmenetluslikult on võimalik ja arvestades kõnealuse kuriteokoosseisu eripära, mis eeldabki pooltevahelise suhte igakülgset tuvastamist, et menetlejal oli algselt mulje ja kahtlus, mis aga nendel asjaoludel 9

(10)1-22-3565 süüdistuseni ei jõua. Läbiviidud kriminaalmenetlus selgitas piisava põhjalikkusega Y ja X kui kinnistute naabrite suhete kiiva keeranud iseloomu.

Kannatanu lepinguline esindaja esitas ringkonnakohtule ka taotluse menetluskulu hüvitamiseks. Kuna ringkonnakohus jätab kaebuse rahuldamata, jääb menetluskulu kaebaja enda kanda.
Eeltoodu alusel ning juhindudes

§ 208lg-st 1 jätab ringkonnakohus kaebuse Riigiprokuratuuri 5. mai 2022 määrusele rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 10

(10)

🔗 Ametlikule allikale