Obsah (6)

§ 199§ 266§ 64§ 68§ 75§ 76

1 Kriminaalasi nr 1-15-8071 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 01. märts 2016, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-8071 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär E

§ 199lg 2 p 7,8,9 järgi ja karistuseks mõisteti 1 aasta 2 kuud vangistust.

B.G tunnistati süüdi

§ 266

lg 2 p 1 järgi ja karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel, lugedes kergem karistus kantuks raskemaga, mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 2 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 11.-12.12.2014 ja alates 04.05.2015 karistusaja hulka. Karistuse kandmise algust arvestatakse alates 04.05.

1. 2 Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 6 korral ning reaalset vangistust kannab ta kolmandat korda. Kuritegude muster on jäänud samaks, isik paneb jätkuvalt toime vargusi majandusliku kasu saamise eesmärgil ning oma probleemide lahendamiseks. Varasemalt on teda karistatud väljapressimise, kehalise väärkohtlemise ja avaliku korra raske rikkumise eest. Kuritegude soodusteguriks on alkoholi ja narkootikumide tarbimine. Lühikese karistusaja tõttu ei ole kinnipeetavale individuaalset täitmiskava koostatud ja sotsiaalprogrammides ta osalenud ei ole.
2. aasta oktoobris töötas ta vanglas majandustöödel koristajana. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 9 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 4 kuud vangistust. Kinnipeetavat ei ole vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud. Süüdimõistetu elas enne vangistust koos vanematega xxxx. Ema J H andis teada, et ei soovi oma korterisse poega elama, kuna poeg tekitas korterile suured võlad. Ema sõnul elab ta ise xxxx ning xxxx korter on üürile antud. B.G puudub elukoht pärast vanglast vabanemist. Kinnipeetav on omandanud 7 klassi haridust xxxx koolis. Enda sõnul omandas ta
3. a metallilukksepa eriala, samas ei ole ta motiveeritud haridustee jätkamiseks. Isik on õppinud ka xxxx. Enne vangistust puudus isikul stabiilne sissetulek. Ta on käinud mitteametlikult tööl, teenitud raha kulutas alkoholile. Isikul on palju tasumata võlgnevusi ja väljavaated nende tasumiseks on halvad. TÄITISE andmetel on tal võlgnevusi 2065,97 eurot, lisaks kohtutäituri kulud. Vanglas ei toeta isikut keegi rahaliselt. Kinnipeetav ei suuda oma rahaasju korraldada, elades päev korraga. Vabanemise korral esialgne materiaalne toetus puudub, samuti puudub isikul töökoht. Kinnipeetava lähedasteks on ema ja õde. Emaga on suhted neutraalsed, ema ei usalda teda ja ei soovi temaga koos elada. Kinnipeetaval on probleemsed suhted päritoluperekonnaga. Pere on teinud jõupingutusi, et suunata teda seaduskuulekusele. Tema suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud. Suurem osa kuritegudest on toime pandud grupis. Isikut võib pidada mõjutatavaks. Isiku korduvkuritegudest nähtub, et isik pooldab riskivat, hoolimatut ja teisi ära kasutavat elustiili. Isiku enda sõnade kohaselt on tal alkoholiga probleeme. Ta kuritarvitas alkoholi ja kõik kuriteod on toime pandud alkoholijoobes. Alkoholi tarvitamise tagajärjel on ta kaotanud töökoha. Süüdimõistetu ei ole motiveeritud alkoholivabaks eluks. Viru Vangla andmetel sõltuvust ei ole diagnoositud. Narkootikumide tarbimist alustas isik
4. aastal. Isik tarvitas amfetamiini, viimane tarvitamine oli kaks aastat tagasi. Kinnipeetava sõnul tarvitas ta igapäevaselt kanepit. Isikul on diagnoositud sõltuvus, kuid narkorehabilitatsioonikeskusesse ta ravile minna ei soovi. Tal on psühhiaatrilisi probleeme ning ta saab ka vajalikku ravi. Teda on korduvalt karistatud vägivaldsete kuritegude toimepanemise eest. Isik tegutseb hetke ajendil, mõtlemata oma tegude tagajärgedele. Ta ei lahenda probleeme sihipäraselt, vaid tarvitab alkoholi ja narkootikume, vältides sellega probleemidega tegelemist. Tulevikueesmärgid on ebamäärased. Kinnipeetav ei aktsepteeri ühiskonnas kehtivaid norme, on väärteo- ja kriminaalkorras korduvalt karistatud. Ametiisikutesse suhtub ta sallivalt. Kuritegelikud hoiakud on välja kujunenud juba teismelise eas. Isik on rikkunud kriminaalhooldusel olles kontrollnõudeid ja sooritanud katseajal uusi kuritegusid. Arvestades kinnipeetava varasemat karistatust on uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 80%, uue vägivalla komponendiga kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 69%. Arvestades eeltoodut ei toeta Viru Vangla B.G ettetähtaegset vabastamist. Kui kohus otsustab B.G tingimisi ennetähtaegselt vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata talle katseaja ja 3 käitumiskontrolli pikkuseks 6 kuud. Käitumiskontrolli ajaks on soovitav kohaldada talle

§ 75lg 2 p 2,21,4,7,8 sätestatud kohustused.

Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et B.G lähedasteks vabaduses on tema ema J H ja õde oma perega. Suhted nendega on pigem neutraalsed seoses isiku varasema kriminaalse käitumisega. Ema on olemas, kuid abi ja tuge ta pojale vabanedes ei paku. Võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral soovib B.G elama asuda aadressile xxxx. Tegemist on isiku emale kuuluva korteriga. J H andis teada, et ta ei soovi oma korterisse poega elama, kuna poeg tekitas korterile suured võlad, mida tema tasuma peab. J H sõnul elab ta ise xxxx ning xxxx korter on üürile antud. Samuti ei soovi ema poega enda juurde xxxx võtta. Ema sõnul on poeg täiskasvanud inimene, kes peab ise hakkama saama. Juba vangistuses olles tuleks B.G pöörduda xxxx KOV-i poole seoses lahendust vajava elukoha probleemiga. Võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral puudub isikul vabaduses töökoht. B.G peaks end arvele võtma Eesti Töötukassas, et oleksid tagatud riigipoolsed garantiid tööturuametis pakutavate teenuste näol. B.G käitumist vabaduses mõjutas suuresti alkoholi kuritarvitamine ning tutvusringkond. Igakuine sissetulek B.G puudub, mis soodustab uute kuritegude sooritamist. Varasemad tingimuslikud karistused oma eesmärki ei ole täitnud, isik on rikkunud kontrollnõudeid ja sooritanud katseajal uusi kuritegusid. B.G kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Tal on elukoht, kuhu vabanemisel minna. Ta läheb oma ema korterisse. B.G tunnistas ka samas, et ta ei saa vastu ema tahtmist tema korterisse elama minna ning et korter on ka üürile antud. Töökohta tal vabanemisel ei ole. Ta ikkagi soovib vabaneda enne tähtaega. Ta selgitas, et läheb xxxx Linnavalitsusse, et elamispind saada, kuid praegu ta ei ole veel xxxx Linnavalitsuse poole pöördunud. Ta suudab vabaduses ise hoiduda alkoholi ja narkootikumide tarvitamisest. Abiprokurör Enn Pustak on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa B.G tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Viru Vangla poolt 11.01.2016 koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega, sh hinnanguga uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ning kinnipeetava ohtlikkusele ega toeta samuti nagu vangla B.G vangistusest ennetähtaegset vabastamist. B.G varasem elukäik ning toimepandud kuritegude arvukus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Tegemist on kaheksa korda kriminaalkorras karistatud isikuga (karistusregistri andmetel seisuga 10.02.2016 – kolm kehtivat ja viis arhiveeritud kriminaalkaristust). Isiku korduv karistatus viitab kriminaalsetele hoiakutele. Seega ei olnud uute kuritegude toimepanemine juhuslik. Varem Viru Maakohtu 16.01.2006, 21.06.2006 ja 23.07.2007 kohtuotsustega tingimisi mõistetud karistused ei ole B.G-le positiivset eripreventiivset mõju avaldanud. Süüdimõistetu ei ole õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale antud võimalust oma karistust vabaduses kanda, pannes katseajal toime uusi kuritegusid. Ta ei suutnud pärast kohtuotsuste kuulutamist jätkata seaduskuulekat elu, kuigi katseajaga talle anti selline võimalus. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, oleks tema ennetähtaegse vabastamise korral ühiskonna heaolu ohustatud. Senises kohtupraktikas on peetud ennetähtaegse vabastamise oluliseks eelduseks distsiplinaarrikkumiste puudumist. B.G distsiplinaarkorras vangistuse jooksul karistatud ei ole. Sellest aga ei saa järeldada, et õigusrikkumiste puudumine iseenesest omab märgilist tähendust isikuomaduste üle otsustamisel, sest õiguskuulekas käitumine peaks olema normiks ka kinnipidamisasutuses. Võttes arvesse süüdimõistetu poolt toimepandud kuritegude arvukust (kokku seitse varguse episoodi ajavahemikus 01.09.2014 kuni 4 29.04.2015), tema vangistusest ennetähtaegne vabastamine ei ole õigustatud. Enne vangistust oli B.G probleeme alkoholi kuritarvitamisega (karistatud väärteokorras AS § 70 ja § 71 järgi) ja narkootikumide tarbimisega (diagnoositud sõltuvus), mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Eelmainitud iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetu poolt mittevägivaldse kuriteo ja vägivalla komponendiga kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul vastavalt 80% ja 69%, mis on suur risk. Seega on eelnimetatud süüdimõistetu puhul olemas arvestatav uue kuriteo toimepanemise tõenäosus. Tema vabastamine enne tähtaega ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega (hoida ära uute kuritegude toimepanemist). Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks – nende vara ja korteripuutumatuse kaitseks on põhjendatud jätta käesoleval juhul süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegselt vabastamata. Toimikus puuduvad andmed B.G vabanemisjärgse elukoha kohta, mis ei võimalda ennetähtaegse vabanemisega kaasnevate kontrollnõuete täitmist ja raskendab käitumiskontrolli teostamist. Õigus pöörduda xxxx omavalitsuse poole ja taotleda sotsiaalpinda sotsiaalmajas, ei ole samastatav kindla elukoha olemasoluga. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasneb kriminaalhooldus ja täitmisele kuuluvad

§ 75

lg 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded ja

§ 75lg 2 sätestatud võimalikud lisakohustused.

Kuna kriminaalhoolduse ja käitumiskontrolli üks nõuetest on alalises elukohas elamise nõue, siis vabanemisjärgse alalise elukoha puudumine vangistatul välistab iseenesest

§ 75

lg 1 p 1 sätestatud kontrollnõude täitmise ning taotluse rahuldamise tema vangistusest ennetähtaegse vabastamise osas. Lisaks on kindla elukohaga seotud veel kolm kontrollnõuet (

§ 75lg 1 p 3,4,5).

Prokurör peab vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Nimetatud vangistatu puhul selliseid veenvaid erandlikke asjaolusid ei esine. Lähtudes eeltoodust ei toeta prokuratuur B.G vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

§ 76

lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu B.G ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning käesoleval hetkel kannab ta kolmandat reaalset vanglakaristust. Eeltoodust järeldub, et varasemad karistused, sealhulgas kriminaalhooldaja käitumiskontrollile allutamine, ei ole isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud, sest ta on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Sellest tulenevalt puudub kohtul kindlus, et isiku käitumiskontrollile allutamine ja talle erinevate kohustuste määramine oleksid sel korral piisavalt mõjusad vahendid, et hoida ära tema poolt uute kuritegude toime panemist. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on olnud sõltuvusainete tarvitamine, mida võib pidada uue kuriteo sooritamise peamiseks riskifaktoriks. Isikul puudub vabanemisjärgselt kindel alaline elukoht. Kuna käitumiskontrolli üks nõuetest on alalises elukohas elamise nõue, siis vabanemisjärgse alalise elukoha puudumine vangistatul välistab iseenesest

§ 75

lg 1 p 1 sätestatud kontrollnõude täitmise ning taotluse rahuldamise tema vangistusest ennetähtaegse vabastamise osas. Lisaks on kindla elukohaga seotud veel kolm kontrollnõuet (

§ 75lg 1 p 3,4,5).

Samuti puudub isikul lähedaste moraalne ja materiaalne toetus ning töökoht, mis kohtu hinnangul raskendab tema majanduslikku toimetulekut vabaduses ning võib viia uute varavastaste kuritegude toimepanemiseni. Vangla hinnangul on uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 80% ning uue vägivalla komponendiga kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 69%, milliste näol on tegemist kõrgete riskidega. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo 5 toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Lisaks märgib kohus, et karistuse tervikuna ära kandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Kohus leiab, et B.G puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua selle, et vangistuses töötas ta 2015. aasta oktoobris majandustöödel koristajana ning tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks

§ 76lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis.

Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus

§ 76; Kr

MS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik