1-15-9299/16

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

1. juuni 2016.a. Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-15-9299 Kohtukoosseis Kohtunik Larissa Prokopenko Kohtuistungi sekretär Prokurör Ingrid Koddo juuresolekul Ave Arnim (kirjalik arvamus) Asja läbivaatamise kuupäev 13.06.2016 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid G.H tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu G.H, isikukood XXX, xxx Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus MÄÄRAS: Jätta G.H tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. alates Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 26.04.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava G.H´a tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. G.H on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 09.11.2015 kohtuotsusega KarS § 424 järgi ja karistati KarS § 68 lg 1 alusel 5 kuu 27 päeva vangistusega. Karistuse kandmise algus 04.01.2016 ja lõpp 01.07.
2. Kinnipidamisasutuses G.H kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et distsiplinaarkaristusi tal pole. Isik ei andnud ühtegi aadressi, kuhu ta soovib vabaneda tingimisi enne tähtaega. Isik on registreeritud xxx ning enne vangistust elas samal aadressil. Isik ei soovi tingimisi enne tähtaega vabaneda. Isiku sõnul on tal olemas ka korter xxx, kus toimub remont. Kinnipeetaval on keskeriharidus automehhaaniku erialal. Läbi töötukassa on osalenud koolitustel – ehitus, palkmajade kursus, autode diagnostika jne. on töötanud xxx xxx, xxx Enne vangistust sai töövõimetuspensionit. Vanglas töötas majandustöödel koristajana. Vabanemisel puudub garanteeritud töökoht. Lähivõrgustikku kuuluvad vanemad, poeg, poolõde ja vend. Isiku sõnul on ta väga mõjutatav ja läheb pikemalt mõtlemata kaasa iga asjaga. Meeldib riskeerida, mõtlemata tagajärgedele. Kinnipeetav on karistatud 6 korda ning reaalset vangistust kannab
3. korda. Vabaduses tarvitas alkoholi igal nädalavahetusel. Neljal korral on teda kriminaalkorras ja kahel korral väärteokorras karistatud joobes juhtimise eest. Mõistab, et alkohol on üks 1 probleemide põhjuseid, kuid ei tunnista seda endale täielikult. Varasemalt on saanuid psühhiaatrilist ravi ning praegu vanglas saab samuti. Tegu on väga impulsiivse isikuga. On kasutanud vägivalda endise elukaaslase suhtes. Isik on ükskõikne ühiskonnas kehtivatesse reeglitesse, lähtub hetke emotsioonidest ja ei arvesta teiste isikutega. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 28%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 51%. Viru Vangla ei toeta G.H´a tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt G.H ei avaldanud aadressi, kuhu soovib vabanemisel elama minna. Garanteeritud töökoht puudub. Rahvastikuregistri andmetel on tema elukohaks xxx, kus ta elas ka enne vangistust. Isikul on 2 kehtivat kriminaalkaristust. Isik pole andnud nõusolekut tinigimisi enne tähtaega vabanemiseks. Prokurör ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. G.H ei soovi ennetähtaegset vabastamist. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ja prokuröri kirjaliku arvamusega ning ära kuulanud G.H´a arvamuse, leiab, et G.H tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. G.H on kriminaalkorras karistatud 6 korda, millest 4 korda joobes juhtimise eest. Vangistuses viibib
4. korda. Vabanedes puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht. Isik ei soovi vabaneda enne tähtaega ning ei avaldanud oma vabanemisjärgset elukohta. Distsiplinaarkaristusi pole. Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid. Kohus leiab, et arvestades kuriteo raskust ja isiku soovimatust vabaneda enne tähtaega, ei ole G.H ´a ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu G.H vabastamisega temale Viru Maakohtu 09.11.2015 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega. Kohtunik Larissa Prokopenko /digitaalselt allkirjastatud/ 2