Kriminaalasi nr 1-13-857 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 01. veebruar 2016. a Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina 28.01.2016. a) Kriminaalasja number 1-13-

§ 121

järgi ja karistuseks on mõistetud 10 kuud vangistust;

§ 199lg 2 p 9Kar

S § 25 lg 2 järgi ja karistuseks on mõistetud 2 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja mõisteti liitkaristuseks 10 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 25.07.-26.07.2012. a, s.o 2 päeva. Ärakandmisele kuuluvaks karistuseks oli 9 kuud 28 päeva vangistust.

§ 74

lg 5 ja

§ 65

lg 2 alusel suurendati uute kuritegude eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsusega, s.o 20.02.2012. a Tartu Maakohtu poolt mõistetud karistuse ärakandmata osa- 1 aasta pikkuse vangistuse võrra ning mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 9 kuud 28 päeva vangistust.

§ 69

lg 1 alusel asendati mõistetud vangistus 1326 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrati

§ 69

lg 3 alusel 2 aastat.

§ 69

lg 4 alusel kohustati L.A järgima

§ 75lg 1 sätestatud kontrollnõudeid.

Kohtuotsus jõustus 18.05.

1. a. Pärnu Maakohtu 26.05.
2. a määrusega kriminaalasjas nr 1-13-857 pöörati täitmisele L.A-le 12.03.
3. a Pärnu Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 1 kuu 15 päeva vangistust. Määrus jõustus 22.09.
4. a. Kinnipeetava karistusaeg algas 22.05.
5. a ja lõpeb 07.07.
6. a.

§ 76

lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Võimalus tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 15.12.2015. a. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava L.A vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistungil prokurör ei osalenud ning sisulist arvamust esitanud ei ole . Prokurör märgib vaid, et sarnaselt Tartu Vanglaga ei toeta ta L.A tingimisi enne tähtaega vabastamist. L.A avaldas, et soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda. Kinnipeetav selgitas, et soovib nii endale kui ka teistele tõestada, et ta suudab elada korralikult ja seaduskuulekalt. Vabanemisel loodab ta saada tööle varasemasse töökohta, esmase sissetuleku tagab töövõimetuspension. L.A tunnistab alkoholiprobleemi ja soovib saada ravi. Kinnipeetava sõnul ootavad teda vabaduses ema ja kaks tütart. Kaitsja leiab, et L.A-le ei saa muud ette heita kui varasemat karistatust. L.A on soov ennast muuta ja kahtlemata on tal vaja välist abi. Peamiseks probleemiks on L.A puhul alkohol. L.A on öelnud, et enam ta alkoholiga tegemist teha ei taha ja ta on valmis alluma ravile. L.A on olemas vabaduses elukoht ema juures, tööd soovib otsida. Esialgse sissetuleku kindlustab invaliidsuspensioni. L.A on kaks väikest last, kes vajavad abi ja toetust, kuna laste ema on töötu. Kaitsja leiab, et kuigi L.A on varem korduvalt karistatud, ei ole teda varem tingimisi vabastatud, mistõttu palub kaitsja kohtul L.A vabastada enne tähtaega ja riskide maandamiseks seada kõik kohustused, mis on toodud välja kriminaalhooldaja arvamuses. KOHTU SEISUKOHT

§ 76

lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. 2

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. L.A on eelnevalt kriminaalkorras karistatud 18 korda, neist 13 karistust on arhiveeritud. Vanglakaristust kannab L.A juba 9 korda. Varem on L.A karistatud varguste, kelmuste, omastamise, auto ärandamise, dokumentide võltsimise ja rikkumise, kinnipeetavana narkootilise/psühhotroopse aine omamise eest, samuti on ta vahistatuna põgenenud, rikkunud ohutu liiklemise eeskirju ja pannud toime kehalise väärkohtlemise. Käesolevat karistust kannab kehalise väärkohtlemise ja varguse katse eest. L.A karistusandmetest nähtub, et kinnipeetavat on õiguskuulekale teele püütud suunata eriliigiliste karistustega. Korduvalt on talle antud võimalus karistust kanda ka vabaduses. Näiteks Pärnu Maakohtu 17.11.

1. a otsusega 1-10-10174 asendati vangistus üldkasuliku tööga, Tartu Maakohtu 20.02.
2. a otsusega 1-11-13836 vabastati süüdimõistetu karistusest tingimisi 2 aasta 6 kuu pikkuse katseajaga. Ka käesoleva Pärnu Maakohtu 12.03.
3. a kohtuotsusega 1-13-857 asendati mõistetud vangistus esmalt üldkasuliku tööga. Seega ükski varasematest karistustest ei ole süüdimõistetule piisavalt positiivset mõju avaldanud ning oma eesmärki täitnud, L.A on jätkanud kuritegude toimepanemist. Asjaolud, mis süüdlase arvates võiksid käesolevalt toetada teda vabanemisel ja hoida eemal uute kuritegude toimepanemisest, esinesid ka eelmiste kuritegude toimepanemise ajal. L.A oli elukoht, lähedased ja ta oli väidetavalt selgelt teadvustanud, et alkoholi tarvitada ei tohi. Sellele vaatamata hakkas ta uuesti tarvitama alkoholi, mistõttu ei täitnud kontrollnõudeid ega sooritanud ka määratud üldkasulikku tööd ja karistus tuli täitmisele pöörata. Kohus leiab, et eelpool kirjeldatud asjaoludel vangistust kandva isiku vabastamine enne karistuse tähtaja lõppemist ja seda sisuliselt teist korda sama karistuse ajal, ei ole põhjendatud ja oleks selgelt vastuolus karistuse mõistmise põhimõtetega ning riivaks ka ühiskonna õiglustunnet. Eelneva põhjal leiab kohus, et L.A tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Menetluskulud L.A tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 28.01.
4. a kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat Rainer Objartel. Kaitsja esitas 28.01.
5. a kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 133,44 eurot. Kohus on leidnud, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitanud pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 133,44 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS §-le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb L.A-lt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg
6. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3