Obsah (9)

§ 121§ 199§ 64§ 68§ 74§ 65§ 69§ 75§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18. veebruar 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-13-857 Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Va

§ 121järgi ja karistuseks mõisteti 10 kuud vangistust.

Sama otsusega tunnistati R.A süüdi ka

§ 199

lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ja karistuseks mõisteti 2 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja mõisteti liitkaristuseks 10 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 25.07.201226.07.2012, s.o 2 päeva. Ärakandmisele kuuluvaks karistuseks oli 9 kuud 28 päeva vangistust.

§ 74

lg 5 ja

§ 65

lg 2 alusel suurendati uute kuritegude eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsusega, s.o 20.02.2012 Tartu Maakohtu poolt mõistetud karistuse ärakandmata osa - 1 aasta pikkuse vangistuse võrra, ning mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 9 kuud 28 päeva vangistust.

§ 69

lg 1 alusel asendati mõistetud vangistus 1326 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrati

§ 69

lg 3 alusel 2 aastat.

§ 69

lg 4 alusel kohustati R.A järgima

§ 75lg 1 sätestatud kontrollnõudeid.

Kohtuotsus jõustus 18.05.

1. 1.
2. Pärnu Maakohtu 26.05.2015 määrusega kriminaalasjas nr 1-13-857 pöörati täitmisele R.A-le 12.03.2013 Pärnu Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 1 kuu 15 päeva vangistust. Määrus jõustus 22.09.
3. 1.
4. Karistuse kandmise aja algus 22.05.2015 ja lõpp 07.07.
5. Maakohtu määrus
6. Tartu Maakohtu 01.02.2016 määrusega jäeti R.A vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamata. Maakohtu hinnangul on süüdimõistetu täitnud formaalsed eeldused ennetähtaegseks vabanemiseks. Materiaalsed eeldused on täitmata. 2.
7. R.A on kriminaalkorras karistatud 18 korral, neist 13 karistust on arhiveeritud. Vanglakaristust kannab R.A juba üheksandat korda. R.A karistusandmetest nähtub, et kinnipeetavat on õiguskuulekale teele püütud suunata eriliigiliste karistustega. Korduvalt on talle antud võimalus karistust kanda ka vabaduses. Näiteks Pärnu Maakohtu 17.11.2010 otsusega 1-10-10174 asendati vangistus üldkasuliku tööga, Tartu Maakohtu 20.02.2012 otsusega 1-11-13836 vabastati süüdimõistetu karistusest tingimisi 2 aasta 6 kuu pikkuse katseajaga. Ka käesoleva Pärnu Maakohtu 12.03.2013 kohtuotsusega 1-13-857 asendati mõistetud vangistus esmalt üldkasuliku tööga. Seega ükski varasematest karistustest ei ole süüdimõistetule piisavalt positiivset mõju avaldanud ning oma eesmärki täitnud, R.A on jätkanud kuritegude toimepanemist. 2.
8. Asjaolud, mis süüdlase arvates võiksid käesolevalt toetada teda vabanemisel ja hoida eemal uute kuritegude toimepanemisest, esinesid ka eelmiste kuritegude toimepanemise ajal. R.A oli elukoht, lähedased ja ta oli väidetavalt selgelt teadvustanud, et alkoholi tarvitada ei tohi. Sellele vaatamata hakkas ta uuesti tarvitama alkoholi, mistõttu ei täitnud kontrollnõudeid ega sooritanud ka määratud üldkasulikku tööd ja karistus tuli täitmisele pöörata. Maakohus leidis, et eelpool kirjeldatud asjaoludel vangistust kandva isiku vabastamine enne karistuse tähtaja lõppemist ja seda sisuliselt teist korda sama karistuse ajal, ei ole põhjendatud ja oleks selgelt vastuolus karistuse mõistmise põhimõtetega ning riivaks ka ühiskonna õiglustunnet. Määruskaebus
9. Tartu Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu kaitsja, kes palub maakohtu määruse tühistada ja vabastada R.A ennetähtaegselt vangistusest. Kaitsja hinnangul ei ole maakohtu määrus piisavalt põhjendatud, jäetud on arvestamata vangla poolt välja toodud positiivsed asjaolud ning on tehtud tuvastatud faktilistest asjaoludest ebaõiged järeldused. Süüdimõistetu on üles näidanud soovi käituda edaspidi seadusekuulekalt, on motiveeritud oma elukorraldust muutma, minema tööle ning ravile alkoholi tarvitamisest vabanemiseks. Lisaks on süüdimõistetul 2 väikest last, kes vajavad abi ja toetust. Kriminaalhooldusel soovib süüdimõistetu osaleda riskivaldkondi käsitlevates sotsiaalprogrammides. Samuti on maakohus jätnud arvestamata kinnipeetava vabanemisjärgsed elutingimused. Isikul puudub töökoht, kuid R.A on huvitatud töötamisest või töötukassasse pöördumisest. R.A on 60% töövõimetu ning saadav invaliidsuspension kindlustab majanduslikku toimetulekut. Kriminaalhooldus aitaks süüdimõistetul ühiskonnas hakkama saada. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
10. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab, et R.A vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud.
11. Ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt välja toodud R.A suhtes esinevate positiivsete asjaoludega ning peab veel täiendavalt positiivseks, et süüdimõistetul puuduvad vangistuses distsiplinaarkaristused, kuid samas leiab, et

§ 76

lg-s 4 toodud asjaolusid tuleb hinnata nende kogumis, mistõttu ringkonnakohus leiab, et maakohus on R.A vabastamise otsustamisel arvesse võtnud kõiki positiivseid kui ka negatiivseid asjaolusid ning määruskaebuses ei ole välja toodud uusi asjaolusid, mis tingiksid maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale jõudmise. Põhistustega mittenõustumine ei ole käsitletav põhistuste puudumisena. Kõik

§ 76

lg 4 sätestatud asjaolud ei ole ühe kaaluga ning juhul, kui positiivseid asjaolusid esineb arvuliselt isegi rohkem, ei ole automaatselt tagatud kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabanemine. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et ei esine selliseid asjaolusid kogumis, mis tingiksid R.A ennetähtaegse vabastamise. Üksnes asjaolu, et süüdimõistetul on 2 last, kes vajavad tema abi ning kriminaalhooldus aitaks tal paremini ühiskonnas hakkama saada, ei ole ennetähtaegsel vabanemisel määravaks asjaoluks.

1. Ringkonnakohus peab veelkord vajalikuks rõhutada, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. R.A puhul kogumis ei esine selliseid veenvaid positiivseid asjaolusid, mis võimaldaksid käesoleval ajal tema ennetähtaegset vabastamist ning selliste asjaolude esinemisele ei viita ringkonnakohtu hinnangul ka määruskaebus. Arvestades, et süüdimõistetule on varasemalt korduvalt mõistetud kergemaliigilisi karistusi ning korduvad uued võimalused kanda karistust vabaduses ei ole talle mõju avaldanud, siis arvestades esinevaid positiivseid asjaolusid ning karistuse reaalset lõpuni kandmist, võib loota, et süüdimõistetu saab aru tehtud vigadest ning käitub edaspidi õiguskuulekalt. Vaatamata sellele, et isikule makstakse invaliidsuspensionit ning tal on pensionärist toetav ema, on tulenevalt rahaliste nõuete suurusest (2226,29 eurot) jätkuvalt oht uute kuritegude toimepanemiseks majandusliku kasu saamise eesmärgil. Lisaks on korduva kuriteo kui ka vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva 2 aasta jooksul märkimisväärselt kõrge.
2. Kaitsja on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks, milles taotleb tasu summas 72 eurot, sh käibemaks 12 eurot. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus sellises suuruses on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 187 lg 2 alusel tuleb R.A hüvitada R. Objarteli kaitsjatasu 72 eurot.
3. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu 01.02.2016 määrus muutmata ning süüdimõistetu kaitsja määruskaebus rahuldamata. Tiit Lõhmus Aarne Sarjas Maarika Kuusk