← Eesti

4-19-5640/17

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg

  1. jaanuar 2020 (kirjalik menetlus) Väärteoasja number 4-19-5640 (2780,19,013532) Kohtukoosseis Maarika Kuusk Väärteoasi K.H, Liiklusseaduse (LS) § 224 lg 2 järgi Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
  2. novembri 2019 kohtuotsus Vaidlustatud lahend Apellatsiooni esitaja K.H Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet. Lõuna prefektuur. Esindaja inspektor Kristiina Soe Menetlusalune isik K.H (isikukood: 36903232727); ei tööta, töövõimetuspensionär; elukoht: XXX. RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
  3. novembri 2019 kohtuotsus muutmata ja K.H apellatsioon rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD: Kassatsioon esitatakse otsuse teinud Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  4. Väärteoprotokolli kohaselt juhtis K.H
  5. novembril
  6. a kell 10.22 Tartu maakonnas Peipsiääre vallas Vara-Kaitsemõisa mnt
  7. km mootorsõidukit Mercedes Benz L210D registreerimisnumbriga XXX juhile keelatud seisundis, kus ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,67 mg. Oma käitumisega rikkus K.H liiklusseaduse LS § 69 lg 3 nõudeid ja pani toime LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. MAAKOHTU OTSUS
  8. Tartu Maakohtu
  9. novembri
  10. a otsusega tunnistati K.H LS § 224 lg 2 järgi süüdi ja teda karistati juhtimisõiguse äravõtmisega 8 kuuks alates kohtuotsuse jõustumisest.
  11. Kohus luges väärteoprotokollis kirjeldatud teo tõendatuks. Menetlusaluse isiku süü on tõendatud menetlusaluse isiku enda ütlustega, tema kinnipidamise protokolli ja sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega.
  12. Subjektiivsest küljest tegutses K.H vähemalt kaudse tahtlusega. K.H süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.
  13. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on K.H karistatud Tartu Maakohtu
  14. augusti
  15. a otsusega nr 1-15-5809 KarS § 424 järgi 10-kuulise vangistusega, mis jäeti KarS § 74 alusel 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseajaga tingimisi täitmisele pööramata. Katseaeg lõppes
  16. veebruaril
  17. a. Samuti karistati K.H Politsei- ja Piirivalveameti
  18. juuni
  19. a otsusega LS § 224 lg 2 järgi rahatrahviga 180 trahviühikut (s.o 720 eurot) ja lisaks
  20. oktoobri
  21. a otsusega LS § 224 lg 2 järgi 15-päevase arestiga. Seega iseloomustab K.H liiklusrikkumiste korduv toimepanemine, mis on seotud alkoholi tarvitamisega. Õigusrikkumiste toimepanemine on oluliselt suurenenud
  22. aastal, mil ta pani lühikese aja jooksul toime 3 väärteorikkumist. Ka määratud rahatrahv on seni tasumata ning aresti kandmine ootas K.H alles ees. K.H ei ole mõjutanud seaduskuulekusele eriliigilised väärteokaristused, mistõttu leidis kohus, et kõige suurema tõenäosusega välistab K.H üldohtliku käitumise vaid liiklusest kõrvaldamine. Senini on K.H-le karistuste mõistmisel vastu tuldud ja tulenevalt tema väidetest tervisliku seisundi kohta jäetud tema juhtimisõigus ära võtmata. K.H on sellist riigipoolset vastutulekut äärmiselt vastutustundetult ja nahaalselt ära kasutanud, s.o kaubelnud endale leebemat või sobivamat karistust tervislikule seisundile viidates. Sel korral ei piisa aga enam rahatrahvi ega aresti määramisest, kuna oma korduva käitumisega on K.H seadnud potentsiaalsesse ohtu enda ja teised ning nende vara. Ka isiku teadmine teda eesootavast raskeimast väärteokaristuse kandmisest (aresti kandmine alates
  23. novembrist
  24. a), ei pannud teda hoiduma samasuguse rikkumise toimepanemisest. Juhtumisõiguse äravõtmisel arvestas kohus, et tegemist on esmakordselt K.H-lt juhtimisõiguse äravõtmisega. Samuti arvestas kohus K.H isikut ja süü suurust (lühikese aja jooksul toime pandud kolmas rikkumine), mistõttu määras kohus sanktsiooni, mis on LS § 224 lg 2 sanktsiooni keskmisest veidi kõrgemas määras. APELLATSIOON
  25. Apellatsioonis palub K.H maakohtu otsuse uuesti üle vaadata ja vähendada juhtimisõiguseta oleku aega. Ta peab karistust liiga karmiks. 8 kuud on liikumispuudega isiku jaoks liiga pikk aeg. K.H elab maal ning lähima kaupluseni on 7 km, arstiabini aga 30 km, mistõttu on ta juhtimisõigust omamata raskustes. Apellant kahetseb tehtut. KOHTUVÄLISE MENETLEJA SEISUKOHT
  26. Kohtuväline menetleja palub jätta maakohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. 7.1 Kaebuses on viidatud menetlusaluse isiku raskele liikumispuudele. K.H ei saa pidada isikuks, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu, sest vastavaid dokumente esitatud ei ole. Sotsiaalkindlustuseameti või muu asjakohase ametiasutuse poolt väljastatud dokumentideta ei saa menetlusalusele isikule liikumispuuet omistada. Menetlusaluse isiku suusõnalisi selgitusi ei saa pidada piisavaks. 7.2 K.H viited tema elukoha kaugusele lähimast kauplusest ning arstiabist ei välista mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist. K.H on retsidiivsusele kalduv ja võib jätkuvalt toime panna samalaadseid rikkumisi. 2 7.3 Erakorraliste meditsiiniliste probleemidega saab menetlusalune isik abi kiirabilt. Teiste tavapäraste toimetuste tegemiseks aga kasutada ühistransporti. Teeregistri (https://teeregister.mnt.ee/reet/map) andmetel asub K.H maja ees „Tootsi“ bussipeatus, mida bussiinfo (www.peatus.ee) andmetel teenindab päevas vähemalt neli maakonnaliini. 7.4 K.H juhtimisõiguse äravõtmine on aktuaalne ning asjakohane arvestades menetlusaluse isiku varasemaid kehtivaid karistusi (rahatrahv ning arest). Seega ei ole menetlusalune isik karistustest järeldusi teinud. Eelnevad karistused ei ole isikule soovitud mõju avaldanud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  27. Hinnates kogutud tõendeid nende kogumis tuvastas maakohus koosseisupärase, õigusvastase ja süülise väärteo toimepanemise väärteoprotokollis esitatud asjaoludel. Apellant enda süüditunnistamist LS § 224 lg 2 järgi ei vaidlusta leides siiski karistuse olevat liiga karmi. Ta palub vähendada sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise aega.
  28. Ringkonnakohus jätab K.H karistuse muutmata. KarS § 56 lg 1 kohaselt on isikule mõistetava karistuse aluseks tema süü. Kohtupraktikas arvestatakse lisaks karistuse mõistmisel ka süüdlase isikut iseloomustavaid andmeid ja õiguskorra huvisid. Isiku süü hindamisel tuleb lähtuda eelkõige asjas tuvastatud faktilistest asjaoludest ja nendes kajastuvast teo ebaõiguse mahust, samuti KarS §-s 57 sätestatud karistust kergendavatest ja KarS §-s 58 loetletud karistust raskendavatest asjaoludest. Süü suurus on objektiivsete tunnuste – teo ja selle tagajärje kaudu mõõdetav ja kohus on kohustatud hindama tagajärje raskust, teo taunitavust ja raskust, teo korduvust jne. Samuti tuleb anda hinnang teos avalduvale subjektiivsele süü suurusele (tahtlus või ettevaatamatus, teos avalduv suhtumine normi jne). Ringkonnakohus ei saa maakohtu otsusele etteheiteid teha – see vastab karistuse mõistmise põhistatuse nõuetele ning kohtu siseveendumuse kujunemine on konkreetse karistuse liigi ja määra valikul jälgitav.
  29. Ringkonnakohtu hinnangul puuduvad apellatsioonis argumendid, mis lükkaksid ümber kohtu järeldused karistuse liigi ja määra osas. Kohtupraktikas valitseva põhimõtte kohaselt on kõrgema astme kohtu poolt maakohtus mõistetud karistuse muutmine põhjendatud üksnes juhul, kui kõrgema astme kohus muudab süüdistatava teo kvalifikatsiooni või kui ilmnevad asjaolud viitavad selgelt sellele, et madalama astme kohus pole arvesse võtnud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid või on valesti tõlgendanud KarS §-s 56 täheldatud karistuse mõistmise aluseid.
  30. Praeguses asjas on maakohus põhjendanud, miks muud karistusliigid menetlusalusele isikule mõju ei avaldaks. Maakohus on andnud hinnangu ka K.H süüle lähtudes asjas tuvastatud faktilistest asjaoludest ja nendes kajastuvast teo ebaõiguse mahust. Arvestades isiku süü suurust, aga ka eri- ja üldpreventiivseid eesmärke, ei ole ringkonnakohtu arvates tegemist ebaproportsionaalselt karmi karistusega. Ringkonnakohtu seisukohta ei muuda K.H apellatsiooni väited. Asjaolu, et juhtimisõiguse äravõtmine raskendab elutähtsate teenuste kättesaamist, ei välista mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist. Nõustuvalt kohtuvälise menetleja esindajaga leiab ka ringkonnakohus, et K.H on retsidiivsusele kalduv ja võib jätkuvalt toime panna samalaadseid rikkumisi.
  31. Apellandi väidetav liikumispuue on tõendamata. Juba ringkonnakohtu
  32. oktoobri
  33. a otsuses nr 1-15-5809 selgitati K.H-le, et tuginedes juhtimisõiguse vajadusele liikumispuude tõttu, tuleb vastavat väidet põhistada. Riigikohtu
  34. juuli
  35. a otsuses väärteoasjas nr 3-1-1-3708 on antud juhised KarS § 50 lg 2 rakendamiseks. Selles otsuses nenditakse esmalt, et mootorsõiduki kasutamine seoses liikumispuudega tähendab seda, et isik kasutab puudest tingitult enda igapäevase elu korraldamisel liiklemiseks mootorsõidukit. Mootorsõiduki kasutamine peab seejuures olema isiku puude tõttu vältimatult vajalik (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus 3 kriminaalasjas nr 3-1-1-91-07, p 7). KarS § 50 lg 2 eelduste tuvastamine peab aga toimuma järgmiselt. Esmalt tuleb kohtul tuleb välja selgitada, kas isikul on tuvastatud liikumispuue kooskõlas puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (PISTS) ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega. Seejärel peab kohus tuvastama, kas isiku jaoks on liikumispuudest tingitult hädavajalik mootorsõiduki juhtimisõiguse olemasolu. Selle kindlakstegemisel tuleb lähtuda muu hulgas menetlusaluse isiku puude olemusest ja raskusest, vajadusest käia ravi- või rehabilitatsiooniasutuses, samuti isiku töö ning õpingute asukohast. Kohus peab hindama ka isikule kättesaadavaid alternatiivseid liiklemisvõimalusi, sh ühistranspordiühendust. Selleks on võimalik kasutada kõiki väärteomenetluses lubatud tõendeid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-70-14).
  36. K.H ei esitanud ringkonnakohtule tõendeid, mille alusel saaks tuvastada, et ta kasutab puudest tingitult enda igapäevase elu korraldamisel liiklemiseks mootorsõidukit ning see on tema liikumispuude tõttu vältimatult vajalik. Esitatud ei ole dokumente, et menetlusalusel isikul oleks tuvastatud liikumispuue kooskõlas seadusega. Seetõttu puuduvad ringkonnakohtul tõendid, mille alusel hinnata, kas isikul on liikumispuudest tulenevalt vältimatult vajalik mootorsõiduki juhtimise olemasolu. Kohtuvälise menetleja esindaja kirjalikus seisukohas märgitakse, et K.H maja ees asub „Tootsi“ bussipeatus, mida bussiinfo andmetel teenindab päevas vähemalt neli maakonnaliini. Seega on K.H võimalik käia raviasutuses bussiga.
  37. Apellatsioonis on K.H avaldanud juhtunu pärast kahetsust. Ringkonnakohus seda kahetsust siiraks ei pea. Nagu ka maakohus märkis, on K.H
  38. aastal lühikese ajavahemiku jooksul toime pannud kolm samaliigilist liiklusrikkumist. Korduvate liiklusrikkumiste toimepanemine ning K.H kohtuistungil antud selgitused toimunu kohta ei veena ringkonnakohut menetlusaluse isiku kahetsuse siiruses.
  39. Eeltoodut arvestades ja juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu
  40. novembri
  41. a otsuse muutmata ning apellatsiooni rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.