1-15-9576/28

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-9576 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. märtsi
3. a määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu P.A (isikukood XXX) kaitsja advokaat Andres Veski, määruskaebus RESOLUTSIOON
4. Jätta Viru Maakohtu
5. märtsi
6. a määrus muutmata ja P.A kaitsja Andres Veski määruskaebus rahuldamata.
7. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Sirje Must kaudu 24 eurot (sh käibemaks 4 eurot) advokaat Andres Veskile määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
8. Mõista P.A-lt välja menetluskulud, s.o kaitsja tasu advokaat Andres Veski poolt osutatud õigusabi eest 24 eurot riigituludesse.
9. P.A tasuda väljamõistetud summa Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB a/a EE351010052031000004, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a EE873300333499990003, Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a EE401700017002872300 või Swedbank a/a EE
10. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99915700092265 ja selgitus „P.A 1-15-9576 menetluskulud“.
11. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
12. P.A tunnistati Tartu Maakohtu
13. detsembri
14. a kohtuotsusega süüdi KarS 1 § 423 järgi ning KarS § 65 lg 2 ja § 68 lg 1 alusel karistati vangistusega 9 kuud 27 päeva. Kinnipeetava karistusaeg algas
15. septembril 2015 ja lõpeb
16. juulil
17. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimalus avanes tal
18. veebruaril
20. Viru Maakohtu
21. märtsi
22. a määrusega jäeti P.A vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. 2.1 Arvestades P.A toimepandud kuriteo asjaolusid, tema käitumist kriminaalhoolduse ajal (on rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid) ja vabaduses viibides (uue kuriteo toimepanemine katseajal, samuti käitumiskontrolli nõuete rikkumine), ei ole tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Kuna isik on jätkanud kuritegelikku eluviisi sõltumata karistuse asendamisest tingimisi vangistusega, ei osuta kriminaalhooldus talle piisavat mõju ja oleks ebaotstarbekas. Oleks kergemeelne arvata, et varem karistatud isik, kelle katseaeg on ebaõnnestunud, hakkab nüüd kriminaalhooldaja kontrolli all elama uut, seaduskuulekat elu. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. 2.2 Olenemata kindla elukoha olemasolust ning lähedaste toetusest, puudub kohtul veendumus, et P.A suudaks kuritegelikust käitumisest hoiduda. Samad asjaolud esinesid ka enne P.A vangistusse sattumist, kui isik viibis katseajal, kuid sellegipoolest jätkas ta kuritegelikku eluviisi. See tähendab, et isik ei ole huvitatud õiguskuulekast elust. Lisaks puudub P.A garanteeritud töökoht. P.A tasumata võlanõuded on üheks uue kuriteo toimepanemise riskiteguriks. 2.3 Kehtiva kohtupraktika kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06, p 8.1). P.A puhul ei ole see tingimus täidetud (isikul on üks kehtiv distsiplinaarkaristus). See näitab, et P.A ei ole ka kinnipidamisasutuses suutnud järgida kehtivaid reegleid, ning võimaldab järeldada, et ta ei ole motiveeritud käituma õiguskuulekalt.
23. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse P.A kaitsja, kes taotleb määruse tühistamist ja P.A vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. 3.1 Kaitsja möönab, et P.A on ka varem kriminaalkorras karistatud. Vaatamata sellele on kaitsja seisukohal, et kinnipeetavat on võimalik ennetähtaegselt vabastada. Vangla iseloomustuses on ära toodud ettepanekud kriminaalhoolduse korral lisakohustuste määramiseks. Ka prokurör ei seisa vastu P.A ennetähtaegsele vabastamisele. Nõustuda tuleb prokuröriga, kes on oma arvamuses märkinud, et ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate vahenditega. Käitumiskontrolli jooksul on P.A jätkuvalt võimalik maandada uute kuritegude toimepanemise riski. 3.2 Vabastades kinnipeetava praegusel ajal vangistusest, on tema üle võimalik teostada kontrolli kuue kuu kestel. Ennetähtaegse vangistusest vabastamise efektiivsus oleks suurem karistuse kandmisest vanglas kuni
24. juulini
25. Olukorras, kus isik kannab esimest reaalset vangitust, on sellel sageli kaalukas preventiivne mõju ning isegi kui varasemad kriminaalhooldused on ebaõnnestunud, on esimene vangistus sageli see, mis võib suunata isiku õiguskuulekale käitumisele. 2 2 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
26. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja määruskaebusega, nõustub maakohtu seisukohaga ja leiab samuti, et P.A vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Vastuseks määruskaebuses esitatud väidetele selgitab ringkonnakohus järgnevat.
27. Määruskaebuses ei esita kaitsja vastuväiteid maakohtu argumentidele, ent on jätkuvalt seisukohal, et P.A oleks võinud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Seejuures rõhutab kaitsja asjaolu, et tegemist on P.A esimese reaalse vanglakaristusega, mis on eeldatavasti osutanud talle tugevat mõju. Seejuures märgib kaitsja sedagi, et ka prokuratuur ei ole süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise vastu. Ringkonnakohus seevastu jääb kaitsjast ja prokurörist lahknevale seisukohale. Iseenesest soostub kriminaalkolleegium kaitsja seisukohaga, et esimest korda reaalses vangistuses viibivate isikute puhul võiks eeldada, et vabadusekaotus on pannud neid oma käitumise üle põhjalikult järele mõtlema ning nad on motiveeritud vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral täitma sellega kaasnevaid kontrollnõudeid ja -kohustusi. P.A puhul ringkonnakohtul aga sellist arvamust ei kujunenud.
28. Kõhklusi P.A võimekuses ja soovis alustada uut, seaduskuulekat elu, tekitab ringkonnakohtus asjaolu, et P.A on tema noorele eale vaatamata juba kolmel korral kriminaalkorras karistatud. Esimesel korral karistati teda tingimisi vangistusega, kuid P.A pani katseajal toime uue kuriteo. Teisel korral asendati mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, kuid ka see karistusmeede ei pannud teda oma käitumist korrigeerima. Kolmanda kohtuotsusega mõisteti P.A-le reaalne vangistus, mida süüdimõistetu hetkel kannab. Eeltoodu alusel ei saa väita, et P.A-le ei oleks juba korduvalt antud võimalusi end parandada ning kanda mõistetud karistusi vabaduses. P.A aga pole saadud võimalusi kasutanud. Kuna P.A karistusaja lühidusest tingituna ei ole talle koostatud individuaalset täitmiskava, on kohtul keeruline hinnata tema edusamme vangistuses. Küll aga jääb kinnipeetava iseloomustusest silma, et P.A on kehtiv distsiplinaarkaristus vangla sisekorraeeskirjade rikkumise eest. See asjaolu tekitab ringkonnakohtus kahtlusi, et tema soov end parandada võib olla üksnes paljasõnaline ning kantud soovist vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. Seetõttu ei ole ringkonnakohtul kujunenud veendumust, et P.A ei jätkaks vangistusest vabanedes uute kuritegude toimepanemist.
29. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
30. P.A kaitsja esitas taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal määruskaebuse koostamisele pool tundi, mille eest taotleb ta tasu 24 eurot (sh käibemaks 4 eurot). Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1, § 22 lg-st 7, § 21 lg-st 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse
31. detsembri
32. a otsuse (muudetud
33. septembri
34. a otsusega) punktidest 1, 2 ja 23 juhindudes rahuldada. Kuna kolleegium teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jääb eelmärgitud menetluskulu KrMS § 187 lg 2 alusel P.A kanda. Aarne Sarjas Maarika Kuusk 3 3 Mati Kartau 4 4