1-22-266 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. veebruar 2022, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-22-266 (21233000952) Kohtukoosseis Eesistuja kohtuni

§ 25

lg 2 järgi, üldmenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri Kangur Süüdistatav Pavel Bubnov ringkonnaprokurör Andreas Elukoht XXX, viibimiskoht Viru Vangla, isikukood 38807303718, Eesti Vabariigi kodakondsus, XXX, emakeel – vene keel, ei tööta. Varasem karistatus: puudub Tõkend – vahistamine, vahistamise algus – 04.09.2021, vahistamine on pikendatud kuni 04.02.2022. Kaitsja Vandeadvokaadi abi Igor Belugin Kohtuistungi toimumise aeg 11.02.2022, 14.02.2022, 15.02.2022 RESOLUTSIOON Tunnistada Pavel Bubnov süüdi KarS §

§ 25lg 2 järgi ning ja mõista talle karistuseks 7 (seitse) aastat vangistust.

1 1-22-266 Karistusaega arvestada alates 04.09.

1. Pavel Bubnovile valitud tõkend, vahistamine, jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada. Asitõendid: - CD-R plaat ning DVD-R plaat, mis asuvad kriminaalasja materjalides, jätta hoiule kriminaalasja materjalide juurde KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel; - kaks kööginuga, mis asuvad kriminaalasja materjalides, konfiskeerida ning hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel. Mõista Pavel Bubnovilt Eesti Vabariigi kasuks välja: - sundraha summas 1635 (üks tuhat kuussada kolmkümmend viis) eurot; - kaitsja v.adv.abi Igor Belugini poolt kohtueelses menetluses osutatud õigusabi kulud summas 1043 (üks tuhat nelikümmend kolm) eurot 18 senti; - kannatanu kohtuarstliku ekspertiisi (ekspertiisiakt nr XXX) tegemisega seotud kulud summas 84 (kaheksakümmend neli) eurot; - DNA-ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 21E-GE0878) tegemisega seotud kulud summas 1596 (üks tuhat viissada üheksakümmend kuus) eurot; - DNA-ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 21E-GE0933) tegemisega seotud kulud summas 57 (viiskümmend seitse) eurot; - P. Bubnovi ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi (ekspertiisiakt nr XX) tegemisega seotud kulud summas 255 (kakssada viiskümmend viis) eurot; - P. Bubnovi kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia ekspertiisi (ekspertiisiakt nr XXX) tegemisega seotud kulud summas 1779 (üks tuhat seitsesada seitsekümmend üheksa) eurot 80 senti; - kaitsja v.adv.abi Igor Belugini poolt kohtumenetluses osutatud õigusabi kulud summas 853 (kaheksasada viiskümmend kolm) eurot 20 senti. Määrata, et Pavel Bubnovil on õigus tasuda välja mõistetud kriminaalmenetluse kulud kokku summas 7303,18 eurot ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest maakohtu otsuses näidatud arvelduskontole. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB PANK pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99922700006752 ning selgitus „süüdistatava nimi ja perekonnanimi – Pavel Bubnov, kriminaalasja number - 1-22-266, selgitus - kriminaalmenetluse kulud“. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Narva kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates
2. veebruarist
3. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu teatades määruskaebe kasutamise soovist Viru Maakohtu Narva kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates
4. 2 1-22-266 veebruarist
5. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistuse sisu Pavel Bubnovi süüdistatakse selles, et ta 04.09.2021 kella 14:40 paiku XXX korteris ründas A G kahe noaga, millega lõi G vähemalt kolmel korral, sh kahel korral vasakule poole rindkeresse, põhjustades sellega G eluohtlikke tervisekahjustusi – rindkereõõnde tungivad haavad roidemurru, vasakpoolse hemopneumotooraksi ja vasaku kopsu osalise kollabeerumisega. Lüües suure jõuga mitmel korral kannatanut tahtlikult ja tugevasti nugadega, mille tera pikkus oli üle 10 cm, piirkonda, kus üldiselt teadaolevalt asuvad elutähtsad organid süda ja kopsud ning suured veresooned, Pavel Bubnov möönis võimalust, et võib niimoodi A G surma põhjustada, st tegutses vähemalt kaudse tahtlusega A G surma suhtes. A G surm jäi saabumata üksnes seetõttu, et M M katkestas Pavel Bubnovi rünnaku ning A G anti kiiresti arstiabi. Sellise tegevusega Pavel Bubnov pani toime teise inimese tapmise katse, so KarS § 113 lg 1 ja KarS § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. II Kohtuistung Süüdistatav Pavel Bubnov vastas kohtuistungil, et süüdistuse sisu on arusaadav. Süüdistatav andis kohtuistungil ütlusi. Pavel Bubnov tunnistas end süüdi osaliselt, kuna ta ei soovinud ega kavatsenud kannatanut tappa. Prokuröri hinnangul Pavel Bubnovi käitumine vastab süüdistuses KarS § 113 lg 1 ja § 25 lg 2 ettenähtud kuriteo koosseisule. Prokurör taotles kohtult Pavel Bubnovi süüditunnistamist KarS § 113 lg 1 ja § 25 lg 2 järgi ning nõudis karistuseks 8 aasta vangistust. Kaitsja nõustus prokuröri seisukohaga, et ei ole vaidlust süüdistuse osas. Bubnovile esitatud süüdistusest ei tulene, miks ta kannatanut ründas. Temal esineb kognitiivne defitsiit kerge vaimse alaarengu kujul, mis on hõlmatav mõistega „nõrga-mõistuslikkus“. Varem Bubnov kriminaalkorras karistatud ei ole. Kaitsja palub KarS § 25 lg 6 alusel kohaldada käesoleva seadustiku §-s 60 sätestatut, s.o. kergendada karistust. Kohus kuulas kohtuistungil üle süüdistatava Pavel Bubnovi, kannatanu A G ning tunnistajate M M , A I ja J T . Süüdistatava Pavel Bubnovi ütluste kohaselt ta teab kannatanu A G ligi 10 aastat, kohtub temaga üks kord kahes kuus ja
6. septembril õhtul kannatanu tuli talle külla. Nad tarvitasid alkoholi. Järgmise päeva hommikul tuli talle külla M M . Nad jõid kolmekesi alkoholi ja kuulasid muusikat. Neil oli kaks viinapudelit. M käis poes viina järel. Süüdiststav isiklikult jõi alkoholi
7. ja
8. septembril vähe, kaks või kolm pitsi. Ta ei mäleta midagi seoses G ründamisega, kuid ta tunnistab oma süüd. Ta on nõus sellega, et lõi kannatanut nugadega. Ta mäletab, mis toimus tema korteris 4.septembril enne sööki. Ta tegi võileibu köögis. Edasi üleüldse oli justkui udu. Nägi aknast, et politsei tuli. Ta ei soovinud ega kavatsenud kannatanut tappa. Kannatanu A G andis ütlusi, et 04.09.2021 süüdistatava elukohas XXX, jõi ta alkohoolseid jooke koos Pavel Bubnovi ja M M . Konflikte ei olnud. Kõikidel oli hea tuju. Päeval Pavel Bubnov jäi magama, magas umbes kaks tundi ja läks kööki, nagu pärast selgus – nudadele järgi. 3 1-22-266 Bubnov läks toast välja. Kannatanu oli arvuti taga, ta istus näoga monitori poole. M M istus kõrval. Äkki M M karjub: "Pasha, mida sa teed?". Kannatanu ei saanud algul mitte midagi aru, et Pavel Bubnov teda pussitas, sest kannatanu istus Bubnovi poole seljaga. Bubnov pussitas teda ja kui kannatanu püsti oli, siis nägi, et M M tassib Bubnovi juba kööki. Kannatanu hakkas tundma, et tal jookseb verd. Kõige sügavam noahaav oli vasaku kaenla alla, veel oli vasakul käel, vasak õlg - vasaku rangluu piirkonnas. Üks kops on läbitud ja kolm roiet murdunud. Hiljem sidumisel meditsiiniõde luges kokku viis noahaava. Kannatanu võttis oma telefoni kätte ja läks oma kätt verest puhtaks pesema. Helistas häirekeskusesse, kõne ei õnnestunud. M hoidis Bubnovi köögis kinni. Kannatanu läks korterist välja. Ta istus pingile, mis on maja lähedal ja helistas oma tuttavale, et too kutsuks kiirabi. Seejärel ta tundis, et hakkab halb. Heitis pikali aiapingile paremale küljele. Hiljem tuli kohale politsei. Tunnistaja A I ütles kohtuistungil, et ta oli 04.09.
9. aastal Narva politseijaoskonna patrullpolitseiniku ametis. Sellel päeval kella 14:40 paiku sai väljakutse. Tegemist oli XXX aadressiga. Ta oli koos välijuht I P ja kaasas oli üks kadett ka. Kirjas oli, et isik sai noahaava. Kui nad jõudsid kohale, siis maja juures oleval aiapingil oli isik noahaavaga. Ta oli justkui istumas või soovis pikali heita ja oli verd täis. Ta hoidis vasakust roide all olevast kohast kinni. Tunnistaja hakkas uurima, kes lõi teda noaga. Kannatanu jõudis öelda, et Pavel Bubnov. Tunnistaja ütles raadiojaama kaudu, et kiirabi tuleks kiiremini kohale, võimalikult kiiresti tuleks kohale. Ja kui tuli teine patrullekipaaž, hakkasid koos esmaabi osutama. Trepikojas oli palju verd. Verejälgede alusel leiti korter, kust oli isik väljunud. Teine patrull andis käsu, et kõik heidaksid maha pikali. Kui tunnistaja sisenes kahe patrulli järel, oli maas kaks isikut. Tunnistaja suhtles mehega, kelle nimi on M . M ütles, et nad üheskoos, ehk Pavel, A , M tarvitasid alkoholi ja mingil ajal sõitis ühel katus ära ja ta võttis noad kätte ja hakkas pihta. M ütles, et ta kaitses A . Verd oli vannitoas põrandal, pesumasina juures, pesumasina peal. Samal ajal otsiti toimepanemise vahendeid ehk nuge, mille abil sai A G haavu. Noad leiti väiksemas ruumis. I P leidis kaks nuga diivani ja akna vahelt. Tunnistaja J T ütles kohtuistungil, et ta oli
10. aastal Narva politseijaoskonna patrullpolitseiniku ametis. Ta oli 04.
12. aastal koos patrullpolitseinikuga E J . Sellel päeval umbes kella 14:40 paiku said nad väljakutse. Läksid väljakutsele appi. Selle väljakutse sisus oli et õues trepikoja ees on mees, kes on verine. Nad jõudsid kohale 3 või 4 minuti jooksul ja leidsid mehe, kes oli lamamas pingi peal ja tal tuli verd, osutasid talle esmaabi ja leidsid, et tal on kolm noahaava. Patrull läks kontrollima korterit nr XX. Elutoas oli kaks meest. E J käsu peale nad heitsid mõlemad pikali. Üks meestest ütles, et Pavel Bubnov lõi noaga. Pavel Bubnovi käed olid pandud raudu ja ta oli transporditud politseiautosse. Välijuht I P leidis väiksemas ruumis kaks nuga diivani ja akna vahelt. Teine meesterahvas rääkis, et Pavel ründas kannatanut. Ta lõi teda noaga mitu korda. Tunnistaja M M ütles kohtuistungil, et 04.09.2021 ta oli Pavel Bubnovi korteris kaupluse B juures. Seal on viiekorruseline maja ja neljas korrus. Jõudis sinna hommikul kella 4 paiku või 5 paiku Pavel Bubnovi kutsel. Bubnovi korteris oli A G . Ta ärkas üles. Nad hakkasid kolmekesi midagi veidikest jooma. Omavaheline suhtlemine oli tavaline, mängisid arvutis. Kõikidel oli hea tuju. Konflikte ei olnud. Kuskil kella 14:30 paiku umbes A G istus arvuti taga, tunnistaja istus G kõrval. Nad hakkasid mängima arvutis. Mingil hetkel Bubnov läks toast välja. Edasi Pavel jookseb sisse, lendab A peale, paremas käes kaks nuga ja kohe hakkab A selga pussitama. Bubnov pussitas G sirgete liigutustega ja torkas selga. Noatera oli pöidla poolt ja liigutused olid vaheldumisi mõlemad ettepoole suunatud. Tunnistaja hakkas kohe karjuma, et Pashka, mida sa teed ja võttis kohe Bubnovil selja tagant kätest kinni, kätest, kus olid noad. Need löögid, mida P. Bubnov A. G suunas noaga tegi, olid tugevuse poolest ikka sihukesed normaalsed, mitte nõrgalt, sest kui see oleks nõrgemalt, siis oleks teistmoodi. Tunnistaja hoidis Bubnovi kätest 4 1-22-266 kinni ja hakkas kõigest jõust tirima teisse tuppa. Bubnov ei reageerinud kuidagi. Ta ikka jätkas edasi A selga pussitamist. Tunnistaja jõudis ta tirida kööki eemale. G läks korterist välja. Esimese noa pillas, oli voodi juures. Teine nuga oli diivani juures suuremas toas, elutoas. Bubnov hakkas kohe nuge otsima. Ta leidis vaid ühe. Algul hakkas ta nuga pesema ehk puhtaks tegema. Läks vannituppa. Seal oli igal pool verd. Hakkas verd noalt maha pesema pesumasina peal. Ta peitis esimesee noa, hakkas teist nuga otsima. Ta peitis teise noa. Noad olid tugevalt paindus. Kohus avaldas kohtuistungil järgmised tõendid ja dokumendid: - SA Narva Haigla kiirabikaart ja patsiendikaart A G kohta (tl 19-22) tõendavad kannatanu kehavigastusi. - Kohtuarstliku ekspertiisi akt A G vigastuste kohta (tl 25-29) tõendab kannatanu kehavigastuste iseloomu ja raskusastet. - Häirekeskusse telefonilt XXX tehtud kõne salvestis tõendab kuriteo toimepanemise aega. - Häirekeskusse telefonilt XXX tehtud kõne salvestis tõendab kuriteo toimepanemise aega. - Politseiametniku vormikaamera nr XX videosalvestis tõendab kannatanu vigastusi ja avaldusi vahetult pärast tema avastamist. - Politseiametniku vormikaamera nr XX videosalvestis tõendab olukorda sündmuskohal politsei saabumisel, kahtlustatava kinnipidamise asjaolud ja sündmuskohalt nugade leidmist. - Sündmuskoha vaatlusprotokoll (tl 73-88) tõendab olukorda sündmuskohal, kuriteojälgede ja asitõendite leidmist. - Asitõend: nuga (pakend nr 10, vaatlusprotokoll tl 89-98) tõendab kannatanule vigastuste tekitamise viisi. - Asitõend: nuga (pakend 11, vaatlusprotokoll tl 89-98) tõendab kannatanule vigastuste tekitamise viisi. - XX maja ruumide plaan kinnistusregistrist tõendab sündmuskohaks oleva korteri ruumide paigutust. - DNA ekspertiisi akt (tl 104-113) tõendab, et sündmuskohal leitud nugadega vigastati A G . - DNA ekspertiisi akt (tl 118-126) tõendab, et sündmuskohalt leitud nugade käepidemel on Pavel Bubnovi bioloogiline materjal. - Pavel Bubnovi kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (tl 137-142) tõendab Pavel Bubnovi kahtlustatavana kinnipidamise aega ja asjaolusid. - Pavel Bubnovi kohtupsühhiaatria kohtupsühholoogia ekspertiisi akt (tl 229-247) tõendab, et Pavel Bubnov oli kuriteo toimepanemise ajal alkoholijoobes, kuid süüvõimeline. - Väljavõte karistusregistrist Pavel Bubnovi kohta. III Kohtu seisukoht Vastavalt kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) §-le 61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, sealjuures ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse teokoosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite kontrollimisele. KarS § 25 lg 1 kohaselt on süüteokatse tahtlik tegu, mis on suunatud süüteo toimepanemisele, ja 5 1-22-266 tulenevalt sama paragrahvi
13. lõikest algab süüteokatse hetkest, mil isik vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustab süüteo toimepanemist. Süüdistatava Pavel Bubnovi poolt toimepandu on kohtueelses menetluses õigesti KarS §

§ 25

lg 2 järgi kvalifitseeritud, sest ta vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustas süüteo toimepanemist, s.o teise isiku (kannatanu) tapmist, kuid see jäi lõpule viimata temast mitteolenevatel põhjustel. Erinevalt lõpuleviidud tahtlikust süüteost tuleb süüteokatse koosseisu tuvastamist alustada mitte objektiivsete tunnuste kindlakstegemisest, vaid subjektiivsetest tunnustest. Katse üle ei saa otsustada enne, kui on teada, millist tegu isik plaanis, ehk siis tuleb selgitada, milline oli isiku tahtlus. Süüteo subjektiivne külg on täidetud, kui toimepanija tegutses vähemalt kaudse tahtlusega. Katse subjektiivne koosseis eeldab toimepanijalt tahtlust koosseisu kõigi objektiivsete tunnuste. Kuna Pavel Bubnov ei mäleta midagi seoses G ründamisega, st ei mäleta oma tahtluse sisu kannatanutele ründamise hetkel, tuleb tema kavatsuse hindamisel lähtuda tema poolt toimepandust ehk välisest teopildist. Kohus usaldab kannatanu A G ja tunnistajate M M , A I , J T ütlusi. Kohus leiab, et nad on andnud üksikasjalikud, järjepidavad ja veenvad ütlused. A G , M M , A I ja J T ütlused ei ole teineteisega vastuolus. Selles osas, et Pavel Bubnov 04.09.2021 kella 14:30 paiku ilma igasuguse provokatsioonita ründas kahe täismõõdus kööginoaga A G ja tekitas talle kolm haava, ei ole mingit kahtlust. Samuti ei ole kahtlust selles, et neist kolmest kaks olid eluohtlikud – ja mitte üksnes teoreetiliselt või juriidiliselt, vaid reaalselt elu ohustavad – löögid olid sedavõrd tugevad, et purustasid G roide, tungisid rindkereõõnde ja tekitasid verejooksu ja õhk-veririnna vasakul pool rindkeres. Kui G haiglasse jõudis, oli ta raskes seisundis ja vaakus elu ja surma vahel, vasak kops oli aga juba kokku vajunud ja sellega ta hingata ei saanud. Selle kohtuasja põhiküsimuseks on see, kas Pavel Bubnovi tegu kujutab endast tapmiskatset või tuleks tema tegu kvalifitseerida selle järgi, millised tagajärjed ta vahetult kaasa tuua jõudis. Ja tegelikult ei ole siin mingit kahtlust. Kui Bubnov G kallale läks, oli tal mõlemas käes pikk nuga, mis oli igal juhul ilmselgelt taparelvaks sobilik vahend. Ta „lendas G peale“ ilma igasuguse hoiatuseta, kui G istus arvutitoolis, ning lõi teda nugadega masinlikult, nagu seda kirjeldas tunnistaja M . Löögid olid tugevad ja kui M Bubnovi eemale tõmbas, siis Bubnov mitte ei jätnud järele, vaid üritas M ikäest lahti rabeleda ja löömist jätkata. Bubnovil võib küll olla kognitiivseid puudujääke, nagu kirjutasid eksperdid, ent seda, kus inimesel süda asub ja mis juhtub, kui kellelegi noaga südamesse lüüa, teab ta küll, nagu ta kohtus rääkis. Ja G pussitas ta justnimelt sinna, kus tema teada asub süda: vasakule poole rindkeresse. Löökide jõust annab tunnistust see, millised selle ründe järel nägid välja noad – terad kõverad ja ühel käepide puru. Jutt sellest, et äkki lõi vastu seina või lõhkus noa ära vastu tooli, milles istus G , ei päästa siin Bubnovi: igal juhul räägivad väga jõulistest löökidest nii G puruks löödud roie kui kõveraks ja katki löödud noad. Muide – sündmuskohalt ei leitud kohta, kus seinas või toolis oleksid olnud noajäljed. Kui M M oli Bubnovi kööki tirinud ja andnud G võimaluse korterist pageda, siis Pavel Bubnov saades küll aru, mida oli korda saatnud, ei kutsunud kiirabi ega politseid, vaid hakkas hoopis kuriteojälgi likvideerima – verd maha pühkima, nugasid pesema ja kuivatama ning neid siis peitma. See ei ole tegevus, mis näitaks ehmatust või kahetsust oma tegude pärast, vaid tüüpiline tegevus, mida võtab ette inimene, kes on kurja teinud ja saab sellest väga hästi aru. 6 1-22-266 Pavel Bubnov rääkis kohtuistungil, et ei mäleta midagi seoses G ründamisega ega isegi pärastise tegevusega. Bubnovi ütlused on vatuolulised ja ebaloogilised. Bubnov ütles, et vaatas väikese toa aknast välja ja kui politsei hoovi veeres, sai kohe aru, et politsei on tulnud tema pärast. Tekkib küsimus: kui ta aga üldse midagi ei mäleta, mida oli teinud, siis kuidas ta võis aru saada, et politsei tema pärast saabus? Samuti peale kuroteo toimepanemist hakkas Bubnov alguses otsima ühte nuga, pesi seda, peitis. Järelikult kui ta otsis kuriteo relva, siis mäletas, millega konkreetselt sooritas lööke. Pestes puhtaks ja peites ära ühe noa, jooksis otsima teist nuga, tähendab mäletas samuti seda, et tekitas haavu just nimelt kahe, mitte ühe, noaga. Süüdistatava ütlused, et ta justkui ei mäletanud ja ei mäleta seniajani kuriteo momenti, on ümber lükatud M M ütlustega, kes kinnitas, et Bubnov kohe, kui kannatanu korterist välja läks, jooksis nuge otsima. Järelikult ta mäletas ja sai aru mis juhtus korteris, kui jooksis koheselt nuge otsima ja peitma. Peale selle Bubnov on kindel, et ta ei soovinud ega kavatsenud kannatanut tappa. Kui Bubnov ei mäletanud ja ei mäleta seniajani kuriteo momenti, siis ta ei saa avaldada oma tahtluse sisu kannatanutele ründamise hetkel. Mis puudutab süüdistatava poolt ära joodud alkoholi kogust, justkui jõi vähe, siis see ei haakukannatanu ütlustega, et jõid koos ära 2 pudelit viina. Kohus suhtub kriitiliselt süüdistatava ütlustesse ja ei usalda neid, jätab need tõendite nimekirjast välja, kuna need on vatuolulised ja ei ole tõendatud asja teiste tõenditega. Bubnov ei mäleta vaid neid momente, millised mustavad, süüdistavad teda: kallaletungi ennast, lööke nugadega ja tegevusi kuriteo jälgede likvideerimiseks, ja nimelt kuidas otsis nuge, pesi neid verest puhtaks, peitis neid, pesi verd maha pesumasina peal. Ülejäänud tegevusi, nagu Bubnov kohtus selgitas, ta mäletab. Selline süüdistatava positsioon on kohtu arvates tingitud kaitseliini ilminguga eesmärgil minimiseerida tagajärgi esitatatud süüdistuse kohselt tema kriminaalvastutusele võtmisel. Pavel Bubnovi kohtupsühhiaatria kohtupsühholoogia ekspertiisi akt tõendab, et Pavel Bubnov oli kuriteo toimepanemise ajal alkoholijoobes. Eksperdid uurisid Pavel Bubnovi põhjalikult ja leidsid, et Bubnov, olenemata sellest, kas ta mäletab mida tegi või mitte, oli süüvõimeline. Kohtul ei ole aluseid mitte usaldada ekspertide järeldusi, kuna need on kinnitatud teiste asja tõenditega ja ei ole objektiivselt kellegi poolt ümber lükatud. Kahelda ekspertide poolt antud asjas kokkuvõttes tehtud järeldustes ei ole kohtul mitte mingisuguseid aluseid, kuna ekspertide järeldused on selged, motiveeritud ja tehtud süüdistatava isiku kohta olevate andmete ja kriminaalasja materjalide üksikasjalisel uurimisel, on vastavuses teiste kohtuistungil esitatud ja uuritud tõenditega, lubavad kohtul teha järelduse, et Bubnov oli kannatanule noalöökide tekitamisel lihtsas alkoholijoobe seisundis. Kohtuistungil on tõendatud, et süüdistatav tarvitas alkohoolseid jooke koos oma külalistega alates

1. septsembri õhtust ja kuni
2. septembri keskpäevani, On üldteada, et alkoholijoobe seisund muudab oluliselt emotsionaalsete reaktsioonide kulgu, alandab kontrollivõimet ja käitumise prognoosi, kergendab motiveerimata, selgusetut agressiivsuse ilmingut. Kuritarvitades alkoholi viis süüdistatav end ise motiveerimata järsu agressiivse seisundini. Just nimelt see asjaolu – alkoholi kuritarvitamine, oli kuriteo toeimpanemise põhjuseks. Bubnov ütles, et ta ei soovinud ega kavatsenud kannatanut tappa, kuid Riigikohus on öelnud, et subjektiivse külje tuvastamisel saab lähtuda objektiivsest teopildist. Kaks lööki elutähtsate organite piirkonda pika noaga inimese poolt, kes teab, mida nende organite kahjustamine võib kaasa tuua, osutab vähemasti kaudsele tahtlusele G surma põhjustamise suhtes. Riigikohtu otsus asjas nr 3-1-1-40-13 on väga sarnane ja kohus ongi seal leidnud, et taolise tegevusega isik 7 1-22-266 manifesteerib oma tapmistahtlust ning väites, et tahtlust tappa tegelikult ei olnud, peaks näitama ära mingeid konkreetseid teost tulenevaid asjaolusid, mis olid suunatud surma saabumise vältimisele. Midagi sellist Bubnovi tegevuses ette näidata ei ole. Tunnistaja M M nägi, et Bubnov pussitas G sirgete liigutustega ja torkas selga. Noatera oli pöidla poolt ja liigutused olid vaheldumisi mõlemad ettepoole suunatud. Tunnistaja hakkas kohe karjuma, et Pashka, mida sa teed ja võttis kohe Bubnovil kätest kinni selja tagant, kätest, kus olid noad. M selgitas, et need löögid, mida P. Bubnov A. G suunas noaga tegi, olid tugevuse poolest ikka sihukesed normaalsed, mitte nõrgad, sest kui need oleks nõrgemad, siis oleks teistmoodi. Tunnistaja hakkas kohe karjuma, Bubnov jätkas ikka edasi A selga pussitama. Tunnistaja M M kirjeldas süüdistatava löökide tugevust nördimusega, kuidas oskas, kuid mõte seisnes selles, et löögid olid tugevad, jõulised, hulgalised, sirgete käeliigutustega, mõlema noaga, sellised et noaterad läksid tugevasti kaardu. Subjektiivsest küljest eeldab süüteokoosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Hoolimata sellest, et Bubnov kohtus ütles, et ta ei tahtnud tappa, ega kahju tekitada, kohus leiab, et Bubnov pani talle süüks arvatava kuriteo toime tahtlikult. Kannatanul olemasolevate kehavigastuste iseloom, paiknevus, nende kogus viitavad täie tõenäosusega sellele, et süüdistatava tahtlus oli suunatud kannatanult elu võtmisele. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tapmine on toime pandud otsese tahtlusega, kui toimepanija teab, et tema tegu põhjustab kannatanu surma ja soovib või möönab seda. Tahtlus on otsene ka siis, kui tapja kannatanu surma tegelikult ei soovi, ent teo toimepanemisel saab aru, et see on tema teo vältimatu tagajärg Tahtluse tuvastamisel tuleb lähtuda tehiolude kogumist, arvestades tekitatud tervisekahjustuste arvu, laadi ja paiknemist kohal, relva (torke- või löögiriista) kasutamist, samuti süüdlase käitumist pärast ründe lõppu ja ründe lõpetamise asjaolusid. Süüteokatse korral tuleb esmajoones hinnata, millise teo toimepanekule oli isiku tahtlus suunatud (RKKK 3-1-1-111-16). Pavel Bubnov teadis, et inimese rindkeres asuvad elutähtsad organid ning ta ründas kannatanut korraga kahe noaga, sooritades jõulisi lööke ja tekitades kaks sügavat haava just rindkeresse vasakule poole. Oleks veelgi löönud, aga M M takistas teda ja G põgenes. Just seetõttu, et M M oma tuttavat noaründe eest kaitses ja G õigeaegselt arstide hoole alla sai, on G täna elus. Süüdistatava tahtluse suunitluse küsimuse lahendamisel tuleb samuti lähtuda kõikide asjaolude kogumist, arvestada mitte ainult kuriteo toimepanemise viisi ja relva, kehavigastuste hulka, iseloomu ja paiknevust, vaid ka järgnevat süüdlase tegevust. Esmalt peale kuriteo toimepanemist Bubnov ei hakanud osutama kannatanule abi ja kutsuma välja kiirabi, vaid asus kuriteojälgi likvideerima: pesema maha nugadelt verd vannitoas pesumasina peal, peitma nuge. Kuna Bubnov lõi kannatanut noaga vähemalt kolmel korral, sh kahel korral vasakule poole rindkeresse, s.o elutähtsate organite piirkonda, iseloomustab tema tegu äärmuslik ohtlikkus. Tekitades tugevaid, jõulisi lööke noaga inimese elutähtsatesse organitesse – südame ja kopsu piirkonda, Bubnov kohtu veendumuse kohaselt teadvustas, et tekitab enda tegevusega kannatanule rasket tervisekahjustust, milline võib kaasa tuua kannatanu surma ja soovis seda. Lähtudes kasutatud relvast – kahest noast ja samuti kannatanule tekitatud kehavigastuste lokalisatsioonist, kahjustuste hulgast, leiab kohus, et Bubnov tegutses otsese tapmise tahtlusega. A G surm jäi saabumata üksnes seetõttu, et M M katkestas Pavel Bubnovi rünnaku ning A 8 1-22-266 G anti kiiresti arstiabi. Nimetatud kuriteo objektiivse koosseisu realiseerimist Pavel Bubnovi poolt tõendavad kannatanu A G , tunnistajate M M , A I ja J T ütlused, SA Narva Haigla kiirabikaart ja patsiendikaart A G kohta, kohtuarstliku ekspertiisi akt A G vigastuste kohta, häirekeskusse telefonilt XXX tehtud kõne salvestis, häirekeskusse telefonilt XXX tehtud kõne salvestis, politseiametniku vormikaamera nr XX videosalvestis, politseiametniku vormikaamera nr XX videosalvestis, sündmuskoha vaatlusprotokoll, asitõendid: noad, DNA ekspertiisi aktid. Eeltoodud tõenditega kogumis on tõendatud see, et Pavel Bubnov täitis KarS § 113 lg 1 ja KarS § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse koosseisu. Seega esinevad süüdistatava käitumises talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud kohtu hinnangul puuduvad. IV Karistus KarS § 56 lg 1 alusel karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 56 lg 2 alusel vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Kehtiv kohtupraktika väljendatuna Riigikohtu senistes otsustes rõhutab, et karistuse mõistmisel tuleb kõigepealt arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust, alles seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest. KarS § 113 lg 1 sanktsioon näeb ette kuue- kuni viieteistaastase vangistuse. Sanktsiooni keskmine on 10 aastat 6 kuud vangistust. Praktika kohaselt tuleb lähtuda sanktsiooni keskmisest määrast ja seejärel arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid (RKKK otsus asjas nr 3-1-1-77-11 p 11). Karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes ning karistust kergendavaid asjaolusid KarS § 57 mõttes Pavel Bubnovi tegevuses ei esine. Asjaolu, et Pavel Bubnov tunnistas end süüdi, ei ole käsitletav puhtsüdamliku kahetsusena, kuna süüdistatava antud ütlused ei vasta kohtu seisukohal tõele. Kohus ei ole kuulnud, et isik puhtsüdamlikult kahetseks tegu. Bubnovi tegu ründas kõige tähtsamat õigushüve – inimelu – ning tema üritus oli väga lähedal õnnestumisele. Karistuse mõistmisel KarS § 113 lg 1 järgi tuleb rõhutada, et tegemist on seadusandja silmis esimese astme kuriteoga, milline on üks raskemaid karistusseadustikus. Selles väljendub seadusandja hinnang. Samal ajal on tegemist tapmiskatsega. Kuriteokatse eest võib seaduse järgi karistada leebemalt kui lõpuleviidud teo eest. Teoebaõigus on küll sama, kuid tagajärjeebaõigus väiksem. A G jäi õnneks ellu. Selliselt on Pavel Bubnovi süü teo toimepanekus alla keskmise määra. Isikut iseloomustavate andmetena võtab kohus arvesse, et Pavel Bubnov on varem nii kriminaal9 1-22-266 kui ka väärteokorras karistamata. Kohus leiab, et Pavel Bubnovi paranemine ja ümberkasvatamine ei ole võimalik ühiskonnast isoleerimata, eeldades, et karistuse määramine, mis ei ole seotud vabadusekaotusega, ei hakka vastama sotsiaalse õigluse taastamisele, soodustama Bubnovi paranemise eesmärke ja tema poolt uute kuritegude toimepanemise ennetamisele. Ei ole alust kohaldada kohtualuse suhtes ka KarS § 60 sätteid, kuna ükskõik milliseid erandlikke asjaolusid, millised on seotud kuriteo eesmärkide ja motiividega, süüdistatava rolliga, tema käitumisega kuriteo toimepanemise ajal ja peale seda ning ka teisi asjaolusid, millised oluliselt vähendaksid kuriteo ühiskonnaohtlikkuse taset, ei ole kohtu poolt kindlaks tehtud. Kohus peab põhjendatuks ja karistuse eesmärke kandvaks karistuseks 7 aastat vangistust. Arvestada Pavel Bubnovi karistusaja algust tema kinnipidamisest, s.o 04.09.
3. V. Asitõendid CD-R plaat ning DVD-R plaat, mis asuvad kriminaalasja materjalides, tuleb jätta hoiule kriminaalasja materjalide juurde KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel. Kaks kööginuga, mis asuvad kriminaalasja materjalides, tuleb konfiskeerida ning hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel. VI. Menetluskulud Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt. KrMS § 173 lg 1 p 1 kohaselt on kriminaalmenetluse kuludeks on menetluskulud. Menetluskuludeks on käesolevas kriminaalasjas sundraha, kaitsjatasu ning ekspertiisikulud. KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 1 alusel kuulub Pavel Bubnovilt riigituludesse väljamõistmisele sundraha 1635 eurot, kuna tegemist on esimese raskusastme kuriteoga. Lisaks tuleb KrMS § 175 lg 1 p-st 4 lähtudes mõista Pavel Bubnovilt välja määratud kaitsjale makstud tasud järgnevalt: kaitsja v.adv.abi Igor Belugini poolt kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest 1043 eurot 18 senti ja kohtumenetluses osutatud õigusabi kulud summas 853 eurot 20 senti. Tuleb mõista Pavel Bubnovilt Eesti Vabariigi kasuks välja: kannatanu kohtuarstliku ekspertiisi (ekspertiisiakt nr XXX) tegemisega seotud kulud summas 84 eurot; DNA-ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 21E-GE0878) tegemisega seotud kulud summas 1596 eurot; DNA-ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 21E-GE0933) tegemisega seotud kulud summas 57 eurot; P. Bubnovi ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi (ekspertiisiakt nr XX) tegemisega seotud kulud summas 255 eurot; P. Bubnovi kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia ekspertiisi (ekspertiisiakt nr XXX) tegemisega seotud kulud summas 1779 eurot 80 senti. KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule 10 1-22-266 üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Arvestades käesoleva kriminaalmenetluse kulude suurust peab kohus põhjendatuks KrMS § 180 lg 3 alusel anda süüdistatavale õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud summas 7303,18 eurot ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Otsuse tegemisel juhindub kohus ülaltoodust ja KrMS §-dest 309-
4. /allkirjastatud digitaalselt/ Galina Jasnjuk Eesistuja kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Eevi Paasmäe Rahvakohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Jelena Demenok Rahvakohtunik 11