lg 2 p 9 järgi kokkuleppemenetluses Menetlustoiming süüdimõistetu K.U tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine Süüdimõistetu K.U (isikukood XXX; viibimiskoht XXXX; elukoht vabanemisel puudub), kohtuistungil osaleda ei soovinud Kohtuistungi toimumise aeg 27.04.2016 Meelis RESOLUTSIOON Jätta K.U temale Tartu Maakohtu 19.01.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-1510444 mõistetud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Määrus edastada Tartu vanglale ja kinnipeetavale. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Tartu Maakohtu 19.01.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-15-10444 tunnistati K.U süüdi
lg 2 p 9 järgi ning temale mõisteti karistuseks 8 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 11 päeva (23.-25.02.2015, 25.-27.03.2015, 29.30.09.2015 ja 04.-06.10.2015) karistusaja hulka ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 7 kuud ja 19 päeva vangistust karistusaja algusega 08.12.
lg 2 p 9 järgi, mis on tahtlik teise astme kuritegu.
lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 4 kuud. Kuna K.U on nimetatud aja ära kandnud, siis on olemas formaalne alus tema vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 4 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus materiaalse alusena kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et K.U on kuritegude eest korduvalt karistatud, sh ka vangistustega. Vaheaeg viimaste vangistuste vahel on K.U olnud lühike, kuna pärast vabanemist on ta toime pannud uued varavastased kuriteod. K.U korduv karistatus ning samaliigiliste kuritegude toimepanek varsti pärast igakordse karistuse kandmiselt vabanemist viitab sellele, et karistused ei oma K.U osas soovitud eripreventiivset mõju. Vangla iseloomustuse kohaselt suhtub ta oma kuritegudesse kui paratamatusesse ning vangistuses viibitud aeg ei ole isiku käitumises olulisi muutusi esile kutsunud. Kinnipidamisasutuses on K.U suutnud käituda õiguspäraselt, teda ei ole distsiplinaarkorras karistatud. Ülaltoodust tulenevalt võib väita, et K.U puhul on endiselt suur risk, et ta jätkab vabaduses õigusrikkumiste toimepanekut. K.U on välja kujunenud kindlad antisotsiaalsed hoiakud ning väärarusaam, mille kohaselt ühiskonnaelu reeglid temale ei kehti. Lisaks suurendavad K.U puhul kuritegude toimepanemise riski järgmised asjaolud. Nimelt on tal kalduvus tihti tarvitada alkoholi. Seejuures ei pea ta viimast probleemiks ning tal ei ole soovi ega motivatsiooni nimetatud pahest loobuda. Alkoholi jätkuv liigtarbimine on tema puhul aga kuriteo riski tõstvaks teguriks, kuna alkoholi ostmiseks vajamineva raha puudumisel on ta olnud sunnitud alkoholi varastama. Lisaks puudub K.U vabaduses kindel elukoht. Isiklikku eluaset tal ei ole. Enne vangistust peatus ta XXXX asuvas varjupaigas ning ka kus juhtus. Vabanemise korral on K.U võimalik taas asuda elama XXXX varjupaigas. Arvestades aga seda, et varjupaik pakub vaid ajutist peavarju, ning sedagi üksnes väga kindlatel tingimustel, mis K.U puhul võivad osutuda ületamatuteks, ei saa nimetatud varjupaika käsitleda tema tulevase elukohana. Kindla elukoha puudumine muudab aga K.U elu ebakorrapäraseks ning paljude väliste tegurite poolt mõjutatavaks. Selline elukorraldus võib olla tõukeks uute kuritegude toimepanemisele. Samuti puuduvad K.U lähedased inimesed, kes saaks ja tahaks teda toetada. Tema suhtlusringkonda kuuluvad peamiselt juhututtavad, keda on samuti varem kriminaalkorras karistatud. Lisaks ei ole K.U vabaduses kindlat sissetulekut. Arvestades K.U vanust ning minevikku, ei ole usutav, et ta suudaks tööjõuturul konkureerida 2 ning saada endale äraelamist võimaldav töökoht. Seega on suur oht, et vabanedes jätkab ta varguste toimepanekut selleks, et saada eluks vajalikke elementaarseid kaupu. Eelnevat kogumis hinnates asub kohus seisukohale, et K.U katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud, kuna kohtul puudub piisav veendumus, et isik ei jätka vabanedes kuritegude toimepanemist. Ka ei ole K.U vabastamine enne tähtaega võimalik, kuna tal puudub vabaduses kindel elukoht, mis on aga ennetähtaegse vabastamise eelduseks, kuna kriminaalhooldust saab teostada üksnes selle olemasolul. Kuna ka isik ise ei soovi ennetähtaegselt vabaneda, siis puudub tal ka igasugune motivatsioon käitumiskontrollile alluda. /allkirjastatud digitaalselt/ Rutt Teeveer Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.