1-16-2455/20

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aega ja koht 04.09.2017, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-2455 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungisekretär Raili Raja Tõlk Jelena Laas Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Enn Pustak Kriminaalasi Viru Vangla materjalid V.I vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu V.I , isikukood XXX, viibimiskoht Viru Vangla Karistuse kandmise algus 25.04.2016 ja lõpp 10.10.2017 Kohtuasja läbivaatamise aeg 25.08.2017, videokohtuistung Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387 RESOLUTSIOON Jätta V.I vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumäärus saata Viru Vanglale, V.I-le ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 19.06.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava V.I vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu 24.03.2016 otsusega tunnistati V.I süüdi KarS § 329 järgi ning KrMS § 238 lg 2 ja KarS § 65 lg 2, § 69 lg 7 alusel mõisteti talle lõplikuks liitkaristuseks 1 aasta 5 kuud 15 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 25.04.2016. Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, toetab kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokuröri seisukoht Oma kirjalikus seisukohas toetab prokurör kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna kinnipeetava vangistuses käitumise positiivsed asjaolud – erinevatel vestlustel osalemine ning distsiplinaarkaristuste puudumine – viitavad sellele, et süüdlane on teinud jõupingutusi õiguskuuleka elu suunas. Vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul on see tingimus täidetud. Kinnipeetav on aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning on ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks. Vangla iseloomustuse põhjal võib tema käitumist kogu vangistuse ajal hinnata nõuetekohaseks. Kinnipeetav omab motivatsiooni enda varasemat käitumist muuta ja edaspidi elada seaduskuulekalt. Käesolevaks ajaks kantud vangistus võiks olla piisav, et mõjutada vangistuses viibivat isikut hoiduma edaspidi süütegusid toimepanemast. Kui isik, on kogu vangistuse vältel näidanud üles head käitumist, siis ei oleks isiku karistusaja lõpuni vangistuses hoidmine eesmärgipärane. Eesmärk sai saavutatud, ning tuleks püüelda selle poole, et anda isikule võimalus tõestada ning näidata, et vangistuse vältel omandatud sotsiaalsed oskused ning õiguskuulekas käitumine on püsivad ka vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastatuna. Seega ülejäänud karistusajaks käitumiskontrollile allutamine võiks olla isiku puhul tulemuslikum, kui järelejäänud vangistuse lõpuni kandmine. Kriminaalhoolduse näol on süüdimõistetule tagatud abi kohaldumiseks ühiskonnas ning käitumiskontrollile allutamine tagab ka piisava kontrolli kinnipeetava edasise käitumise üle. Lähtudes eeltoodust toetab prokuratuur V.I vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist süüdimõistetu taasühiskonnastamise huvides ning nõustub iseloomustuses toodud arvamusega katseaja ja käitumiskontrolli kestuse ning katseajaks kohustuste valiku kohta. Kohtuistung Kinnipeetav avaldas kohtuistungil, et ei soovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabaneda, kuna vabaneb tähtaegselt juba oktoobris. Kohtumääruse põhjendused KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud süüdimõistetu, leiab, et isik ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele, olenemata asjaolust, et kinnipeetav viibib vanglas esimest korda, mistõttu peaks vangistuse mõju isiku edasisele käitumisele olema potentsiaalselt suur. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kokku 5-l korral. Seega ei ole kuritegude toimepanemine olnud juhuslik, varasemad tingimuslikud karistused ei ole isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning ta jätkab kuritegude toimepanemist. Iseloomustuse kohaselt on isik oma käitumiselt impulsiivne, kordab vigu ega mõtle tagajärgedele. Positiivsena võib välja tuua, et isikul puuduvad distsiplinaarkaristused ning tal on vabanemisel olemas kindel alaline elukoht. Samas puudub tal vabanemisel garanteeritud töökoht ning kindel igakuine sissetulek majanduslikult toimetulemiseks. Varem ei ole isikul tulude-kulude tasakaalus hoidmisega raskusi olnud ning käesoleval ajal on kinnipeetava pensionärist ema nõus poega vajadusel materiaalselt ja moraalselt toetama, kuid vangistuses isik ei tööta, kuna ei ole motiveeritud majandustöödel töötama. Seega võib sobiva töökoha leidmine osutuda keeruliseks. Kinnipeetaval ei ole diagnoositud alkoholisõltuvust, kuid teda on korduvalt karistatud alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest. Enda sõnul isik mõistab alkoholi tarvitamise kahjulikkust, kuid samas ei näe toimepandud kuritegude ja alkoholi tarvitamise vahel seost, vaid süüdistab muid, endast sõltumatuid asjaolusid. Vangla hindab uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosuseks järgneva kahe aasta jooksul 18%, millise näol on tegemist küllaltki madala riskiga. Kohus leiab, et isiku ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud, kuna isik pani varem katseajal olles toime uue kuriteo ning karistus pöörati täitmisele, samuti ei soovi ta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. Seega puudub kohtul kindlus selles, et kinnipeetav seekord, vastu oma tahtmisele, talle tingimisi ennetähtaega vabastamisega määratavaid kontrollnõudeid ja lisakohustusi täidaks. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus V.I vabastamata. Kohtunik vangistusest tingimisi enne tähtaega (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro