1-09-8807/11

(08240102283)Kohtunik Innokenti Menšikov Kohtuistungi sekretär Ksenija Frolova Kriminaalasi S.N süüdistuses KarS § 200 lg 2 p 4, § 199 lg 2 p 4, 8 järgi, lühimenetluse korras Prokurör Konstantin Rostovtsev Süüdistatav S.N Elukoht xxx, isikukood XXX, EV kodanik, põhiharidus, emakeel – vene keel, ei tööta. Varasemad karistatused: - 30.06.2004.a Narva Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3, § 141 lg 2 p 1, 2, § 195-2 - § 15 lg 1, § 140 lg 2 p 1, 2, § 203 lg 1, § 142 lg 3 p 1 järgi KarS § 64 lg 1 alusel 5 aastat 6 kuud. KrK § 185 lg 2 järgi rahalise karistusega summas 1500 krooni; - 09.11.2005.a Tartu Maakohtu poolt KarS § 331 järgi KarS § 65 lg 2 alusel vangistusega 5 aastat 9 kuud; - 18.06.2008.a Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt KarS § 257 järgi tingimisi vangistusega 3 kuud katseajaga 1 aasta 9 kuud. Tõkend – elukohast lahkumise keeld alates 13.06.2008.a Kaitsja Vandeadvokaadi vanemabi Igor Belugin RESOLUTSIOON Tunnistada S.N süüdi KarS § 200 lg 2 p 4 järgi ja mõista talle karistuseks 4 (neli) aastat vangistust. Tunnistada S.N süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi ja mõista talle 1 1-09-8807 karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. Vastavalt KarS § 64 lg 1, mõista liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ning mõista S.N-ile liitkaristuseks 4 (neli) aastat 6 (kuus) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada S.N-i vangistusega 3 (kolm) aastat. S.N-ile valitud tõkend, elukohast lahkumise keeld, muuta vahistamiseks ning võtta ta vahi alla kohtusaalis. Karistusaega arvestada alates 11.02.2011.a. Välja mõista S.N-ilt kannatanu xxx (sünd. xxx, elukoht xxx) kasuks kuriteoga tekitatud kahju summas 18032 (kaheksateist tuhat kolmkümmend kaks) krooni (ehk 1152,45 eurot). Rahuldada vandeadvokaadi vanemabi Igor Belugini taotlus ning mõista talle õigusabikuludeks 11.02.2011.a kohtumenetluses 76 (seitsekümmend kuus) eurot 70 (seitsekümmend) senti, millest käibemaks on 12.78 eurot. Mõista S.N-ilt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 695 (kuussada üheksakümmend viis) eurot 5 senti, kaitsja Igor Belugini poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 743 (seitsesada nelikümmend kolm) krooni 40 senti (ehk 47,51 eurot), kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopiate tegemise eest 7 (seitse) krooni (ehk 45 senti), kaitsja Igor Belugini poolt 11.02.2011.a kohtuistungil osutatud õigusabi eest 76 (seitsekümmend kuus) eurot 70 (seitsekümmend) senti. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas, arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank pangas või arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „S.N , 1-09-8807, menetluskulud“. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõigusest loobumine kantakse kohtuistungi protokolli. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooniõiguse kasutamise juhul tervikteksti kuulutamise aeg on 07.03.2011.a KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistuse sisu 2 1-09-8807 S.N’i süüdistatakse selles, et tema, isikuna, kes Narva Linnakohtu 30.06.2004.a otsusega mõisteti süüdi KrK § 141 lg 2 p 1, 2; § 142 lg 3 p 1 järgi, 04.06.2008.a. kella 21.30 paiku, olles Sillamäel, Viru pst. 8 asuva maja juures joobeseisundis, tegutsedes võõra vallasasja äravõtmise eesmärgil, ähvardades tapmisega 1995.a. sündinud Xxxxi, omastas avalikult kannatanu raha summas 452 krooni, seega pani ta toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, vägivallaga, olles isik, kes on varem toime pannud röövimise ja väljapressimise, s.t. KarS § 200 lg 2 p 4 ettenähtud kuriteo. Samuti tema, isikuna, kes Narva Linnakohtu 30.06.2004.a otsusega mõisteti süüdi KrK § 139 lg 2 p 1-3, § 141 lg 2 p 1, 2 järgi, ajavahemikul alates 09.06.2008.a. kella 18.30 kuni kella 04.00 10.06.2008.a., olles joobes, tegutsedes võõra vallasasja äravõtmise eesmärgil, kasutades varem varastatud võtmeid, varastas Narvas, Energia 4-39/41 asuvast korterist Xxxxile kuuluva televiisori „ Panasonic“ maksumusega 8540 krooni, kodukino „ Philips “ maksumusega 3495 krooni, kuldkäevõru maksumusega 2147 krooni, kuldketi maksumusega 3850 krooni, kokku vara summas 18032 krooni; seega pani ta toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, sissetungimisega, isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja röövimise, s.t. KarS § 199 lg 2 p 4, 8 ettenähtud kuriteo. II Kohtuistung Kohtuistungil tunnistas süüdistatav S.N ennast KarS § 200 lg 2 p 4 ja 199 lg 2 p 4,8 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemises täielikult süüdi. Enda ülekuulamist ei taotlenud. Kohus avaldas kohtuistungil järgmised tõendid: kannatanu Xxxx ülekuulamisprotokoll (lk 1-3, 135-136 ) kannatanu Xxxxi ülekuulamisprotokoll (lk 35-37, 135,136) kannatanu Xxxxi ülekuulamisprotokoll (lk 86-88) tunnistaja Xxxxi ülekuulamisprotokoll (lk 23-26) tunnistaja Xxxxi ülekuulamisprotokoll (lk48-50) tunnistaja Xxxxi ülekuulamisprotokoll (lk 28-31) tunnistaja Xxxxi ülekuulamisprotokoll (lk 39-41) tunnistaja Xxxxi ülekuulamisprotokoll (lk 94-97) tunnistaja Xxxx ülekuulamisprotokoll (lk 99-102) süüdistatava ja kannatanu vahel vastastamise protokoll (lk138-140) süüdistatava R.Vˇi ülekuulamisprotokollid (lk 43-45, 60-62, 104-107) III Kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas Vastavalt KrMS §-le 61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, sealjuures ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. Uurinud ja avaldanud kriminaalasja materjalides kogutud tõendid ning hinnanud neid kogumis, jõudis kohus järeldusele, et S.N-i süü talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises – röövimises ja varguses, s.o kuritegudes KarS § 200 lg 2 p 4 ja 199 lg 2 p 4,8 järgi, on tõendamist leidnud ning on süüdistusaktis õigesti kvalifitseeritud. 3 1-09-8807 Röövimise toimepanemine Xxxxi suhtes Selle kuriteo toimepanemine S.N-i poolt on tõendatud järgmiste tõenditega: Kannatanu Xxxxi ütlustega (lk 35-37, 68-70), mille kohaselt 04.06.2008 kella 21.20 paiku palus tema ema Xxxx tal käia kaupluses toiduaineid ostmas. Ema andis talle 500-kroonilise rahatähe. Läks kauplusse „Tsentrum“, kust ostis piima, paki pelmeene ja hapukoort. Kaupluses nägi Xxxxi ja Xxxxit, nendega koos oli veel tundmatu meesterahvas. Arvab, et nad nägid, et ta sai raha tagasi. Väljus kauplusest ja läks mööda Viru tänav 8 asuvast majast. Xxxxi ja Xxxxiga koos olnud tundmatu meesterahvas hüüdis teda nime järgi, astus tema juurde ning ütles „Lähme eemale“. Pärast seda ütles: „Nüüd heidad asfaldile pikali, tõmban su taskust kauplusest saadud raha välja, aga kui piiksatad, siis tapan su!“. Meesterahvas hirmutas ta ära, haaras tema kampsunist kinni, viis ta Viru tänav 8 asuva maja hoovi ning tõmbas tema taskust 452 krooni. Kannatanu Xxxx ütlustega (lk 1-3, 135,136), mille kohaselt 04.06.2008 kella 21.20 paiku palus ta oma pojal Xxxxil käia kaupluses toiduaineid ostmas, andis talle 500-kroonolise rahatähe ning poeg läks kauplusse. 5-10 minuti pärast tuli ta toiduainetega koju tagasi. Märkas, et poeg on väga hirmunud ja erutatud. Ütles, et temalt võeti raha ära. Jutustas, et kaupluses seisis koos tema tuttavate Stas Xxxxi ning Xxxxiga järjekorras mingi meesterahvas. Kui poeg kauplusest koju läks, hüüdis see meesterahvas teda, astus tema juurde ja ütles, et poeg annaks talle kogu raha, aga kui poeg hakkab karjuma, siis ta tapab tema. Poeg hakkas kartma ning andis talle 452 krooni. Tunnistaja Xxxxi ütlustega (lk 23-26), mille kohaselt 04.06.2008 õhtul oli ta kaupluses „Tsentrum“ koos tuttavatega, kelle hulgas olid Xxxx, Xxxx ja mees nimega Jan. Kaupluse järjekorras nägi poissi nimega Sergei, kelle vanema venna nimi on Xxxx. Sergei tuli kauplusest välja, mõne aja pärast väljus kauplusest Jan, kes jooksis midagi ütlemata Sergei suunas ja kadus Viru tänav 12 asuva maja taha. Xxx tuli tagasi 10 minuti pärast. Kella 23.30 paiku oli koos xxxi ja xxxtänaval. Xxxx, tema vend Sergei ja nende isa kohtasid neid Kesk tänaval. Sergei isa lõi Janile vastu nägu ning ütles Janile, et miks ta lastelt raha ära võtab. Tunnistaja Xxxxi ütlustega (lk 48-50), mille kohaselt 04.06.2008 õhtul oli ta koos Xxxxi ja Malinovskiga Sillamäe linnas kaupluses „Tsentrum“. Seal oli ka mingi tundmatu meesterahvas ning tuttav Xxxx. Esimesena väljus kauplusest Xxxx, ka tundmatu meesterahvas väljus kauplusest ning läks Xxxxi suunas. Tunnistaja Xxxxi ütlustega (lk 28-31), mille kohaselt Xxxx tundis tänaval ära meesterahva nimega Jan, kes röövis Xxxxilt raha. Tunnistaja Xxxxi ütlustega (lk 39-41), mille kohaselt sai ta oma abikaasa Xxxx käest teada, et nende pojalt Sergeilt võeti ära 452 krooni. Saabus koju ning sõitis koos abikaasa ning pojaga mööda Sillamäe linna. Kella 23.00 paiku liikus Kalevi spordikeskuse juurde rahvahulk, poeg osutas meesterahvale, kes olevat temalt 452 krooni ära võtnud. Tuli autost välja, kutsus meesterahva eemale, rääkis temaga. Ta tunnistas, et just tema võttis pojalt raha. Leppis temaga kokku raha tagastamise asjus. Meesterahvas tagastas temale 452 krooni. Olles eeluurimisel kahtlustatavana üle kuulatud, tunnistas S.N ennast süüdi osaliselt (lk 43-45, 60-62) ning seletas, et 04.06.2008 õhtul oli ta koos Xxxxi ning tema tuttavaga kaupluses „Tsentrum“. Üks noormees rääkis müüjale jämedusi. Kui nad kõik 4 1-09-8807 kauplusest väljusid, jooksis ta sellele tundmatule noormehele järele. Jälitas teda viiekorruselise maja juurde, ütles talle, et pole vaja karjuda ning paanikasse sattuda. Ütles: „Anna siia kõik, mis müüja sulle andis!“. Noormees andis talle natuke rohkem kui 400 krooni. Noormeest ei ähvardanud ja vägivalda ei kasutanud. Vaatamata sellele, et eeluurimisel S.N ähvarduste kasutamist kannatanu suhtes ei tunnistanud, on kohus seisukohal, et tapmisega ähvardamine S.N-i poolt on tõendatud nii kannatanu Xxxxi ütluste kui ka kannatanu Xxxx ütlustega (kellele Xxxx rääkis sündmusest kohe pärast selle toimumist). Kohtul puudub alus Xxxxide ütlustes kahelda, seda enam, et Xxxx kinnitas oma ütlusi ka vastastamisel S.N-iga (lk 138-140). Kohus on seisukohal, et S.N püüdis eitada ähvarduse kasutamist selleks, et leevendada oma vastutust toimepandud raske kuriteo eest. Xxxxi vara vargus Selle kuriteo toimepanemine S.N-i poolt on tõendatud järgmiste tõenditega: Kannatanu Xxxxi ütlustega (lk 86-88), mille kohaselt 09.06.2008 kella 17.30 kuni 18.30 olid tal xxx asuvas korteris külas tema tuttavad xxx, xxx ja S.N. Tarvitasid koos alkoholi. Pärast seda, kui kõik olid ära läinud, pani ta ukse lukku. Köögiaken oli natuke praokil. Ärkas 10.06.2008 kell 04.00 ja avastas, et toast on kadunud teler „Panasonic“ maksumusega 8540 krooni, kodukino „Philips“ maksumusega 3495 krooni. Tema paremalt käelt on kadunud kullast käevõru maksumusega 2147 krooni ja kaelast kuldkett maksumusega 3850 krooni. Köögiaken oli pärani lahti, uks lukus, kuid võtmeid ta üles ei leidnud. Tunnistaja Xxxxi ütlustega (lk 94-97), mille kohaselt tarvitas ta 09.06.2008.a. Xxxxi toas koos Xxxx ja tema sõbraga alkoholi. Vargusest sai teada kell 04.00 xxxi käest. Tunnistaja Xxxx ütlustega (lk 99-102), mille kohaselt tarvitas ta 09.06.2008.a. xxxi toas koos Xxxxi, Xxxxi ning S.N-iga alkoholi. Olles eeluurimisel kahtlustatavana üle kuulatud, tunnistas S.N ennast täielikult süüdi (lk 104-107) ning seletas, et 09.06.2008 tarvitas ta xxx asuvas toas alkoholi koos xxxa, toa omaniku ning tema sõbraga. Kui ta toast välja läks, võttis endale esikus riidenagi kõrval rippuvad võtmed. Hiljem läks tagasi tuppa, kus nad alkoholi tarvitasid. Tegi võtmeid kasutades toa ukse lahti. Omanik magas samal ajal teises toas. Võttis tema kaelast kuldketi ja käelt kuldkäevõru, pani kotti teleri ning kodukino ja viis need avatud köögiakna kaudu õue. Müüs Energia turul kõik kohe maha. Kohus on seisukohal, et mõlemad kuriteod pani S.N toime kavatsetult. Vastavalt KarS § 16 lg 2, isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Seega esinevad süüdistatava käitumises talle inkrimineeritava süüteokoosseisude objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. 5 1-09-8807 IV Kohtu seisukoht karistuse osas Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatava osas karistust raskendavaid asjaolusid KarS 58 mõttes ei esine, karistust kergendava asjaoluna KarS §57 mõttes arvestab kohus süüdistatava puhtsüdamlikku kahetsust. S.N pani toime I raskusastme kuriteo (röövimise) ning samuti II raskusastme kuriteo (varguse). Teda on varem korduvalt kohtu poolt karistatud (sealhulgas varguse ja röövimise eest). Vabanenud vanglast 27.12.2007, pani ta juba 2008 aasta juunis toime uued kuriteod. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et S.N-i on võimalik mõjutada edaspidi kuritegude toimepanemisest hoiduma üksnes reaalse vangistusega. Võttes arvesse karistust kergendavat asjaolu ning samuti seda, et kuritegude toimepanemisest on möödunud rohkem kui kaks aastat, võib vangistuse pikkus olla alla KarS §§ 200 ning 199 ettenähtud sanktsioonide keskmist määra. Kohus arvestas karistuse mõistmisel ka seda, et Eesti karistusõigussüsteem on üles ehitatud põhimõttele, et juhul, kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, siis pööratakse see reegeljuhtumil ka täitmisele. Kohtupraktika on seejuures asunud seisukohale, et vaid süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Selliseid asjaolusid S.N-i puhul ei esine. Kuna süüdistatavale on mõistetud karistuseks reaalne vangistus, kohaldab kohus KrMS § 130 lg 4-1 alusel süüdistatava suhtes tõkendit vahistamine selleks, et tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine. Karistuse kandmise aega tuleb arvestada süüdistatava vahistamise hetkest. V Tsiviilhagi KrMS § 310 lg 1 kohaselt, kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. Kannatanu Xxxx (sünd. xx.a, elukoht xxx) esitas S.N-i vastu tsiviilhagi kuriteoga tekitatud kahju summas 18032 (kaheksateist tuhat kolmkümmend kaks) krooni (ehk 1152,45 eurot) nõudes. Süüdistatav S.N hagile vastu ei vaielnud, nõustus tsiviilhagiga. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Eeltoodust tulenevalt tuleb ülalnimetatud tsiviilhagi rahuldada. Otsuse tegemisel kohus juhindub KrMS § 233, 238, 311, 313, 315. 6 1-09-8807 Innokenti Menšikov Kohtunik 7