1-15-8579/40

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht

1. jaanuar 2017, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-15-8579 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Kätlin Koidumäe Tõlk Svetlana Tarasova Prokurör Ain Tali Kaitsja Gerda-Johanna Pello (määratud korras) Kohtuasi Viru Vangla materjalid J.K vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu J.K , i.k. XXX, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 25.04.2015 ja lõpp 31.07.
2. Kohtuasja läbivaatamise aeg 16.01.2017, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja §
3. RESOLUTSIOON Jätta J.K vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista J.K-lt menetluskuluna riigituludesse 138 eurot kaitsetasu vandeadvokaadi abi Gerda-Johanna Pello poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB PANK), nr EE502200221014193355 (SWEDBANK), nr EE401700017002872300 (NORDEA PANK), nr EE873300333499990003 (DANSKE BANK) viitenumbriga 99915700082424, selgitusse märkida: „1-15-8579, J.K, menetluskulu“. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 1 Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo LMP kasuks 138 eurot (sh käibemaks 20%) vandeadvokaadi abi Gerda-Johanna Pello poolt süüdimõistetu J.K kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, prokurörile, J.K-le ja tema kaitsjale ning jõustumisel Riigi Tugiteenuste Keskusele. Asjaolud Viru Vangla esitas 13.12.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava J.K vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. J.K on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 18.11.2015 otsusega kokkuleppemenetluse korras KarS § 199 lg 2 p 4,7,8, § 215 lg 2 p 1,2 ja § 121 lg 1 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel üksikkaristusest raskeima suurendamise teel mõistis kohus talle liitkaristuseks 2 aastat 1 kuu vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendas kohus mõistetud karistust Viru Maakohtu 13.06.2015 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o. 1 aasta 2 kuud 6 päeva vangistust, võrra ning mõistis J.K-le lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 3 aastat 3 kuud ja 6 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks luges kohus 25.04.
4. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla J.K tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung J.K taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetava sõnul plaanib ta vanglast vabanedes kõigepealt lõpetada 9 klassi ja siis minna edasi õppima kokaks ning asuda erialaselt tööle. Arvas, et kohus peaks teda usaldama, kuna tema mõttemaailm on muutunud, ta ei näe enam mõtet karistuse lõpuni kandmises ja kõige tähtsam on perekond – haige vanaema, õed ja vennad, kelle eest ta tahaks hoolitseda. Kinnitas, et rehabilitatsioon on läbitud ja narkootikume ta rohkem tarvitada ei kavatse. Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Prokurör märgib, et varasem šokivangistus ning vangistuse üldkasuliku tööga asendamine ei ole kinnipeetavale positiivset eripreventiivset mõju avaldanud, seega ei ole J.K puhul tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Ka ei ole ta osanud hinnata ega õigustanud talle viimati antud võimalust suuremat osa oma karistusest vabaduses kanda rikkudes käitumiskontrolli nõudeid ja pannes katseajal toime uusi kuritegusid. Ka märgib prokurör, et isiku, kes kannab liitkaristust muu hulgas ka vägivaldse varavastase kuriteo toimepanemise eest, ennetähtaegse vabastamise korral saaks ühiskonna õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et röövimine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis võib väljenduda vangistuse täiel määral 2 ärakandmises. Prokurör juhib tähelepanu ka kinnipeetava ohtlikkusele, distsiplinaarkaristuste olemasolule ning sõltuvusainete tarvitamisele. Kaitsja on seisukohal, et kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud, kuna isikul on olemas pere, kes teda toetab ja ta on aru saanud oma vigadest. Kaitsja hinnangul on karistus oma eesmärgi täitnud. Lisaks on kinnipeetaval reaalsed eesmärgid tulevikuks: lõpetada põhikool, omandada eriala ja asuda tööle. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalide ning prokuröri seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava ja tema kaitsja leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. J.K käitumine vanglas ei ole olnud seaduskuulekas, sest isikul on viis kehtivat distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul on see tingimus täitmata. Kui süüdimõistetu ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkab õigusrikkumiste toimepanemist, siis puudub kohtul alus arvata, et tema käitumine vabaduses saab olema seaduskuulekas. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kolmel korral, seega ei ole uute kuritegude toimepanemine olnud juhuslik ning arvestades kinnipeetava kriminaalset käitumist, ei ole tema puhul tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Vägivaldsuse raskusaste on jäänud samaks, isik ei suuda oma viha kontrollida. Varavastaseid kuritegusid paneb isik toime majandusliku kasu saamise eesmärgil ja võõraid sõiduautosid kasutas tegevusetuse tõttu meelelahutuseks. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetav saaks vabanemisjärgselt asuda taotlema xxxx linnalt elamispinda, kuna enne vangistust elas ta alaealisena xxxx. Sotsiaaleluruumi taotlemise ajal on tal võimalik elada vanaema juures, kes elab ühiselamus. Arvestades asjaoluga, et J.K näol on tegemist impulsiivselt käituva isikuga, siis ei pruugi ühiselamu tüüpi ja ühiselu reeglite ning normide järgimist nõudev elukoht olla kinnipeetavale sobiv. Vaatamata sobivusele on isikul aga siiski esialgselt elukoht olemas, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Positiivseks ja mitte vähetähtsaks peab kohus ka J.K lähedasi suhteid oma vanaemaga. Emaga suhted on jahedamad, kuid siiski toetavad ning ema käis ka vanglas pojaga pikaajalisel kokkusaamisel. Samas ei saa märkimata jätta, et isiku suhtlusringkonna moodustavad probleemse käitumisega inimesed. Korduvalt kriminaalkorras karistatud on ka tema ema. Kohus on seisukohal, et kriminaalse tausta, elu- ning mõtteviisiga ja probleemse käitumisega isikutega suhtlemine ei soodusta kinnipeetava taasühiskonnastumist arvestades asjaoluga, et kinnipeetav võib olla mõjutatav, kuna kuriteod on toime pandud grupis. 3 Positiivseks hindab kohus aga seda, et J.K on vanglas osalenud majandustöödel ning käesoleval ajal õpib
5. klassis. Samuti on isik läbinud sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“. Ka on kinnipeetav omandanud vangistuses riigikeele A1 tasemel. Kinnipeetav on läbinud ka vestlused sõltuvusainete tarvitamisest loobumise ning probleemide kaardistamise teemadel. Seega on kinnipeetav vanglas viibimise aega kasutanud otstarbekalt. Samas peab märkima, et koristustöödega kinnipeetav tegeleda ei taha, kuna tema kultuuris tegelevad selliste töödega naised. Kinnipeetaval puudub vabanedes töökoht. Kohus märgib, et olukorras, kus kinnipeetav on varasemalt pannud kuritegusid toime majandusliku kasu saamise eesmärgil ei ole töökoha puudumisel isiku vabastamine põhjendatud. Isikul on ka vähene haridus (8 klassi) ja puudub eriala, aga samuti puudub tal töökogemus ja -harjumus, seega on tema konkurentsivõime tööturul problemaatiline ja seda olukorras, kus kinnipeetav enne vangistust oli alaealine ja riiklikul ülalpidamisel, sissetuleku moodustas kuritegelikul teel saadu. Töökoha puudumine suurendab uue kuriteo toimepanemise riski ka selles osas, et isikul on palju sisustamata vaba aega. J.K on diagnoositud sõltuvus kesknärvisüsteemi stimulaatoritest, mida saab pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Samuti on tal probleeme alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega. Isik saab osaliselt aru alkoholi tarvitamise tagajärgedest ja mõjust, kuid pisendab probleemi. Vangla hinnangul on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 74% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 69%, mis on keskmisest oluliselt kõrgem näitaja. Uue kuriteo toimepanemise riski suurendab hoolimatu ja riskeeriv eluviis, sisustamata vaba aeg, konflikti situatsioon ning sõltuvusainete tarvitamine. Oht suureneb ka siis, kui isik on rahalistes rakustes. Kohtu hinnangul on isiku majanduslike raskuste saabumine vabaduses aga tõenäoline ja seda olukorras, kus kinnipeetaval on maksmata nõudeid umbes 640 eurot, töökoht puudub, iseseisev majandusliku toimetuleku oskus on puudulik ning materiaalselt toetavad lähedased puuduvad. Vangla iseloomustuse kohaselt võib kinnipeetav käituda impulsiivselt ja tegude tagajärgedele ei mõtle. Talle on tähtis elada „põhimõtte järgi“, et teda austataks. Isik on uhke selle üle, et ta juba lapsepõlvest saati varastab ja on kohtulikult karistatud, kuna need asjaolud tõstavad tema mainet sõprade seas. Ametiisikutega teeb koostööd ainult siis, kui see on talle endale kasulik, vastupidises olukorras on negatiivselt meelestatud, suhtleb ebaviisakalt ning sõimab ebatsensuursete sõnadega. Kinnipeetav on varem rikkunud kriminaalhoolduse kontrollnõudeid ja jättes tegemata üldkasuliku töö ning seetõttu pöörati karistus täitmisele. Seega varasem tingimuslik karistus ja käitumiskontrollile allutamine ei ole J.K-le positiivset mõju avaldanud. Kohtul puudub veendumus, et antud juhul on karistuse eesmärgid saavutatud ja kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabanemisega kaasnevaid käitumiskontrolli nõudeid ja võimalike lisakohustusi täita. Kohus märgib, et tingimisi mõistetud karistus ja tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabanemine ei ole niivõrd erinevad, et süüdimõistetu poolt karistuse tingimisi kandmisel katseja tingimuste rikkumine ja üldkasulikust tööst kõrvalehoidmine, ei võimaldaks teha järeldusi süüdimõistetu poolt võimalike rikkumiste kohta vangistuse kandmiselt tingimisi 4 ennetähtaegsel vabastamisel. Mõlemal juhul on süüdimõistetu ühtviisi kohustatud käituma õiguskuulekalt ja alluma kriminaalhooldaja järelevalvele. Kui süüdimõistetu pole ühel juhul suutnud neid tingimusi täita, annab see aluse kahelda tema suutlikkuses teha seda teisel juhul. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et J.K puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel (elukoha olemasolu ning lähedase toetus) ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist ja vangistuse ajal (distsiplinaarkaristused) ning isikul tuleb karistuse kandmist jätkata vangistuses. Kohus lisab täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 20.02.2017 kohtumääruse RESOLUTSIOON: 1.Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
6. jaanuari 2017 määrus jätta muutmata. 2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
7. Määrata Advokaadibüroole LMP makstava riigi õigusabi tasu suuruseks J.K-le apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 96 (üheksakümmend kuus) eurot, sh käibemaks 16 (kuusteist) eurot. 4.Mõista J.K-lt menetluskulu katteks Eesti Vabariigi kasuks välja 96 (üheksakümmend kuus) eurot, sh käibemaks 16 (kuusteist) eurot. 5.Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. 6.Menetluskulu on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. 25.01.2017 kohtumäärus 1-15-8579 jõustus 09.03.2017 Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Keili Rosar Referent 5