§-dest 2101, 2103 , kohus määras:
lg 2 alusel on J.U kohustatud ilmuma aresti esimese osa, so kahe päeva kandmiseks Võru Arestikambrisse (Võru linn, Räpina mnt 20a) 03.04.2017 kell 17.00. 6.
S § 67 lg-le 2 arvestatakse aresti tähtaega päevades ja karistustähtaja arvestamisel on arvestusühikuks üks astronoomiline päev, s.o 24 tundi. 7. Juhul, kui J.U ei ilmu määratud ajaks arestikambrisse, teavitab Lõuna Prefektuur sellest aresti täitmisele pööranud kohut ning
8. Määrus edastada täitmise korraldamiseks Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuurile ja süüdlasele J.U-le ning teadmiseks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonnale. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik Tartu Maakohtu 29.11.2016.a otsusega nr 4-16-6122 tunnistati J.U süüdi Liiklusseaduse § 201 lg 2 ja § 224 lg 1 järgi ning KarS § 63 sätete alusel mõisteti karistuseks 10 päeva aresti. KarS § 69 alusel asendati J.U-le karistuseks mõistetud 10 päeva aresti 10 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 1 kuu kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuotsus jõustus 07.12.2016.a. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna nooremametnik Anžela Murumägi esitas 03.02.2017.a Tartu Maakohtu Võru kohtumajale erakorralise ettekande süüdlasele J.U-le mõistetud aresti täitmisele pööramiseks. Erakorralise ettekande esitamise põhjuseks on asjaolu, et süüdlane J.U ei ole sooritanud üldkasuliku töö tunde. Ametnikuga ei ole ta ühendust võtnud ja temaga pole õnnestunud kontakti saada. Seletusi ei ole J.U andnud. Süüdlane J.U ei ole ise pöördunud Anžela Murumägi poole, kes koordineeris üldkasuliku töö tegemist siis veel Lõuna prefektuuris ning avaldanud soovi üldkasuliku töö tundide tegemiseks. Ametnik on seisukohal, et isikul puudub huvi ja tahe tunnid sooritada, kuna vastasel juhul oleks J.U ametnikuga kontakteerunud, sest kohtumääruses toodud kontaktandmete kaudu oli ametnikuga võimalust detsembrikuus alati ühendust saada. Ametnik on süüdlasele helistanud, kuid telefonikõnedele ta vastanud ei ole. Eeltoodust võib järeldada, et isik hoiab üldkasuliku töö tegemisest kõrvale. Kriminaalhooldusosakonna nooremametnik palub otsustada süüdlasele mõistetud aresti täitmisele pööramine. Menetlusosalise seisukoht kohtuistungil J.U kaitsja osavõttu kohtuistungist ei soovinud. Ta selgitas, et tunnid jäid täielikult tegemata, kuna vahepeal oli laps haige ning siis helistas ametnikule jaanuari alguses, kuid ei saanud ametnikku kätte telefoni teel. Tervis oli korras. Kuna käib tööl, siis järjest ei saa 10 päeva aresti kanda. Saab kanda kahe päeva kaupa. Määruse põhjendused Kohus leiab, et kriminaalhooldusametniku taotlus J.U-le mõistetud aresti täitmisele 2
) § 2101 lg 1 kohaselt, kui süüdlane hoiab üldkasuliku töö tegemisest kõrvale, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule taotluse pöörata süüdlasele mõistetud arest täitmisele.
lg 1 kohaselt, kui süüdlane hoiab talle määratud või mõistetud üldkasuliku töö tegemisest kõrvale, esitab selle rikkumise tuvastanud kriminaalhooldusametnik kohtule taotluse, mis sisaldab andmeid rikkumise asjaolude kohta, tehtud üldkasuliku töö tundide arvu, süüdlase seletuse kokkuvõtet ning üldkasuliku töö katkestamise ja aresti täitmisele pööramise ettepanekut. Tartu Maakohtu 29.11.2016.a otsusega nr 4-16-6122 tunnistati J.U süüdi Liiklusseaduse § 201 lg 2 ja § 224 lg 1 järgi ning karistuseks mõisteti 10 päeva aresti, mis asendati KarS § 69 lgte 1, 2, 3 alusel 10 tunni üldkasuliku tööga, mis tuli ära teha ühe kuu jooksul. Kuna kohtuotsus jõustus 07.12.2016.a, siis pidid üldkasuliku töö tunnid olema tehtud hiljemalt 07.01.2017.a. J.U ühtegi üldkasuliku töö tundi talle määratud tähtaja jooksul teinud ei ole. Seega on kõik süüdlasele määratud ÜKT tunnid sooritamata. Erakorralisest ettekandest nähtub, et J.U üldkasuliku töö koordineerijaga ühendust võtnud ei ole. Samuti ei ole õnnestunud ametnikul süüdlasega kontakti saada. Seetõttu ei ole J.U-lt olnud võimalik ka seletusi võtta. Üldkasulik töö on käeolevaks ajaks täielikult tegemata. Kuna J.U ei ole kohtu poolt määratud ühe kuu jooksul leidnud aega kümne tunni üldkasulikku töö sooritamiseks, siis on kohtul alus arvata, et süüdlane on hoidnud ÜKT tundide sooritamisest kõrvale teadlikult ja pahatahtlikult. Kuna J.U ei täitnud talle pandud kohustust sooritada 10 üldkasuliku töö tundi, siis KarS § 69 lg 6 ja
¹, § 210³ alusel pöörab kohus J.U-le mõistetud ning ärakandmata aresti pärast käesoleva määruse jõustumist reaalselt täitmisele. Kohus ei tuvastanud ühtegi mõjuvat põhjust, mis oleks takistanud eelnimetatud kohustuse täitmist. Kohtul puuduvad andmed selle kohta, et J.U tervis ei võimaldaks temal aresti kanda. KarS § 66 lg 1 kohaselt mõistes rahalise karistuse, aresti või kuni kuuekuulise vangistuse, võib kohus süüdlase perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit arvestades määrata karistuse tasumise või kandmise ositi. Korraga ärakantava vangistuse või aresti kestuse või rahalise karistuse osade suurused määrab kohus. Järjest kantava karistuse kestus peab olema vähemalt kaks päeva. Kuna J.U käib tööl, siis määrab kohus aresti kandmise ositi kahe päeva kaupa. Kümme päeva tuleb seega ära kanda viies osas. Kohus on seisukohal, et kolmest kuust piisab, et 10 päeva viies osas ära kanda.
lg 3 ja § 205 lg 2, 3 alusel kohustab kohus J.U ilmuma karistuse esimese osa, so 2 päeva aresti kandmiseks Võru Arestikambrisse 3. aprillil 2017.a kella 17.00-ks. Marju Persidskaja kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.