4-19-2148/15

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Apelleeritud kohtuotsus Apellatsiooni esitaja Teised apellatsioonimenetluse pooled Asja läbivaatamise viis Tartu Ringkonnakohus

1. juuni 2019 4-19-2148 Juhan Sarv Väärteoasi I.D (isikukood XXX) karistamises liiklusseaduse § 227 lg 4 järgi Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
2. aprilli
3. a otsus I.D kaitsja Juri Tolmatšov Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuur Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
4. aprilli
5. a otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva otsuse peale kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsioonitähtaeg peatub riigi õigusabi taotluse esitamisega. Sellisel juhul hakkab kassatsioonitähtaeg uuesti kulgema riigi õigusabi taotluse lahendamise määruse koostamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Viru Maakohtu
7. aprilli
8. a otsusega karistati I.D liiklusseaduse (LS) § 227 lg 4 järgi mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 12 kuuks.
9. I.D karistati selle eest, et ta juhtis
10. aprillil 2019 kella 12.41 paiku Toila vallas Tallinn– Narva maanteel 179.8ndal kilomeetril asulavälisel teel mootorsõidukit kiirusega 167+/-9 km/h, ületades lubatud kiirust mitte vähem kui 68 km/h võrra. Nii rikkus I.D LS § 15 lg 1 p 1 nõudeid.
11. Põhjendades menetlusalusele isikule mõistetud karistust, märkis maakohus järgmist. I.D karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Seetõttu ei nõustunud kohus kohtuvälise menetleja ettepanekuga karistada I.D arestiga. Karistuse liigi valikul ei ole väheoluline ka asjaolu, et I.D on kolm alaealist last, kelle eest ta hoolitseb üksinda. I.D on varem karistatud lubatud sõidukiiruse ületamise eest rahatrahviga. Vaatamata sellele pani ta tahtlikult toime uue samalaadse süüteo. See tähendab, et rahatrahv ei suutnud hoida menetlusalust isikut uue süüteo toimepanemisest ning rahatrahvi teistkordne kohaldamine ei ole otstarbekohane. Selleks, et aidata I.D paremini kohaneda liiklusreeglistiku täitmisega ja teda distsiplineerida, tuleb I.D karistada mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega. I.D süü on keskmisest oluliselt suurem, kuna ta ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 68 km/h ning tegi seda päevasel ajal, mil liiklus on eriti tihe. Taoline käitumine oli väga ohtlik nii temale kui ka kaasliiklejaile. Seetõttu peab mõistetav karistus olema LS § 227 lg 4 sanktsiooni keskmisest rangem. Võttes aga arvesse karistust kergendavat asjaolu, pidas kohus võimalikuks määrata I.D-le karistuseks juhtimisõiguse äravõtmise sanktsiooni keskmises määras ehk 12 kuuks. APELLATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
12. Viru Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni I.D kaitsja Juri Tolmatšov, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist menetlusalusele isikule mõistetud karistuse osas ja palub karistada I.D mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega viieks kuuks. Apellant märgib oma taotlust põhjendades, et I.D oli rikkumisega nõus, tunnistas oma süüd täielikult ja kahetses puhtsüdamlikult tehtut, mis on ära märgitud ka Viru Maakohtu otsuses. Karistust raskendavaid asjaolusid ei tuvastatud. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. I.D ülalpidamisel on kolm alaealist last, kes kõik on invaliidid. I.D kasutab oma transpordivahendit pidevalt laste eest hoolitsemiseks: ta viib neid kooli ja toob koolist koju ning samuti viib ta lapsi huviringidesse. Juhul, kui mootorsõiduki juhtimisõigus I.D-lt pikaks ajaks ära võetakse, pole tal võimalik transpordivahendit laste huvides kasutada. I.D on valmis kandma karistust isegi trahvi näol. Menetlusalune isik on toimepandud väärteo raskusest aru saanud ning ja ta on valmis kandma karistust trahvi näol, võttes arvesse eelpooltoodud asjaolusid. Ta palub mitte määrata karistuseks juhtimisõiguse äravõtmist rohkemaks kui viieks kuuks. Ka selline karistus avaldaks I.D-le olulist mõju.
13. Apellatsioonivastuses palub Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuur jätta maakohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. Kohtuväline menetleja märgib, et I.D on varem karistatud samalaadse ja teise rikkumise eest. Vaatamata sellele pani I.D oime tahtliku raske väärteo. Kiiruse ületamine on alati ohtlik, kuna sõidukiirus mõjutab nii liiklusõnnetusse sattumise tõenäosust kui ka selle raskusastet. Keskmise kiiruse suurenemine 1 km/h võrra suurendab õnnetuste riski 3%. Ületades kiirust vähemalt 68km/h võrra, seadis menetlusalune isik reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste liiklejate elu ja tervise. Viru Maakohus arvestas otsuse tegemisel kergendava asjaoluga – menetlusaluse isiku süü tunnistamisega ja kahetsusega –, kuid samal ajal arvestas kohus ka väärteo raskusega. Seega valides karistuseks 12 kuud juhtimisõiguse äravõtmist, kohaldas kohus karistust, mis vastab väärteo raskusele ja menetlusaluse isiku süüle. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
14. Kuna kohus otsustab karistuse seadusele ja enda siseveendumusele tuginedes, saab selle valik olla korralises edasikaebemenetluses kohtuotsuse tühistamise aluseks eelkõige siis, kui on tuvastatav selge materiaal- või menetlusõiguslik rikkumine nimetatud küsimuse lahendamisel, sellel konkreetsel eksimusel on olnud vahetu toime kohtu siseveendumuse kujunemisele ja see on toonud kaasa süüteo raskusele või süüdimõistetud isikule selgelt mittevastava karistuse mõistmise (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
15. märtsi
16. a otsus asjas nr 3-1-1-6-17, p 7). Menetletavas asjas tehtud maakohtu otsuse puhul pole võimalik sellist rikkumist tuvastada.
17. Maakohus on I.D-le karistust mõistes võtnud arvesse nii tema puhtsüdamlikku kahetsust kui ka fakti, et menetlusalune isik kasvatab üksinda alaealisi lapsi. Just nendele asjaoludele 2