) § 209 lg 1, § 201 lg 1, § 199 lg 2 p 4, 8, § 117 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Svetlana Maripuu Süüdistatavad T.K - registrijärgne elukoht *, elas enne vahistamist *, viibib vahi all, isikukood XXX, *, *haridus, * keel, *, kriminaalkorras karistamata, alates 19.11.2008 kinni peetud kahtlustatavana, 22.11.2008.a. kohaldatud tõkend vahistamine Kaitsjad Advokaat Sulev Raudsepp RESOLUTSIOON 1. Süüdi mõista T.K: 1.1.
lg 1 järgi ja karistada vangistusega 1 (üks) aasta; 1.2.
lg 1 järgi ja karistada vangistusega 6 (kuus) kuud; 1.3.
lg 2 p 4, 8 järgi ja karistada vangistusega 6 (kuus) kuud; 1.4.
2.
lg 1 alusel, lugedes kergemad karistused kaetuks raskema karistusega, mõista T.K-le liitkaristuseks 2 (kaks) aastat 6 (kuus) kuud vangistust. 3.
lg 2 alusel määrata, et mõistetud vangistusest tuleb T.K koheselt ära kanda 2 (kaks) aastat 1 (üks) kuu 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust, mille kandmise aja alguseks lugeda T.K kahtlustatavana kinnipidamise aeg 19.11.2008. 3.1.
lg 1, 3 alusel määrata, et ärakandmata karistust – 4 (nelja) kuu 5 (viie) päevast vangistust ei pöörata täitmisele kui T.K 3 (kolme) aastase katseaja jooksul ei pane toime 1 Ärakiri 1-09-6861 uut tahtlikku kuritegu 3.2.Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o
T.K omastas tsiviilõigusliku lepingi alusel tema valduses oleva võõra, Osaühingule M kuuluva sõiduauto Mazda 323 reg nr 323MBL, mille rentis vastavalt rendilepingule nr 11/2 04.11.2002.a. kell 15.00 ja pidi tagastama 11.11.2002.a. kell 15.00, mida aga ei ole käesoleva ajani teinud, tekitades Osaühingule M varalise kahju 95 000.-krooni. Oma sellise tegevusega, mis seisnes valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramises, pani T.K toime
T.K isikuna, kes on varem toime pannud omastamise, tungis 20.04.2003.a. kella 17.00-18.00 paiku uste avamise teel sisse Saare maakonnas * külas asuvasse A M kuuluvasse * talumajja, kust varastas kannatanule kuuluvad naisterahva jalgratta Bisan väärtusega 2345.- krooni, mootorsae Partner väärtusega 4500.-krooni, raadio Panasonic väärtusega 390.-krooni, antiikse laevakella väärtusega 500.-krooni, teatrikoti väärtusega 150.-krooni, 6 teelusikat koguväärtusega 400.-krooni, rahakotist raha ca 6000.-krooni ja presendist seljakoti, mis ei oma rahalist väärtust, tekitades kannatanule kokku varalist kahju 14 285.-krooni. Oma sellise tegevusega, mis seisnes võõra vallasasja äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isiku poolt, kes on varem toime pannud omastamise, sissetungimisega, pani T.K toime
T.K, olles eelnevalt varguse eesmärgil tunginud 20.04.2003.a. kella 17.00-18.00 paiku Saare maakonnas * külas asuvasse * talumajja, tungis kallale koju saabunud, teo toimepanemisele peale sattunud ja tema põgenemist takistada püüdva *-aastase A M. Toimunud rüseluse käigus tekitas T.K peksmisega A M verevalumid näol ja juustega kaetud peanahal, marrastused ja põrutushaavad suu piirkonnas, pehmete kudede turse paremal pool peapiirkonnas, verevalumid pehmetes kudedes vöötlihases, neeruväratis, mille tagajärjel kaotas A M teadvuse. T.K sulges temapoolse füüsilise vägivalla tagajärjel teadvuse kaotanud ja selle tõttu vastupanuvõimetu A M maja teise korruse katusekambris olevasse veimevaka kirstu. Ta asetas teadvusetu A M näoli ja kägardunult kirstu ning sulges kirstukaane. Sellise tegevuse tagajärjel A M lämbus ja suri. Kohtuarstliku ekspertiisi akti nr 16 24.04.2003 ja komisjonilise surnu kohtuarstliku ekspertiisiakti nr 1 23.03.2009 kohaselt A M esinesid järgmised vigastused: *, mida kinnitab kannatanut ja tema nägu katva presendi-riidetüki asetsus, s o aktiivsed liigutused peale trauma tekkimist puudusid. Histoloogilisel uuringul sedastati *. A M surma põhjuseks on mehhaaniline lämbus suu- ja ninaavade sulgusest suletud ruumis pea traumaga kaasnenud teadvusekaotuse foonil. Oma sellise tegevusega põhjustas T.K ettevaatamatusest A M surma. Oma sellise tegevusega, mis seisnes teise inimese surma põhjustamises ettevaatamatusest, pani T.K toime
Kannatanud on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks. 3 Ärakiri 1-09-6861 Prokuröri poolt kohtus T.K-le nõutud karistus:
lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõudis prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistus üks aasta,
lg 1 järgi vangistus kuus kuud,
lg 2 p 4,8 järgi vangistus kuus kuud,
lg 1 järgi vangistus kaks aastat kuus kuud.
lg 2, 64 alusel lugeda kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega ja mõista liitkaristus vangistus kaks aastat kuus kuud.
lg 1 järgi eelvangistus alates kahtlustatavana kinnipidamisest 19.11.2008 ( 2 aastat 1 kuu 24 päeva 11.01.2011 seisuga) arvata karistusaja hulka. Kandmisele kuulub vangistus neli kuud 6 päeva.
Mõistetud vangistust ei pöörata täielikult või osaliselt täitmisele, kui ta ei pane kohtu poolt määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. Süüdistatav andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. KrMS § 239 lg 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ja kohus mõistab süüdistatava süüdi ja kohaldab T.K suhtes kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Tõkend T.K on kahtlustatavana kinni peetud 19.11.2008 /tl 216-219 I kd/ ja 21.11.2008 /tl 231232 i kd/, 22.11.2008 Pärnu Maakohtu kohtumäärusega nr 1-08-15407 /tl 240-243 I kd/ on kohus andnud loa T.K vahistamiseks. T.K suhtes valitud tõkend vahistamine tuleb tühistada ja T.K tuleb vabastada vahi alt kohtusaalis peale kohtuotsuse kuulutamist. Tsiviilhagid Kannatanu O K tsiviilhagi 32800 EEK ehk 2096.30 EUR. Kannatanu E M tsiviilhagi 20500.70 EEK ehk 1310.23 EUR. Rahuldamata tsiviilhagid kuuluvad rahuldamisele TsMS § 440 lg 1 alusel ja õigusvastaselt tekitatud hüvitamata kahju tuleb T.K-lt kannatanute kasuks VÕS § 1043 alusel välja mõista. Asitõendid - kriminaalasjas on asitõendina vaadeldud ja fotografeeritud: 1)naisterahva ratas Bisan, 2 lauanuga, portsigar, meeste käekell, naiste käekell /tl 140 I kd/, mis on tagastatud L.L`ile /tl 145 I kd/, 2)metallist kulon /tl 141 I kd/, mis on tagastatud E.M`le /tl 146 I kd/, 3)T.K juhiluba EE 530521 /tl 211 I kd/, mis asub kriminaalasja juures, tuleb tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel T.K-le; 4)plastikkott, fooliumist lillekimbu ümbris, ümbrik kirjaga, jäljed ja võrdlusproovid, asuvad Kuressaare PJ asitõendite hoiuruumis (kviitung nr 168 25.03.2009), millised asitõendid tuleb peale kohtuotsuse jõustumist KrMS §126 lg 3 p 4 alusel hävitada. 5)DVD-plaat ja VHS-kassett, mis asuvad kriminaalasja juures, tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde. Menetluskulud Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Vastavalt § 179 lg 1 p 2 tuleb T.K-lt kohtuotsusega välja mõista riigituludesse sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 1,5 palga alammäära suuruses summas s.o 417,03 eurot (1,5 x 208,52). Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see alljärgnev: T.K kaitsmise eest makstud riigi õigusabi tasu kaitsjale V.Tänav 420 krooni s.o. 26,84 eurot /tl 286 I kd/, kaitsjale S.Raudsepp 6432 krooni, s.o. 411,08 eurot /tl 273 I kd/, 7488 krooni s.o. 478,57 eurot /tl 12-13 II kd/, 20 784 krooni s.o. 1328,34 eurot /tl 130-131 II 4 Ärakiri 1-09-6861 kd/, 5892 krooni s.o. 376,57 eurot /tl 188-189 II kd/, 3598 krooni s.o. 229,95 eurot /tl 270-272 II kd/, 3958 krooni s.o. 252,96 eurot, kohtuistungi tasu 1242 eurot 30 senti, kokku kaitsjatasu, s.o.4346 eurot 61 senti. Riigikohus tühistas samas kriminaalasjas Pärnu Maakohtu 11.01.2010 ja Tallinna Ringkonnakohtu 16.06.2010 kohtuotsused ja käesoleval ajal arutatakse kriminaalasja I astme kohtus teistkordselt. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et eelnevas kohtumenetluses (I ja II astme kohtus) kaitsjale makstud tasud tuleb jätta riigi kanda. Sellega seoses jätab kohus riigi kanda kaitsjatasu 30274 krooni, s.o. 1934,86 eurot. Kohus jätab riigi kanda T.K kaitsjale makstud tasud ja kulu, mis on seotud seoses sellega, et kaitsja on teisest piirkonnast. Seega tuleb jätta riigi kanda kaitsjale makstud sõiduga seotud tasu ja kulud 185 eurot 08 senti ja T.K-lt tuleb kaitsjatasu välja mõista 2226 eurot 67 senti. Koopiate tegemise kulu on vastavalt KrMS §175 lg 1 p 5 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see 226 krooni 40 senti, s.o. 14,47 eurot /tl 284 I kd/. Kannatanule ja tunnistajale makstud sõidukulu on vastavalt KrMS §175 lg 1 p 2 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see kannatanu E.M`le makstud sõidukulu 300 krooni 20 senti s.o. 19,19 eurot /tl 241-242 II kd/ Ekspertiisi tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 3 menetluskulu. Käesolevas kriminaalasjas on ekspertiiside tasud alljärgnevad: 1)kohtuarstliku lahangu (akt nr 16 24.04.2003) tasu 3000 krooni ehk 191,73 eurot /tl 154 I kd/; 2)surnu komisjoniekspertiisi tasu (akt nr 1 09.01.2009) 12000 krooni s.o. 766,94 eurot /tl 169 I kd/, 3)DNA-ekspertiisi - akt nr GE-0691-03/2872 16.06.2003 tasu 12410 krooni s.o. 793,14 eurot /tl 178 I kd/, 4)DNA-ekspertiisi - akt nr GE-2106-08/5996 21.01.2009 tasu 730 krooni s.o. 46,66 eurot /tl 183 I kd/, 5)sõrmejäljeekspertiisi – akt nr SS-0756-03/2873 27.08.2003 tasu 10 000 krooni, s.o. 639,12 eurot /tl 192 I kd/; 6)DNA-ekspertiisi – akt nr GE-1038-03/3815 01.08.2003 tasu 7300 krooni 466,56 eurot /tl 201 I kd/; 7)Sõrmejäljeekspertiisi – akt nr SS-0962-03/3816 31.07.2003 tasu 750 krooni s.o. 47,93 eurot /tl 205 I kd/, 8)Kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia ekspertiisi – akt nr 123 – tasu 24 000 krooni s.o. 1533,88 eurot /tl 155 I kd/. Vastavalt Psühhiaatrilise abi seaduse § 19 kohtupsühhiaatriaekspertiisi kulud kaetakse riigieelarvest. Seega tuleb kohtupsühhiaatria-psühholoogia ekspertiisi kulud 1533,88 eurot jätta riigi kanda. Ülejäänud ekspertiisitasud on kokku 46 190 krooni, s.o. 2952 eurot 06 senti. /allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik Ärakiri õige 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.