1-12-11410/14

Kriminaalasi nr. 1 – 12 - 11410 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

1. märtsil 2013 a. Harju Maakohus koosseisus kohtunik: Valeri Lõõnik rahvakohtunikud: Merike Lepik ja Urve Lilender sekretäri: Leili Merila, tõlgi: Ilja Malštšukov ja Imbi Kangur – Popova juuresolekul prokuröri: Rita Siniväli kaitsja: Paavo Paal osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Tallinnas 12.02.2013 a., 13.02.2013 a. P.V ik. XXX, eesti keel, Eesti vabariigi kodanik, keskeriharidus, pensionär, eluk. XXX, varem kriminaalkorras karistatud 6.31.03.1997 a. Saare Maakohtu poolt KrK § 107 lg. 1 järgi 2 a. vangistusega 7.11.11.2009 a. Harju Maakohtu poolt KarS § 118 lg. 1 p. 1, p. 3 järgi 3 aasta 4 kuu vangistusega. Vabanes karistuse kandmisest 29.05.2012 a. Viibib vahi all alates
2. juulist 2012 a. süüdistuasja KarS § 113 - § 25 lg. 2 järgi. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kontrollitud tõenditega kohus tuvastas: P.V on kohtu alla antud süüdistatavana selles, et tema 26.07.2012 kella 05:40 paiku Tallinnas XXX ühise alkoholi tarvitamise käigus tekkinud tülis lõi tahtlikult korduvalt, vähemalt neljal korral noaga kannatanut V Ž (XXX.) ülakeha eluohtlikku piirkonda, tekitades viimasele 2 eluohtlikku tervisekahjustust - rindkereõõnde tungiva torke-lõikehaava paremal rinnanibust 3 cm kõrgemal koos parema kopsu vigastusega ning parempoolse veriõhkrinnaga ja kõhuõõnde tungiva torke-lõikehaava paremal ülakõhus roidekaare all koos maksa vigastusega ning mitteeluohtlikud tervisekahjustused - torke-lõikehaavad paremale küünarvarrele ja vasakule õlavarrele, mis paranevad 4 kuu möödudes ja ei põhjusta töövõimekaotust 40% ulatuses. Kannatanu osutas P.V-le vastupanu ja jooksis korterist välja. Tema naaber kutsus kiirabi ja kannatanu toimetati SA Põhja Regionaalhaiglasse operatsioonile ning tema elu päästeti. Teise inimese tapmise katsega pani P.V toime KarS § 113 – 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatav P.V tunnistab end süüdi osaliselt. Löömise kindlasti, kuid mitte tahtlikus tapmises. Kaitsja on seisukohal, et süüdistus sellisel kujul ei ole põhjendatud. P.V tunnistab end süüdi löömises, kuid ei ole tõendatud, et P.V oleks tahtlusega tegutsenud ja püüdnud tahtlusega võtta elu. Tegemist on väga keerulise olukorraga, kus ühe inimese seletus teise vastu. Süüdistatav P.V annab ütlusi, et ta elas koos kannatanuga kolmetoalise korteri ühes toas. Toa naaber S oli alkoholi tarvitanud juba 25.07 hommikul. Tal oli kaks 100 g. viinatopsikut. Koos tarvitati see viin ja ta läks tööle. Õhtul, pärast tööd sai tasuks 35 eurot ja ostis poest kolm pudelit veini. Ühe pudeli veini jõid koos ja teise pudeli andis toanaabrile ja kolmanda jättis endale. Sellest pudelist jõi ära peaaegu pool veini ja heitis pikali. Varahommikul S ajas ta üles ja näitas pool pudelit veini ja ta leidis ka oma pool pudelit veini. Koos joodi oma pudelid tühjaks. Pärast seda ta viskas uuesti pikali ja S lõikas aknalaual tubakat. Toppis suitsu ja hakkas mööda tuba edasi tagasi kõndima. Hakkas igasugust jama rääkima ja kritiseerima ning vaja ära lõigata. Nagu maania käis peale ja hakkas igasugust juttu rääkima. Ta ajas end istuli, kuna oli sama jama ka nädal tagasi aga siis ta oli vait ja midagi ei ütelnud. Sul oli ka nuga, mis olid kapi peal. Tal endal nuge üldse ei ole. Ta ei tea, miks ta seekord suu lahti tegi aga ilmselt magamatus ja pohmell. Ta ütles, et kui siin on paha elada, mine Venemaale. Ta vaatas S näkku ja nägi tigedat nägu ja näost oli punane. Pikali visates nägi S käes nuga, millega lõikas akna peal tubakat. Istuli tõustes, oli Su käes nuga ja kõndis sellega mööda tuba. Koguaeg korrutas sama juttu ja vasakus käes oli suits. Harilikult lõikas selle noaga tubakat. S kõndis mööda tuba edasi tagasi ja jutt läks valjemaks ning ta hakkas S kartma. Ta teadis, et sellise lõikamise eest S on ka istunud. Ta kuulas seda juttu ja kartes ka mehe purjus olekus ähvardusi, otsustas igaks juhuks noa käest ära võtta. Järjekordselt S möödus temast ja hüppas püsti ning S kätt haardesse võttes, jõudis S oma noaga tõmmata läbi tema vasaku käe keskmise sõrme ja ta suutis ikkagi noa enda kätte saada. Ta astus paar sammu tagasi ja S hakkas vaikselt tema poole tulema ja nõudis kogu aeg noa tagasi andmist. S oli temast juba umbes poole meetri kaugusel, tige nagu härg, käed rusikas külgede peal. Ta kinnitab, et S ei vehkinud noaga aga tal oli nuga käes ja vehkles ringi. Mõtles, et iga minut S võib tema käes olnud noa käest ära väänata, sest S oli temast noorem ja tugevam. Ausalt öeldes, ta ei mõelnud S lüüa, kuid arvas, et see oli alalhoiuinstinkt. Ta ei mäleta üldse, kuhu ja mitu korda lõi, see on tal tume koht. Kui jälle mõistus pähe tuli ja näitas S verd purskavat näppu. Ta ei saa kinnitada, et S teda noaga ähvardas, kuid tal oli kartus, et võib talle kallale tulla. Ta kartis, et võtab ta käest noa ja kas ta üldse enam ellu jääb ja vaevalt ta oleks siin olnud. Ta ei mõelnud lüüa aga tuleb välja, et lõi. Ta mäletab, et hüppas tagasi ja kui mõistus tuli pähe, siis mõtles, mida ta tegi, et nii pikaks seda vabadust oligi. Siis tuli mõte pähe, et seda nuga ei tohi kuskile kaotada, sest just 2009 a. oli tal suur probleem selle pärast ja sai suurema karistuse. Politsei leidis tema voodist, padja alt noa ja selle peitis sinna, sest ei tahtnud, et see kaob. S seisis ega ütelnud ühtegi sõna. Käed olid kõhu peal. Ta arvas, et S rahuneb ja kutsub endale kiirabi. Ta läks koridori ja tuli mõte, koputada V M uksele, võib-olla oskab nõu anda, sest omal oli mõtlemine täitsa tühi. Ta rääkis toimunust aga V ei osanud mingit nõua anda. Seejärel läkski kraanikausi juurde käsi pesema, võib-olla pesi ka noa puhtaks, sest see oli ka tema käes, kuid mälulünga pärast ei mäleta seda. Ta nägi sel ajal S , kui sisenes V tuppa ja rohkem teda ei näinud. Ta viina eriti ei tarvita, sest on tervislikud probleemid. Ta elas S ühes toas kuu aega ja omavahelised suhted olid head. Tal on ka varem olnud mälulüngad, sai need haavata saamisel Tšehhi sündmuste ajal 1968 a.. Ärkas üles alles Kaliningradi haiglas pärast operatsiooni. Toas mingit rahavargust ei toimunud, politseinik sai vist valesti aru. 60-datel aastatel ta õppis Tallinna merekoolis ja lähivõitluse instruktor õpetas, et juhul kui vastane on tugevam ja paremini relvastatud, siis ainuke kaitse on rünnak, sest vastane ei arva kunagi, et nõrk võib tugevamat rünnata ja rünnaku ootamatus on nõrgema võit. Ta absoluutselt üldse ei mäleta, mitu noahaava ta tekitas. See käis nii ootamatult. Kannatanu V Ž annab ütlusi, et kuni toimunud sündmuseni tunneb süüdistatavat kuu aega, mil ta pandi tema juurde tuppa elama. Omavahelised suhted olid väga head. Koos tarvitati ka alkoholi aga omavahelisi tülisid ei olnud. Sündmuse eelõhtul tarvitati viina ja P.V õigesti ütles, et tõi veini. Tarvitati õhtul alkoholi, seejärel magati ja varahommikul jätkati alkoholi tarvitamist. Alkoholijoove oli ikka tunduv. Tekkis tüli toanaabriga ja seda üldiselt rahvuslikel teemadel, muidugi ka poliitilistel teemadel. Aga tüli tekkis seepärast, et P.V olevat töötanud mehhaanikuna laeval. Ta ka töötas mehhaanikuna ning küsis ühe pumba vajalikkusest aga P.V seda ei teadnud. Ta ütles, mis mehhaanik ta siis on ja nii see teineteise solvamine toimus. Tüli oli kõrgendatud toonides ja nimetati teineteist solvavate sõnadega. Kui nad oleksid olnud kainemad, siis poleks edasist juhtunud. Tüli lõppes noaga löömisega, pussitamisega. Ta seisis seljaga toa poole akna all ja keeras omale suitsu, tubakat. Ta ei tea, kust P.V võttis teadmise, et ta lõikas noaga tubakat. Tubakas on valmis ja seda pole vaja lõigata. Ta ei jõudnud suitsetama hakata, sest P.V hakkas teda pussitama ja tekitas talle viis haava. Pussitamine toimus sellel ajal, mil oli seljaga toa poole ja pärast hakkas end ringi keerama ja haaras noa enda kätte ning viskas nurka. Võis olla, et ta kõndis mööda tuba ja vehkis kätega, kuid sellele on raske vastata. Ta ei oska ütelda, kus see nuga võis enne olla, see võis olla igal pool. Löögid tema suhtes olid talle ootamatud. Ta nägi, et tal tuleb verd ja läks õue, sest muidu võib minestada ja õues saab kellegi appi kutsuda. Kutsuti kiirabi ja haiglas haavad õmmeldi kinni ning haavad paranesid hästi. Tsiviilhagi nõuet ei esita ja karistuse osas mingeid ettepanekuid ei ole. Ta andestab P.V-le, kõike võib juhtuda. Teda on varem tapmise eest karistatud 6 a. vangistusega ja P.V seda teadis tema ütlustest. P.V suhtes olid tavalised roppused, kuid neid kordama ei hakka. Tunnistaja MU annab ütlusi, et ööl vastu 26.07.2012 a. ta oli Kesklinna politseijaoskonnas tööl patrullpolitseinikuna. Öösel kella 05.45 ajal oli väljakutse Tondi 26, kus pidi olema noahaavaga vanem mees. Selles majas elavad vanglast vabanenud isikud. Kohale jõudnud, maja välisukse ees seisis noahaavaga mees. Mehe seljas oli verine valge särk, mehel olid noahaavad mõlemal käel, käsivartel ja kõhu piirkonnas. Mees oli alkoholijoobes ja ütles, et läks toakaaslasega tülli ja viimane pussitas teda. Ta jäi haavatuga õue kiirabi ootama ja seejärel läks majja teistele patrullpolitseinikele järgi. Sündmus oli toimunud toas nr. 1 ja tuppa jõudmisel see mees oli teiste politseinike poolt kinni peetud. Kinnipeetu kommenteeris, et raha oli varastatud ja oli tülli läinud toakaaslasega. Koos olid alkoholi joonud ja mingi tüli tekkinud. Selle mehe vasaku käe keskmisel sõrmel oli lõikehaav ja mehe riided olid verega koos. Tema paariline oli padja alt noa leidnud, mille kinnipeetud isik oli sinna pannud, eelnevalt noa puhtaks pesnud. Ta isiklikult pildistas tuba ja hiljem pildid edastas uurijale. Sündmuskohal nägi ka kahte isikut, kellest mees ütles, et nende juurde tulnud mees verise noaga ja küsinud, mida edasi peab tegema. Seejärel tuli juba politsei. Kohtule esitatud tõenditega on tuvastatud alljärgnev: 1 Sündmuskoha vaatlusprotokoll ja fototabel / T. 1 t.l. 1 – 15 /. Fotodelt tuvastatav, et nuga leiti voodist padja alt. Fotodel nähtav ka Ž tuvastatud kehavigastused ja P.V vasaku käe keskmisel sõrmel oleva vigastusega. / t.l. 16 – 18 / 2 Kannatanu läbivaatuse protokoll ja isiku fotod. Haavad kannatanu paremal ja vasakul käel, haav rinnakul ja kõhu ülaosas / t.l. 31 – 35 / 3 Asitõendi – noa kirjeldus ja fotod / t.l. 38 – 44 /. 4 Asitõendi – CD plaat – salvestus kõnega nr-le 110 / t.l. 45 – 47 / 5 Asitõend – P.V riided ja fotod neist / t.l. 48 – 75 / 6 Regionaalhaigla väljavõte Ž haigusloost, millest nähtuvalt tal tuvastatud kliiniline diagnoos – põhihaigus – maksa- või sapipõievigastus ja kaasuv – traumaatiline pneumotooraks ja kõhuseina lahtine haav. 31.07 seisund rahuldav ja probleemideta ning lubatud koju. / t.l. 79 – 89/ 7 Ž ekspertiisiakt – eksperdiarvamuse kohaselt tuvastati tal rindkereõõnde tungiv torke-lõikehaav paremal rinnanibust ( 3 cm kõrgemal ) koos parema kopsu vigastusega ning parem-poolse veriõhkrinnaga, kõhuõõnde tungiv torke-lõikehaav paremal ülakõhus roidekaare all koos maksa vigastusega, torke-lõikehaav paremal küünarvarrel, torke-lõikehaav vasakul õla-varrel. Vigastused võisid olla tekitatud nimetatud ajal löökidest torke-lõikevahendiga ( nt. noaga ) Kõhuõõnde ja rinnaõõnde tungivad torke-lõikehaavad on eluohtlikud tervisekahjustused. Teised tuvastatud vigastused ei ole eluohtlikud, paranevad 4 kuu jooksul. Torke-lõikehaav paremal küünarvarrel võis olla tekitatud enesekaitse käigus. Tuvastatud tervisekahjustused ei põhjusta rasket kehalist haigust. Ž hospitaliseerimisel võetud verest leitud 2,52 promilli etanooli. / t.l. 92 – 97 /. 8 Ž äratundmiseks esitamise protokolliga, milles tundis ära isiklikult temale kuuluva noa, millega P.V tekitas talle kehavigastused / t.l. 98 – 104 / 9 Indikaatorvahendi kasutamise protokolliga tuvastati P.V alkoholijoove 1, 44 mg/l / t.l. 105 / 10 Vahetult pärast sündmust P.V seljas olevate riietusesemete fotodega / t.l. 112 – 126 / 11 CD plaadiga, millel kahtlustatava P.V poolt olustiku seostamisega vormistatud ütluste protokolliga / t.l. 127 – 130 / 12 P.V ekspertiisiakt – eksperdiarvamuse kohaselt tuvastati P.V lõikehaav vasaku käe III sõrmel. Selline vigastus võis olla tekitatud teravaservalise eseme ( nt. noatera ) libiseval liikumisel vastu sõrme. Võttes arvesse lõikehaava lokalisatsiooni, ei saa välistada, et tervisekahjustus on tekitatud läbivaadatava poolt kirjeldatud viisil enesekaitse käigus löögi tõrjumise ajal. / t.l. 131 – 133 /. 13 Ambulatoorse kohtupsühholoogilise ekspertiisiaktis eksperdiarvamuse kirjeldatu kohaselt P.V ei esinenud olemasoleva informatsiooni põhjal kuriteo toimepanemise momendil füsioloogilise afekti seisundit. Kuriteo toimepanemise ajal oli tavalises alkoholijoobes st. ta oli võimeline oma tegude keelatusest aru saama ja oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima. Reeglina välistab joove sellise psüühilise seisundi, millise raamistikku kuulub nn. füsioloogiline afekt. / t.l. 135 – 138 /. Tuvastatu kohaselt kohtu seisukoht ja vaidlustamisele ei kuulu: 14 P.V ja Ž ütluste kohaselt enne ülalnimetatud sündmust nende elamist ühe kuu jooksul ühises toas ja väga head omavahelist suhet. 15 Nende teadmist teineteise varasemate kriminaalkorras mõistetud karistustest. 16 Kohtuistungil P.V ja V Ž kinnitust, et eelmisel hommikul nad tarvitasid kaks topsikut viina ja seejärel P.V läks tööle ning õhtul tõi kaasa 3 pudelit veini. Koos tarvitati pudel veini, teise pudeli veini sai Ž ning kolmanda P.V jättis endale. Seejärel P.V jõi sellest pudelist pool veini ja heitis pikali. Ž kinnitas, et koos tarvitati õhtul veini ja seejärel magati ning varahommikul jätkati veini joomist. Mõlemate kinnitus tekkinud tülist rahvuslikel teemadel, muidugi ka poliitilistel teemadel. Ž ütluste kohaselt tüli toimus kõrgendatud toonides ja nimetati teineteist solvavate sõnadega. Kainemana oleku ajal edasist poleks juhtunud. Kohus järeldab sellest, et nii kannatanu kui ka süüdistatava poolt antud ütlustest mingeid vastuolusid ei olnud ja nende poolt antud ütlused haakuvad. 17 Edasiste ütluste käigus kannatanu ja süüdistatava poolt antud ütlused toimuva kohta ei haaku. 17.1 P.V ütluste kohaselt pärast veini lõpuni joomist ta heitis uuesti voodisse pikali. Sel ajal Ž oli akna juures ja lõikas aknalaual tubakat. Toppis suitsu ja hakkas käes olnud noaga mööda tuba edasi – tagasi kõndima ja kõndimise ajal igasugust jama suust välja ütlema. Ž jutt läks valjemaks ja ta tõusis istuli. Ta tegi endale teadmata põhjustel suu lahti ja ütles, et mingu sinna, kus parem elada. Sama jama oli olnud ka nädal tagasi. Ta hakkas purjus olevat Ž kartma. Teadis, et Ž oli sellise lõikamise eest kinni istunud. Kinnitab, et Ž ei vehkinud noaga, vaid vehkles ringi. Otsustas Ž käes olnud noa ära võtta, hüppas püsti ning Ž kätt haardesse võttes, sai noa enda kätte, kuid noa kätte saamisel tekkis haav tema vasaku käe keskmisel sõrmel ja sellest hakkas verd purskama. Ta astus mõne sammu tagasi ja Ž hakkas tema poole tulema ja nõudis noa tagasi andmist. Ž oli temast juba poole meetri kaugusel, tige nagu härg ja võib iga hetk tema käes olnud noa ära võtta. Ž oli temast noorem ja tugevam. Tal oli kartus, et Ž tuleb talle kallale, ei mõelnud Ž lüüa, arvas, et see oli alalhoiuinstinkt. Ei mäleta üldse kuhu lõi ja kui palju, see on tal tume koht. Hüppas tagasi ja siis tuli mõistus pähe, et mida tegi ning nuga ei tohi ära kaotada ja noa peitis padja alla. Ž ei ütelnud midagi, seisis keset tuba ning käed olid kõhul. Arvas, et Ž rahuneb ja kutsub endale kiirabi ning ise läks koridori ja läks V juurde, et küsida V käest nõu. 17.2 V Ž ütluste kohaselt varahommikul jätkati veini joomist. Alkoholijoove oli tuntav. Tekkis tüli toanaabriga rahvuslikel ja poliitilistel teemadel. Tüli oli kõrgendatud toonides ja teineteist nimetati solvavate sõnadega. Tüli lõppes noaga löömisega. Ta seisis akna all, seljaga toa poole ning keeras omale suitsu. Tubakas oli valmis ja ei nõudnud noaga lõikamist. Ei tea P.V teadmist, et noaga lõikas tubakat. Ta ei jõudnud suitsetama hakata, kui järsku P.V hakkas teda pussitama. Ta hakkas end ringi keerama ja haaras noa enda kätte ning viskas nurka. Ta ei oska ütelda, kus nuga enne oli. Ta läks õue, et kellegi abil kutsuda kiirabi. Varem on teda karistatud tapmise eest. 17.3 Tunnistaja MU ütluste kohaselt tema politseinikust paarimees leidis padja alt noa ja tema pildistas voodis olevat nuga. 17.4 Kohtu hinnangul P.V poolt antud ütlused on usaldusväärsed asjaoludel, et kartes Ž edasist tegevust, mil kõndis käes oleva noaga mööda tuba ja käsitledes väljaütlemisi rahvuslikel ja poliitilistel teemadel. Samas teades, et Ž on tapmise eest karistust kandnud oli tal reaalne oht sellise tegevuse juures Ž edasist käitumist karta. Ta otsustas Ž käes oleva noa ära võtta ja selle oma valdusesse saamisel, sai vasaku käe III sõrmest vigastada. Seejärel tuli vihane Ž tema poole ja kuna vastane oli noorem ja tugevam, mingil hetkel enda kaitseks lõi enda käes oleva noaga Ž . Ta kinnitab, et noaga löömise momenti ei mäleta aga kinnitab seda fakti. Saades aru toimunust, käis naabri juures nõu küsimas, kuid seda saamata, pesi noa ja peitis selle padja alla. Tunnistaja ütluste kohaselt tõesti leiti nimetatud nuga padja alt. 17.5 Kohtu hinnangul kannatanu ütlused noa suhtes ei ole usaldusväärsed just selles, et ta ei teadnud, kus nuga enne asus ja pärast P.V-lt noa hõivamist ja enda kätte saamist ning selle viskamist nurka ei ole kooskõlas kogutud tõenditega, seda just noa eelneva asukoha osas ja pärast noa enda valdusesse saamist ning noa viskamist nurka. 17.6 Toa vaatluse käigus ei ole kirjeldatud aknal olevat tubakat või selle puudumist aknalaual. Nii kannatanu kui ka süüdistatav kinnitasid, et kannatanu toppis tubakat suitsu sisse. Süüdistatav kinnitas, et kannatanu lõikas noaga tubakat aga kannatanu väitis, et tubakat ei olnud vaja lõigata. Kuna see asjaolu on kohtueelsel uurimisel tuvastamata, seega kõik kahtlused tuleb lugeda süüdistatava kasuks ja süüdistatava jutu kinnituseks on ka asjaolu, et süüdistataval ei olnud mingit kavatsust kannatanut tappa ega ka tekitada kehalisi vigastusi. Selle kinnituseks on ka nende eelnev sõbralik elamine ühes toas. Seetõttu süüdistataval ei olnud mingit vajadust eelnevalt minna kuskilt nuga otsima eesmärgiga, et tappa kannatanu või tekitada tahtlikult kehavigastusi. Eeltoodust lähtuvalt süüdistatava poolt kannatanule noaga tekitatud kehavigastuste tagajärg toimus kannatanu oma käitumisega, mis tõi P.V esile enesekaitse instinkti ja toimus ülalnimetatud kirjeldus s.o. kannatanule tekitatud kehavigastuste osas. Samuti ei ole tuvastatud ja süüdistataval puudus vajadus hakata kuskilt nurgast otsima nuga, et see hiljem padja alla peita. 17.7 Eksperdiarvamuse kohaselt V Ž kõhuõõnde tunginud torke-lõikehaav koos maksa vigastusega ja rinnaõõnde tunginud torke-lõikehaav parema kopsu vigastusega on eluohtlikud tervisekahjustused. Torke-lõikehaav paremal küünarvarrel võis olla tekitatud enesekaitse käigus. Oli ka torke-lõikehaav vasakul õlavarrel. Tuvastatud tervisekahjustused ei põhjustanud kannatanule rasket kehalist haigust, elundi kaotust ega selle tegevuse lakkamist. 4 päeva pärast sündmust kannatanu seisund rahuldav ja kannatanu lubati kodusele ravile. 17.8 Eksperdile esitatud küsimusele vastates eksperdiarvamuse kohaselt kannatanule tekitatud kaks vigastust s.o. kõhu- ja rinnaõõnde tunginud ja tekitatud torke-lõikehaavad on eluohtlikud aga ei ole tuvastatav, kas need vigastused olid kannatanu elule ka ohtlikud, sest sellist küsimust eksperdile ei esitatud. 17.9 Kogutud materjalide kohaselt kohus tuvastas P.V ütlustest, et pärast toimunut, kannatanu jäi tuppa ja tema tagasitulekul kannatanut enam toas ei olnud. Kannatanu kinnituse kohaselt ta väljus korterist, et mõni mööduja kutsuks kiirabi. Vaatamata sellele, kohus järeldab, et kannatanule tekitatud kaks eluohtlikku vigastust annavad eelduse arvata, et kannatanul oli ka oht elule. 17.10 Kohtu seisukohalt eelnimetatud faktilised asjaolud tõendavad, et süüdistatava kuritegeliku käitumise esilekutsuvaks ja vaieldamatult kaalukaks faktoriks oli nende eelnev ühine alkoholi tarvitamine ja alkoholijoobes olek, seejärel kannatanu tegu ja solvavad ütlused tekitasid P.V emotsionaalseid tundeid. Kartes oma edasist saatust, otsustas Ž käes oleva noa enda valdusesse saada ja tekkinud situatsioonis enda valdusesse saadud noaga tekitas Ž e torke-lõikehaavad. 17.11 Eeltoodu alusel kohus leiab, et P.V-le esitatud süüdistus KarS § 113 - § 25 lg. 2 järgi tuleb ümber kvalifitseerida KarS § 118 lg. 1 p. 1 järgi asjaoludel, et tuvastatu kohaselt tal puudus tahtlus toakaaslase tapmiseks. Kuu aega koos elamist ühes toas ja omavahelised sõbralikud suhted ei andnud mingit alust P.V tekitada vajadust kannatanut tappa. P.V-le esitatud süüdistuse kirjelduses samuti puuduvad faktilised asjaolud P.V tahtlusest kannatanut tappa. Kogutud tõenditest pigem on tuvastatud, et P.V on kannatanust vanem ja füüsiliselt nõrgem ning arvestades kannatanu eelnevat käitumist ja tekkinud tüli rahvuslikel ja poliitilistel teemadel, samuti mõlema alkoholijoobes olekut ja kannatanul alkoholijoovet 2,52 promilli etanooli, süüdistataval alkoholijoovet 1,44 mg/l kohta ja seetõttu kohus leiab, et P.V poolt toimepandu tuleb ümber kvalifitseerida KarS § 118 lg. 1 p. 1 järgi. KarS § 56 alusel kohus arvestab süüdistatava süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Karistust kergendavaks asjaoluks on kahetsus ja kõrges eas olekut. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. 17.12 Kohtuistungil avaldatuga ja poolte võistleva menetluse käigus kohtule sai arusaadavaks, et P.V ütluste kohaselt noa esialgne asukoht oli Ž valduses. Kartuses oma elu pärast, P.V hõivas kannatanu käes oleva noa enda valdusesse ja tekitas noaga kannatanule torkelõikehaavad. Seejärel rüseluse käigus Ž haaras noa uuesti enda valdusesse ja selle hõivamisel tekitas P.V vasaku käe kolmandale sõrmele haava. Kohtule jääb selgelt tuvastamata noa edasise liikumise teekond või ahel, sest Ž väitel ta viskas noa nurka, kuid P.V väite kohaselt noa peitis padja alla. Kohus saab enne kohtuistungit enda kasutusse ainult süüdistusakti koos seadustikus nimetatud nõutavate dokumentidega. Kõiki asjaolusid teadmata, kohus ei oska ka kohtuistungil protsessi sekkuda, lootes, et pooled toovad esile kõik asjas lahendamist nõudvad asjaolud või kohtule esitatud materjalidest oleks tuvastatav noa liikumise teekond, kuid hiljem P.V poolt enne noa padja alla panemist, uuesti P.V kätte sattumise asjaolud jäävad kohtul tuvastamata. Kohus arvestab karistuse mõistmisel süüdistatava kriminaalkorras karistatust, kahetsust, tema vanust, enne kuriteo toimepanemist kannatanuga ühes toas elamist ja omavahelisi sõbralikke suhteid, ühist alkoholi tarvitamist, alkoholijoobes olekut ning kannatanu edasist käitumist, mis solvasid süüdistatavat ning viimase poolt toimepandut, süüdistatava ja kannatanu füüsilisi ja vanuselist erinevust, kohus leiab, et teda tuleb karistada vangistusega. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 179, § 311, § 312, § 313 kohus otsustas: 1 Süüdi tunnistada P.V KarS § 118 lg. 1 p. 1 järgi ja mõista karistuseks 4 ( neli ) aastat vangistust. Mõistetud karistuse algust arvestada tõkendi – vahistamine – kohaldamisest s.o. alates
3. juulist 2012 a. Tõkend – vahistamine – kohtuotsuse jõustumisel tühistada, kuid vabastada mõistetud karistuse ärakandmisega. 2 Välja mõista P.V-lt sundraha 800.00 eurot riigieelarve tuludesse. 3 Välja mõista P.V-lt kaitsjatasu 1413.12 eurot 4 Välja mõista P.V-lt kohtukuludena ekspertiisitasu 339.00 eurot. Rahalised nõuded kanda Rahandusministeeriumi a/a 10220034796011 SEB pank viitenumber 2800049777 5 Asitõend – CD plaat – jätta kriminaalasja materjalide juurde, ülejäänud asitõendid kohtuotsuse jõustumisel hävitada. 6 Vastavalt KrMS § 318, § 319 on vahistatud süüdistataval ja tema kaitsjal, kui ka prokuröril õigus esitada apellatsioon 15 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kätteandmisele järgnevast päevast Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtusse, apellatsioonõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtule teatada 7 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamise päevast. Kohtunik Rahvakohtunikud